 
|
 |
|
|
Esmaspäev, 22.10.2018.a. |
|
Täna on nimepäev:
Anno, Annus, Deily, Delia, Hanno, Hannu, Hannus, Ihan, Ihanus, Jaano, Jaanus, Janos, Janus
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 107 pilti (kokku 1360 pilti, vastatud 1253 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Esmaspäev, 22.10.2018.a. |
|
|
 |
|
|
| Vahemere alpikann |
|
| Neljapäev, 30.08.2013.a. | Loetud: 12841 korda
|
Foto: FreeDigitalPhotos.net
Vahemere alpikann
(Cyclamen persicum)
Tutvustus:
Vahemere alpikann pärineb, nagu ka taime nimi ütleb, Vahemere äärest, täpsemalt Kreekast. Taim kuulub nurmenukuliste sugukonda.
Taime õied on allapoole suunatud, roosa, valge, punase või violetse värviga. Taime lehed on südajad, sinakasrohelised, hõbedase mustriga. Alpikanni õitseb sügisest kevadeni, st. novembrist veebruarini. Samas on ka selliseid sorte, mis võivad aastaringselt õitseda.
Alpikann kasvab umbes 30 cm kõrguseks.
Alpikann on kergesti kasvatatav toataim, kuid keskküttega ruumis võib liigne soojus ja vähene õhuniiskus muuta taime pikaajalise kasvatamise keeruliseks. Minialpikannid sobivad paremini keskküttega ruumi, kuna on sooja suhtes leplikumad.
Alpikann on mürgine taim.
Hooldamine:
Suvekuudel võib alpikanni edukalt õue viia, leides taimele poolvarjulise kasvukoha.
Pärast õitsemist vajab taim paarikuulist puhkeperioodi. Siis tuleks taime hoida jahedas ning kasta vähe.
Pärast õie närtsimist tuleks see koos varrega täielikult taime küljest eemaldada. Selleks tuleks mugulat kinni hoida ning järsu tõmbava ja keerava liigutusega vars mugula küljest eemaldada. Kui vars lihtsalt ära lõigata, on mädaniku tekkimise oht.
Õitsemise ajal võiks jälgida, et õied lehtede vahelt läbi mahuks. Kui see on raskendatud, võiks mõned suuremad lehed eemaldada.
Lehtede kolletumine ja varte pehmeks muutumine on märk sellest, et kasvukoht on liialt soe ja pime. Ka võib see olla märk liigsest või vähesest kastmisest.
Kui taime õie- või lehevarred peaksid longu vajuma, tähendab see seda, et taim on jäänud tuuletõmbuse kätte.
Kui alpikanni õied peaksid väikeseks jääma (st. ei suuda enam pikaks kasvada), tuleks taimele võimaldada puhkeperioodi.
Valgus:
Alpikann kasvab hästi nii valges kui ka hajutatud valgusega kasvukohas. Taime tuleks aga otsese päikese eest kaitsta.
Õitsemise ajal vajab taim võimalikult valget kasvukohta.
Temperatuur ja õhuniiskus:
Alpikann vajab kasvamiseks võrdlemisi jahedat kasvukohta, seda eriti õitsemise ajal, mil temperatuuriks võiks olla 12-18 kraadi. Öine temperatuur võiks olla 10 kraadi. Mitte lasta temperatuuril langeda alla 7 kraadi. Mida jahedam on temperatuur, seda kauem alpikann õitseb.
Alpikanni kasvukoht peab olema õhurikas ja taim vajab kasvamiseks suurt õhuniiskust. Küttekeha lähedusse pole mõttekas alpikanni panna. Taime võib asetada veega täidetud alusele nii, et taime pott vees ei oleks. Selleks võib panna veega täidetud alusele näiteks mõne väiksema tagurpidi asetatud potialuse, millele asetada alpikanni pott.
Alpikannile ei meeldi tuuletõmme ja järsud temperatuurikõikumised.
Kui taim on õitsenud, vajaks ta mõningast puhkeperioodi. Siis tuleks taime hoida veidi jahedamas.
Kui taimel pole õisi, siis võib õhuniiskuse suurendamiseks taime piserdada.
Kastmine:
Alpikanni tuleb kasta korrapäraselt. Mida jahedam on taime kasvukoht, seda harvem kasta tuleb. Kastmiseks tuleks panna taime pott veega täidetud anumasse, 10-15 minutiks. Vannitamise meetod on alpikanni puhul kindlaim kastmisviis, kuna taime mugulad ei tohi märjaks saada.
Enne järgmist kastmiskorda lasta mullal ainult veidi läbi kuivada. Kui pärast vannitamist peaks veel potist vett potialusele tekkima, siis see tuleks kindlasti ära kallata.
Liigse kastmise tunnuseks on kolletuvad lehed ja ka taime varred muutuvad pehmeks.
Pärast õitsemist vajab taim puhkeperioodi. Siis tuleks taime vähe kasta. Kui mõne kuu möödumisel hakkavad taimel lehed kasvama, siis vastavalt lehtede kasvamisele tuleb hakata taime enam kastma.
Alpikannile sobiks paremini see, kui kastmiseks kasutada pehmet vett.
Väetamine:
Erilist väetamist alpikann ei vaja. Kui on aga soov taimele toitaineid juurde anda, siis võib seda teha ainult õitsemise ajal. Väetada võiks siis 2 korda kuus vedela õitsvatele taimedele mõeldud väetisega.
Väetada tohib taime ainult siis, kui muld on niiske. Mitte panna väetist kuivale mullale. Kõigepealt tuleks niisiis muld niisutada ning näiteks järgmisel päeval taime väetada.
Paljundamine
Taime võib paljundada seemnetega (suvest talveni) või mugula jagamise teel. Samas on kodustes tingimustes paljundamine keerukas, mistõttu on mõttekam uus taim osta.
Ümberistutamine
Pärast õitsemist tuleks taim ümberistutada. Kasutada võib kõige tavalisemat toalillemulda. Pott valida taimele võimalikult väike.
Loe toataimede hooldamise kohta ka meie foorumist: Foorumi leiad siit »
(Jaga oma kasvatusnippe, loe teiste nõuandeid ning saada pildid Sinu kodus olevatest huvitavatest toataimedest.)
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
| Märksõnad: Õitsvad toataimed | |
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
Kas sündisid päeval või öösel?
Pärast päikesetõusu või enne loojangut sündinud inimesed on tavaliselt keskmisest rohkem huvitatud maailma asjadest. Kõik, mis ümberringi toimub, pakub neile huvi ja nad soovivad kõiges ka ise kaasa lüüa... Loe edasi... |
| 
Kevadväsimus
Meie muutlikus kliimas tuleb pidevalt kohaneda uute ilmastikutingimustega. Eriti mõjutab see inimesi kevadel... Loe edasi... |
| 
Raha- ja varakarma
Aegade algusest peale on tekitanud küsimusi raha ja varade jaotamine. Siin maailmas on ju nii palju looduslikku ressurssi, raha ja varasid, miks siis ühtedele antakse nii palju ja teistele mitte midagi? Raha ning varade valesti kasutamine on enamiku selle maailma hädade põhjus... Loe edasi... |
|
Hingevalu lööb kehas välja
Sageli, kui kehas kuskil valu tuntakse, ei ole põhjus kehas endas, vaid hoopis inimese psüühikas. Mõnikord käib inimene mitmete arstide juures ega leia kuskilt abi. Loe edasi... |
| | |
| | 
Kakao - jumalate jook
Jumalate joogiks on peetud küll pigem veini, aga vähemalt asteekide jaoks oli see kakao. Muistsed indiaanlased Ameerikas avastasid, et see jook annab jõudu ja energiat ning muudab reipamaks. Kakaojoomine oli algselt vaid valitsejate privileeg. Loe edasi... |
|
Jõulukommetest
Jõulud ja jaanipäev on põhjamaade rahvaste suurimad pühad. Jõule on meie päevil seostatud Jumala Poja sündimisega, aga jõulud ulatuvad kaugemasse minevikku kui Kristuse sünniaeg. Põhjamaade paganad pidasid jõule ammu enne seda aega... Loe edasi... |
| | |
Kuradikoobas Viimsi poolsaarel
Üks väga vana koobas, ilmselt Liivi- või Põhjasõja ajal kaevatud, on nn Kuradikoobas, mis asub Viimsi poolsaarel Krillimäe bussipeatuse lähedal (seal on ka Krillimäe matkarajad). Kaevatud on ilmselt sõjalisel otstarbel ja ilmselt kasutuses olnud laskemoonalaona... Loe edasi... |
| 
Mida vähem toitu, seda pikem eluiga
Peaaegu igas hiina majas leidub kujuke või pilt, mis kujutab habemikku vanakest, hiigelsuur virsik käes. See on Shou Xing, tervise ja pikaealisuse jumal. Hiinlased usuvad, et tema kaitse all, järgides esivanemate õpetusi, võib igaüks elada 100 aastat... Loe edasi... |
| |
Nii kavaldate oma aastad üle
Varem või hiljem on iga inimene peeglisse vaadates sunnitud tõdema, et aeg on halastamatu. Mida oleks võimalik teha, et vaim oleks ergas ja keha toonuses ka küpsetes aastates? Loe edasi... |
| 
Liigse altruismi pahupooled
Mida sõbralikumad me oleme, seda sõbralikum on meie maailm. Kui me aitame teisi, aitavad ka teised meid. Teiste inimeste aitamine annab hea enesetunde, aga kuskil on alati piir. Kõigil on olemas ka enda isiklik elu. Sõbralik olemine ja abivalmidus ei tähenda, et inimene peaks laskma endaga manipuleerida või end ära kasutada... Loe edasi... |
| |
Igaüks saab ennast ise päästa
Igaüks saab oma keha energiablokeeringud ise kindlaks teha. Täielikul lõdvestumisel on võimalik tunnetada, mis kehas tegelikult toimub. Blokeeringutest annavad märku valu, pakitsus või ebamugav tunne. Nendes kohtades asuvadki energiablokeeringud... Loe edasi... |
| 
30 fakti vastsündinute kohta
Vastsündinud võivad tihtilugu tunduda nende vanematele täiesti arusaamatute tegelastena. Nad ei räägi, nutavad ning ei saa kunagi päris kindel olla, mida nad soovivad... Loe edasi... |
| |
| | 
Sinu isiklikud biorütmid
Kõik tsüklid alustavad liikumist meie sünnihetkel positiivses suunas. Pärast seda kui tsükkel on saavutanud maksimumi alustab see vähenemist. Kui tsükkel on saavutanud miinimumi, on meie energiatase miinimumis... Loe edasi... |
|
Tähemärkide varjuküljed
Igal tähemärgil on oma negatiivne varjupool, mis alati ehk väliselt silma ei paistagi, sest on seotud iga tähemärgi vastasmärgiga ja tuleneb eelmistest eludest. See varjukülg on olemas ja on üks osa iga tähemärgi tegelikust olemusest... Loe edasi... |
| | |
Vana Tooma müüt
Rahvapärimuse kohaselt elanud Kalarannas vaene lesk kalurinaine, kelle ainsaks rõõmuks olnud tema poeg Toomas... Loe edasi... |
| 
Jäär-Sõnn
Jäär-Sõnn on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 16 - 23 aprill. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| |
| | 
Mis on edu saladus?
Edu on meie tegemiste tulemuste mõõdupuu, edukuse saladus peitub selle maailma reeglite tundmises. Kõik ihkavad õnnelikku ja harmoonilist elu, see on aga pidev õppimise protsess... Loe edasi... |
|
Perioodilisustabel
Perioodilisustabelis on keemilised elemendid järjestatud aatomnumbri ehk prootonite arvu järgi. Siit leiad tabeli ning iga elemendi olulisemad andmed... Loe edasi... |
| | 
Tänane heksagramm
Tänapäeval kasutatakse heksagramme selleks, et saada keerulistes olukordades nõuandeid ja soovitusi, et seeläbi leida parimad lahendused tekkinud probleemidele. I Ching kasutatakse eeskätt kui otsuste tegemise teejuhti... Loe edasi... |
|
| | 
Kuidas enda eest seista?
Tänapäeval on paljud traditsioonilised väärtused pandud sügava kahtluse alla, pole kerge otsustada, kuidas ühes või teises olukorras olla või elada. Võimetus kindlat seisukohta võtta õõnestab eneseusku, see tekitab hirmu keeruliste elusituatsioonide ees ja sunnib inimesi minema kergema vastupanu teed... Loe edasi... |
|
Kuidas kasvatada lehterkrossandrat
Taime lehed on läikivad, tumerohelised. Taime lehestik on õigete kasvutingimuste juures väga lopsakas. Krossandra on rikkalik õitseja, mistõttu võib ta ideaaltingimustes õitseda aastaringselt... Loe edasi... |
| | |
| 
Padaoru mänd
Üks Eesti põlismändidest on Lääne-Virumaal Viru-Nigulas kasvav Padaoru mänd (Pada oru mänd). Padaoru männi kõrgus on umbes 12 meetrit ja ümbermõõt poole meetri kõrguselt 5,2 meetrit... Loe edasi... |
| |
| 
Sisemine kell tiksub
Igaüks meist elab koos oma sisemise kellaga, mille järgi tema organism ennast maailmaga kohandab. Kui seda rütmi teada ja tunda, siis saab päeva paremini kasutada... Loe edasi... |
| |
| 
Miks lubadused luhtuvad?
Inimesed annavad lubadusi aastavahetusel, üksteisele ja pidevalt ka igapäevases elus. Sageli ja suures osas kergekäeliselt antud lubadused aga luhtuvad headest eeldustest ja kavatsustest hoolimata... Loe edasi... |
| |
| | 
Armastuse keemia
Ammustest aegadest on püütud leida armastuse keemilist retsepti. Ikka ja jälle küsitakse, kas tõesti on võimalik lihtsalt niisama armuda? Kas on võimalik seda tunnet kuidagi soodustada, kontrollida või mõjutada. Armastuse keemia mõiste võis tekkida ammu enne seda aega, kui teadlased avastasid biokeemilised reaktsioonid, mis inimesi enda võimuses hoiavad... Loe edasi... |
|
| 
Elavad amuletid (taimed eluruumides)
Ilma taimedeta eluruumid näivad tühjad ja külmad. Eriti vajalikud on taimed betoonseinte vahel, sest rikastavad õhku, rõõmustavad silma, muudavad mikrokliima paremaks ja neil on ka esoteeriline mõju... Loe edasi... |
| |
Lõpp pereelu rahatülidele
Viiest paarist neljal tuleb ette tülitsemist rahaküsimustes. Lõpuks võib see paarisuhte ka kriitiliselt proovile panna. Rahaga ümberkäimist on võimalik õppida ja ka reeglid oleks mõistlik paarisuhtes paika panna kohe alguses. Rahaasjadest peaks olema mõlemal osapoolel ülevaade vähemalt ühist raha silmas pidades... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada bugenvillead
Taime lehed on helerohelised, varred on okkalised. Osadel hübriidsetel sortidel aga okkad puuduvad. Taime kreemikasvalged vähemärgatavad õied on väikesed, 2-4 cm pikkused, mis asuvad kõrglehe keskel... Loe edasi... |
| |
| 
Elustiili muutmine aeglustab rakkude vananemist
Inimesed arvavad, et ei saa oma geene kuidagi mõjutada, ometi on see võimalik. Elustiili muutmisega muutub tavaliselt ka toitumine, liikumine, kindlasti ka mitmeid harjumusi tuleb muuta, mille tõttu stressi võib olla nii rohkem kui vähem. Loe edasi... |
| |
| | 
Vajalikud mineraalained inimese organismis
Lisaks vitamiinidele vajab inimese organism piisavas koguses mineraalaineid, et keha saaks häireteta toimida ja suudaks haigusi vältida. Kindlasti on mineraalainete põhiline ja parim allikas tasakaalustatud toit, mis on nii loomse kui taimse päritoluga... Loe edasi... |
|
|
|
|
|
|
 
 
 
Halloween
Halloweeni peetakse 31. oktoobri õhtul ja ööl vastu 1. novembrit. Eriti populaarne on päev Põhja-Ameerikas. Eestisse hakkas levima päev 1980. aastate lõpus. Tegemist on peamiselt linnades ja asulates...
Aega jäänud: 9 päeva
Saada e-kaart...
| 
Isadepäev
Isadepäev eesmärk on tänada isasid ja vanaisasid. Laiemas plaanis on aga päeva eesmärk rõhutada meeste rolli laste kasvatamisel ja tugevdada isade ning laste suhteid. Päeva tähistamine on pärit...
Aega jäänud: 20 päeva
Saada e-kaart...
| 
Meestepäev
Meestepäeva tähistatakse 19. novembril. Päev kutsuti ellu 1999. aastal Trinidadis ja Tobagos. Tänaseks päevaks on päev levinud üle maailma. Päeva eesmärgiks on tunnustada positiivseid meeseeskujusid,...
Aega jäänud: 28 päeva
Saada e-kaart...
| 
Advent
Advent on Eestis suhteliselt uus nähtus, hakates siin levima alles 20. sajandi viimastel aastakümnetel. Adventi tähistatakse neljandast pühapäevast enne jõule kuni jõululaupäevani. Tegemist on jõulude...
Aega jäänud: 41 päeva
Saada e-kaart...
|
|
