Perevägivalla 10 tahku - VARA-WEB (vara.ee)

Võib-olla polegi perevägivald tänapäeval suurenenud, aga inimesed on rohkem ja avameelsemalt sellest rääkima hakanud. Meestes on tänapäeval tekkimas sotsiaalse abituse sündroom, kuna ajalooline mehelikkus on kadumas, mehe traditsiooniline roll on tänapäeval väga ebamäärane. Naised on muutunud võimukamaks ja võimekamaks. Peresisene vägivald võib olla nii vaimne, psüühiline, füüsiline, seksuaalne, majanduslik ja võib lõppeda äärmuslikus vormis väga tõsiste tagajärgedega. Uuritakse peamiselt naiste ja laste vastu suunatud vägivalda, aga see võib olla ka meeste, vanemate, vanavanemate ja teiste pereliikmete vastu suunatud. Sellest teatakse suhteliselt vähe, sest inimesed ei räägi sellest eriti ja häbenevad oma probleeme avalikkuse ette kiskuda. Peamised tegurid, mis mõjutavad perevägivalda:

1. Vägivallaga seotud kogemused lapsepõlves

Vägivallatseja on sageli ise lapsepõlves kogenud vägivalda ja seda võimendavad madal intellekt, halb suhtlemisoskus, puudulik empaatiavõime, probleemid koolis või tööl, vaesus, vähene vanemlik hoolitsus lapsepõlves, kasvatamatus, tõrjutus ja isiksusehäired. Agressiivse käitumise taltsutamise õpetamisega peaksid tegelema nii vanemad kui ka kooliõpetajad. Lapsed ei sünni ilma kurjana, selleks saadakse halbade elukogemuste tõttu aastate jooksul. Agressiivsus on vaid sünnipärane energia, mida inimene saab kasutada erineval viisil ja ka headel eesmärkidel (näiteks spordis või töös). See, kuidas agressiivsust välja elatakse või talitseda suudetakse, näitabki psüühilist küpsust.

2. Televisiooni ja meedia mõju

Vägivalda sisaldavad filmid ja arvutimängud võivad soodustada vägivaldsust. Uuringute põhjal on mehed, kes vaatavad vägivaldseid erootilisi filme, naiste vastu agressiivsemad. Paarisuhtes tasub naistel meeles pidada, et ka seksinäljas mees on agressiivsem kui seksuaalselt rahuldatud mees. Mida nooremas eas vägivaldseid filme vaadatakse ja vägivaldseid arvutimänge mängitakse, seda rohkem see võib kinnistuda ja mõjutada, sest lapsed ei mõista adekvaatselt, mis tegelikult toimub. Lisaks kajastab ka meedia järjepidevalt pigem negatiivseid uudiseid, kuna need müüvad paremini. Nii võib kinnistudagi arusaam, et vägivaldsus ongi loomulik osa elust.

3. Perestress

Toimetulematus argiprobleemidega, usaldamatus, rahapuudus, ületöötamine ja selgitamata negatiivsed tunded teise pereliikme suhtes süvendavad perestressi. Kehv majanduslik olukord ja pidev mure töö pärast mõjuvad masendavalt, nii pingestub perekondlik õhkkond, tülitsetakse palju ja iga väikese põhjuse tõttu. Perekonnas, kus selline kliima valitseb, kogevad lapsed vähe rõõmu ja toetust. Ots-otsaga toimetulek on suur kunst ja selleks kulub kogu energia. Ka rahapuuduses vaevlevad üksikemad kannavad kibestumise alateadlikult üle lastele. Abi oleks sellest, kui pere täiskasvanud liikmed mõtleksid paremini läbi oma ajakava ja eelistused ning ka selle, kuhu oma vaba raha ja aja kulutavad.

4. Jagelusabielud

See, mis sünnib peredes tegelikult, ei ole võõrale silmale nähtav (eriti emotsionaalne ja psüühiline vägivald). Kui sisendatakse kellelegi pidevalt, kui väärtusetu ta on, siis hakkab see pikapeale mõju avaldama. Peaaegu pooled abieludest on sellised, kus pidevalt tülitsetakse mingite pisiasjade pärast. Neis abielueludes on esiplaanil psüühiline vägivald, mis ei lase ühelgi pereliikmetest end õnnelikuna tunda. Igas normaalses peres tuleb ette konflikte ja probleeme, aga nende lahendamine eeldab ausust, õiglust ja võrdseid õigusi. Kui olukordi lahendatakse vihahoos, dramatiseeritakse neid üle, surutakse kellegi õigused ja vajadused alla, siis probleemid süvenevad. Alati tuleks välja selgitada probleemide keskmes olev isik nn. “võtmeisik”. Tavaliselt on see pereliige, kelle jaoks on kõige olulisem antud probleemi lahendada või keda see kõige rohkem riivab. Sellised pidevalt tülitsevad paarid võivad koos elada “igikestvalt”, nägeletakse küll palju, aga kui osatakse ka leppida ja teisest poolest hoolitakse, on lahutused harvad. Sellised abielud võivad isegi heal juhul põnevust pakkuda ja kõrvalistel inimestel on tülide lepitamiseks raske sekkuda.

5. “Kuldne kesktee”

Konfliktid tekivad tavaliselt osapoolte liigsest isekusest ja MINAkesksusest. Teist osapoolt lihtsalt ei soovita mõista. Ei mõisteta, et alati on abi teise osapoole ärakuulamisest, oma tunnete ja vajaduste avameelsest ja ausast väljendamisest, kui teist osapoolt sihilikult ei solvata. Tegelikke lahendusvõimalusi saab otsida vaid ühiselt, sest igas tülis on vähemalt kaks osapoolt ja lahendus peaks rahuldama kõiki osapooli. Siit tuleneb ka “kuldse kesktee” reegel.