 
|
 |
|
|
Neljapäev, 21.03.2019.a. |
|
Täna on nimepäev:
Külle, Küllo, Külvo, Pendo, Penno, Pent, Pentti
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 135 pilti (kokku 1688 pilti, vastatud 1553 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Neljapäev, 21.03.2019.a. |
|
|
 |
|
|
| Ääris-draakonipuu |
|
| Laupäev, 27.07.2013.a. | Loetud: 17244 korda
|
Ääris-draakonipuu
(Dracaena marginata)
Tutvustus:
Ääris draakonipuu on pärit Madagaskarilt. Taim kuulub draakonipuuliste sugukonda.
Ääris-draakonipuu lehed on kitsad, pikad, rohelised ning punaka äärega. Lehtede pikkus ulatub kuni 90 sentimeetrini. Ääris-draakonipuu kasvab looduses kuni 5 meetri kõrguseks, kodustes tingimustes jääb kasv tavaliselt 1,5 meetrini. Taime kasv pole eriti kiire, mistõttu pole vaja eriti muret tunda selle pärast, et taim kiiresti liialt suureks kasvaks. Samas aja jooksul saavutab taim siiski üsna märkimisväärse kõrguse.
Ääris-draakonipuu on omamoodi kummalise välimusega. Alumine tüveosa jääb taimel tühjemaks ning ainult tüve tipus asetsevad lehed.
Ääris-draakonipuu hooldamine on lihtne ülesanne, mis on ka põhjus, miks see taim niivõrd populaarne toataim on. Taim on vähenõudlik ja vastupidav ka keskküttega ruumis kasvatamiseks.
Hooldamine:
Ääris-draakonipuu puhul tuleks arvestada sellega, et talvisel perioodil kipuvad alumised lehed ära kuivama. See on tingitud vähesest valgusest, mis meil talvekuudel on.
Juhtudel, kui taim norgu vajub, on tegemist juurekahjustustega. Sellisel juhul tuleks taime juurestik mädanema läinud ja kuivanud juurtest puhastada ning taim ümberistutada. Äralõigatud juured töödelda puusöepulbriga. Edaspidi tuleks taime vähem kasta.
Aeg-ajalt tuleks taimi lehti tolmust puhastada. Võimaluse korral võib taime duši alla viia.
Valgus:
Ääris-draakonipuu vajab valget või poolvarjulist kasvukohta. Otsese päikesevalguse eest tuleks taime hoida. Kasvab taim ka varjulises kasvukohas, kuid see tähendab seda, et taim kipub ajapikku välja venima. Mida enam on lehtedel triipe, seda valgemat kasvukohta taim vajaks. Valgus aitab säilitada taime lehtede erksa värvuse.
Temperatuur ja õhuniiskus:
Ääris-draakonipuu vajab üsna sooja kasvukohta. Sobivaimaks temperatuuriks on 19-24 kraadi. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi, kuigi lühiajaliselt talub ka 8 kraadist temperatuuri.
Taim suudab suurepäraselt hakkama saada ka keskküttega korteris. Taime oleks mõttekas aeg-ajalt piserdada, kuna talle on oluline õhuniiskus. Vähese õhuniiskuse tunnuseks on lehtedele tekkivad pruunikad laigud.
Ääris-draakonipuu on tundlik tuuletõmbuse suhtes.
Kastmine:
Ääris-draakonipuu eelistab kuivemat pinnast. Ülekastmise suhtes on taim väga tundlik. Suvekuudel oleks taime orienteeruv kastmistihedus 2 korda kuus. Talvel veidi vähem, sõltuvalt õhutemperatuurist.
Enne järgmist kastmiskorda lasta mullapallil veidi läbi kuivada. Kastmisel kasutada toasooja ja pehmet vett.
Väetamine:
Kasvuperioodil tuleks ääris-draakonipuud väetada umbes kord kuus. Talvisel perioodil tuleks väetada oluliselt vähem, umbes 1 korda 2 kuu jooksul. Väetamiseks võib kasutada toataimedele mõeldud universaalväetist. Kasutada tuleks ettenähtust poole lahjemat väetiselahust.
Taime väetamise puhul kasta eelnevalt muld märjaks ja alles seejärel lisada väetisega vesi. Kui lisada väetisega vett koheselt kuivale mullale, võib see kergesti taime juuri kahjustada.
Paljundamine
Ääris-draakonipuud saab paljundada 3 erineval viisil: ladvapistikutega, tüvelõikudega (vähemalt 20 cm pikkused) ja külgharude eemaldamise teel.
Kui paljundada taime tüvelõikudega, on oluline jälgida, et pistiku mulda panemisel jääks ülemine ots ülespoole.
Ümberistutamine
Nooremad ääris-draakonipuud tuleks ümberistutada igal aastal, vanemaid taimi istutatakse ümber 2-3 aasta järel. Muld peaks taimel olema rammus, jämeda liiva segune. Kasutada üsna väikest potti. Varasemast potist tuleks umbes 2 cm suurem pott. Liialt suure poti puhul hakkab taim kasvatama juuri, mitte aga lehestikku.
Ümberistutada taim kevadel, nagu enamike toataimede puhul.
Tagasilõikamine
Et taime tihedamaks muuta ning vältida väljavenimist, tuleks taime kevadeti tagasi lõigata. Tagasilõikamine annab taimele põõsasja kuju.
Taim lõigata sobivaima kõrguseni. Kui taimel on juba mitu haru, siis ei pea eemaldama kõiki korraga, vaid ainult need, mis on välja venima hakanud. Lõikekohti oleks mõttekas pookevahaga kaitsta. Tavaliselt kasvab lõigatud varrest 1-4 uut võrset.
Kui taim on tagasilõigatud tuleks taime veidi vähem kasta, kuna lehemassi on taimel vähem. Kastmisel tuleks jälgida samuti seda, et mullapall enne järgmist kastmiskorda veidi läbi kuivaks.
Äralõigatud võrsed saab panna juurduma kas vette või liiva-turbasegusse. Mitte lasta mullal läbi kuivada. Juurdumiseks on vajalik soe koht.
Loe toataimede hooldamise kohta ka meie foorumist: Foorumi leiad siit »
(Jaga oma kasvatusnippe, loe teiste nõuandeid ning saada pildid Sinu kodus olevatest huvitavatest toataimedest.)
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
| Märksõnad: Rohelised toataimed | |
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
Meditsiiniastroloogia
Tavapäraselt uskusid vanad astroloogid, et inimest võib iseloomustada nelja kehamahla tüübi järgi, mida näitavad tähemärk ja seda valitsev planeet... Loe edasi... |
| | |
| | 
34 fakti naiste kohta
Aeg-ajalt on ikka huvitav teada, midagi vastassoo esindajate kohta. Seekord võtame vaatluse alla naised, tuues ära mitmeid huvitavaid fakte nende kohta... Loe edasi... |
|
| | 
Elustiili muutmine aeglustab rakkude vananemist
Inimesed arvavad, et ei saa oma geene kuidagi mõjutada, ometi on see võimalik. Elustiili muutmisega muutub tavaliselt ka toitumine, liikumine, kindlasti ka mitmeid harjumusi tuleb muuta, mille tõttu stressi võib olla nii rohkem kui vähem. Loe edasi... |
|
Millest tekib koolistress?
Koolistressil on palju erinevaid põhjusi: suured klassid ja mammutkoolid, pingelised programmid, liiga mahukad kodused ülesanded, tuimavõitu tunnid, omavahelised pinged, koolikiusamine, väsimus, vaesemate ja vähemvõimekate alaväärsustunne, kehvad hinded ja eksamite hirm jt... Loe edasi... |
| | |
Päevaplaan ja biloogiline kell
Kuidas inimese sisemine kell käib? Kell 6.00 hommikul heliseb sisemine äratuskell, lõokesed on eriti tulvil energiat. 18.00 on kehatemperatuur päeva kõrgeim, alkohol töödeldakse ära kõige kiiremini... Loe edasi... |
| | |
| 
Nõidade õpetusi raha hoidmiseks
1. Rahakott peaks olema rohelist värvi, kuna roheline on raha värv. 2. Ei tohiks kunagi mõtlematult lahti vahetada suurt rahatähte. Loe edasi, milliseid soovitusi nõiad raha hoidmiseks jagavad... Loe edasi... |
| |
Feng shui nipid elutoas
Elutuba on esindusruum ja seda parem, mida rohkem sellega tegeldakse. Elutuba on kogu perekonna tuba ja kõik peaksid seal tundma end lõõgastunult ja mugavalt (ka külalised). Paljudes kodudes kasutatakse elutuba ainult pidulike sündmuste puhul, see tähendab, et tähtsat osa ei kasutata peaaegu üldse... Loe edasi... |
| | |
Maagilised jõulukingitused
Jõulud on iidsetest aegadest olnud perepüha. Seda veedetakse vaikselt koos oma perega või terve suguvõsaga pika ja rikkaliku laua taga. Jõuluaeg on müstiline ennustuslikus mõttes ja väga sobilik aeg kinkimiseks, heategevuseks, teiste inimeste märkamiseks... Loe edasi... |
| | 
Alkoholi poolt ja vastu
On kindlaks tehtud, et klaasike veini lõunasöögi kõrvale aitab ära hoida südame- ja veresoonkonna haigusi ja südameinfarkti ohtu. Prantsuse paradoks on, et prantslased tarbivad küll rohkesti loomseid rasvu, aga enneaegne suremus südamehaiguste tõttu on suhteliselt väike... Loe edasi... |
|
| 
Telefoninumbrid ja numeroloogia
Telefoninumbri puhul peaks jälgima seda, milleks seda telefoni kasutatakse. Telefoninumbri numeroloogilise tähenduse leiab, kui liita kõik telefoninumbris sisalduvad numbrid kokku ja taandada ühekohaliseks. Loe edasi... |
| |
| 
Kuidas kasvatada ebakrootonit
Ebakrooton kuulub piimalilleliste sugukonda. Pärit on taim Kagu-Aasia troopilistelt aladelt. Ajapikku on ta levinud kõikjale troopikasse. Ebakrootonid on oma populaarsuse võitnud tänu oma värvilistele lehtedele... Loe edasi... |
| |
Gabrieli koobas
Jägala jõe orus asub Gabrieli koobas. Jägala joast allavoolu on org mitmesaja meetri ulatuses sügav ja järsuveeruline. Koobas on 2,5 meetrit lai, 1,7 meetrit kõrge ja 2 meetrit pikk. Loe edasi... |
| 
Saula Siniallikad
Tallinnast Tartu poole sõites ületab tee kolmekümnendal kilomeetril Pirita jõe. Vasakul pool kilomeetri kaugusel metsas Pirita jõe orus asuvad Saula Siniallikad... Loe edasi... |
| |
| | 
Märkamatu salenemise 5 reeglit
On vana tõde, et mida kiirem on ainevahetus, seda vähem on kilosid ja kõlab küll veidi imelikult, aga ainevahetust kiirendab ka toit. Näljutamine kaalust alla võtta ei aita, kuna organism püüab rasvavarusid säästurežiimil säilitada. Hommikusöök stimuleerib ainevahetust ja on just seetõttu oluline... Loe edasi... |
|
Kuidas kasvatada longus juuskõrkjat
Juuskõrkjas on kaunite pikkade, õrnade, rippuvate vartega toataim. Varte pikkus võib ulatuda 30-40 sentimeetrini. Algselt kasvavad varred püstiselt, hiljem hakkavad aga allapoole kaarduma, moodustades toreda puhma... Loe edasi... |
| 
Õige mõtlemine ravib
Inimene, nagu iga teinegi elusolend, saab oma bioenergiasüsteemi mõjutada ja reguleerida. Elus on vaja leida piisavalt aega puhkamiseks ja mõtisklemiseks, mis aitab organismi tasakaalu taastada... Loe edasi... |
| |
Märjamaa kirik
Kui sõita 65 kilomeetrit Pärnu maanteed pidi Pärnu poole, hakkab Märjamaa alevikule lähenedes silma kiriku torn. See on Märjamaa Maarjale pühendatud kirik, mis on proportsioonidelt kaunis ja kõrge, ehitatud gooti stiilis... Loe edasi... |
| | 
Loom võtab tõve üle
Tervendajad on veendunud, et loomad võtavad oma peremehe haigused üle. Paljudel lemmikloomadel (koertel-kassidel) tekivad kasvajad ilma näilise põhjuseta. Lemmik tõmbab oma peremehe negatiivsuse (negatiivse energia) endasse. Kasvajaga looma peremees on enamasti terve. Sellised kasvajad tekkivad loomale väga kiiresti... Loe edasi... |
|
| | 
Hambad - karma peegel
Juba ammustest aegadest on inimese välimusest otsitud viidet Saatusele. Rohkesti tähelepanu on pööratud ka hammastele, mida idamaised müstikud peavad Karma peegelduseks... Loe edasi... |
|
| 
Kuidas tunda ära oma karmat
Teades oma karmat, on võimalik raskeid olukordi kergemini üle elada, aga vaid selgeltnägijad suudavad oma karma ise ära tunda. Kõigil teistel on vaja elu jooksul mitmeid raskusi ületada, enne kui sellest aru saadakse... Loe edasi... |
| |
| | 
Suhtlusringi joonistamine
Joonista valgele paberile koos iseendaga kõik Sulle olulised inimesed - perekond, töökollektiiv või oluline sõpruskond. Sellise ülesande või ka lapsele anda ja lasta joonistada ennast koos sõprade ja perega. Loe edasi... |
|
35 fakti meeste kohta
Aeg-ajalt on ikka huvitav teada, midagi vastassoo esindajate kohta. Seekord võtame vaatluse alla mehed, tuues ära mitmeid huvitavaid fakte nende kohta... Loe edasi... |
| 
Präänik on parem kui piits
Enesepiitsutamine võib olla lõputu sunnitöö ja sellega õnnelikuks ei saa, see kurnab vaid ja viib viimasegi elurõõmunatukese. Jõudis ju Vargamäe Andreski samale järeldusele oma töö- ja vaevarikka elu lõpul. Hea inimene püüab teistele (eriti lähedastele) hõlpu anda enese arvelt... Loe edasi... |
| |
Mida võtta ette norskamisega?
Norskamine on väga suur probleem ja häirib eriti lähedasi inimesi. Neid võivad piinama hakata unetus ja neuroosid. Teiste unetus on siiski vaid pool probleemi, eelkõige on ohus inimese enda tervis, sest uneaegsete hingamispeetuste korral ei saa aju hapnikku ja toitaineid. Une ajal inimese lõualihased lõtvuvad, lõug vajub veidi alla ja suu läheb lahti... Loe edasi... |
| 
Iseloomuomadused ja edu
Inimese elu viivad edasi sotsiaalsed tingimused ja iseloomuomadused. Inimese tulevik on mingil määral sündimisega ette määratud ja hakkab lapsepõlvest täituma, varaedukad inimesed on pärit soodsatest sotsiaalsetest tingimustest... Loe edasi... |
| |
| 
Optimistidel on tervem süda
Teadagi ohustavad südant kõige rohkem suitsetamine, kolesteroolisisaldus veres, kõrge vererõhk, suhkrutõbi ja geneetiline soodumus. Aga suur osa on ka stressil, depressioonil ja sotsiaalsel staatusel... Loe edasi... |
| |
Kas dieet sobib kõikidele päikesemärkidele?
Kuna igale sodiaagimärgile on omased teatud nõrkused ja vajadused, siis on nende toitumismudelid erinevad. Tervele inimesele on kõik mõistlikkuse piires lubatud, olgu ta ükskõik millisest tähemärgist. Kui aga toitumine tuleb mingil põhjusel kontrolli alla võtta, siis tulevad välja erinevused... Loe edasi... |
| 
Ametihoroskoop
Missugune olete alluva või ülemusena? Missugused ametid sobivad ja missugused mitte? Vihjeid võib anda ametihoroskoop... Loe edasi... |
| |
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Lihavõtted
Lihavõtted (ka ülestõusmispühad ja munapühad) on liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast...
Aega jäänud: 29 päeva
Saada e-kaart...
| 
Sekretäride päev
Sekretäride päeva tähistatakse aprillikuu viimase täisnädala kolmapäeval. Traditsioon on alguse saanud Ameerika Ühendriikidest, kus alates 1952. aastast on aprillikuu viimasel täisnädalal tähistatud...
Aega jäänud: 33 päeva
Saada e-kaart...
| 
Volbripäev
Volbripäev on 1. mai, eesti rahvakalendri tähtpäev, nõidade ja tarkade päev kui lendavad ringi nõiad. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi. Volbripäeva saabumine...
Aega jäänud: 41 päeva
Saada e-kaart...
| 
Tuletõrjujate päev
4. mail tähistavad tuletõrjujad ja päästetöötajad rahvusvahelist tuletõrjujate päeva. Päev on ellukutsutud mälestamaks hukkunud tuletõrjujaid ja tähtsustamaks tuletõrjujate tegevust. Päeva tähistamine...
Aega jäänud: 44 päeva
Saada e-kaart...
| 
Emadepäev
Emadepäeva tähistatakse Eestis mai teisel pühapäeval. Esmakordselt tähistati Emadepäeva 12. mail 1907. aastal Ameerika Ühendriikides, Eestis aga 1922. aastal. Esialgu oli Emadepäeva tähistamine...
Aega jäänud: 52 päeva
Saada e-kaart...
| 
Meditsiiniõdede päev
Rahvusvahelist meditsiiniõdede päeva tähistatakse 12. mail. Päeva kuulutas välja Rahvusvaheline Õdede Nõukogu 1899. aastal. Ametlikult hakati päeva tähistama 1965. aastal. 12. mai valiti kuupäevaks...
Aega jäänud: 52 päeva
Saada e-kaart...
|
|
