 
|
 |
|
|
Teisipäev, 22.01.2019.a. |
|
Täna on nimepäev:
Luule, Luuli, Lüüli, Lyyli, Suule
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 139 pilti (kokku 1571 pilti, vastatud 1432 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Teisipäev, 22.01.2019.a. |
|
|
 |
|
|
| Bugenvillea |
|
| Neljapäev, 03.10.2013.a. | Loetud: 17598 korda
|
Bugenvillea
(Bougainvillea)
Tutvustus:
Bugenvillea on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, kus taim kasvab subtroopilistel ja troopilistel aladel. Taim kuulub imelilleliste sugukonda.
Bugenvillea perekonnas on kokku 18 liiki. Toataimena kasvatatakse peamiselt taime hübriide. Taim on oma nime saanud prantsuse meresõitja L.A. de Bougainville järgi.
Lõuna-Euroopas on bugenvillea levinud ka kui aiataim.
Bugenvillead on väikesed puud või põõsad. Tolmeldavad taime koolibrid.
Taime lehed on helerohelised, varred on okkalised. Osadel hübriidsetel sortidel aga okkad puuduvad. Taime kreemikasvalged vähemärgatavad õied on väikesed, 2-4 cm pikkused, mis asuvad kõrglehe keskel. Kõrglehtede värviskaala on lai: punased, kollased, lillad, oranžid, valged. Just eredavärvilised kõrglehed on need, mis muudavad taime niivõrd pilkupüüdvaks.
Bugenvillea on küllaltki kapriisne toataim, vajades küllaltki suurt hoolt ja tähelepanu. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on kiirekasvulise taimega, mistõttu tuleb talle leida ruumiküllane kasvukoht.
Hooldamine:
Suvisel ajal võib taime õue viia. Õues tuleks leida taimele poolvarjuline kasvukoht. Hästi tunneb taim ennast näiteks siis, kui suvekuudel kasvuhoonesse viia. Õue viies tuleb taime alt ära võta potialus, et vihmavesi potialusele seisma ei jääks.
Talvisel puhkeperioodil võib taim lehti maha visata, kuid see on loomulik asjade käik. Kevadel kasvatab taim kiiresti uued võrsed ja lehed.
Enne kevadist ümberistutamist (veebruaris-märtsis) või sügisel pärast õitsemist, tasub taimele teha okste tagasilõikus. Okste tagasilõikamine aitab säilitada taime kuju ning annab tõuke rikkalikuks õitsemiseks. Oksi tuleks tagasilõigata umbes 1/3 ulatuses (sügisel pärast õitsemist lõigata oksi aga tagasihoidlikumalt).
Buganvillea puhul on tegemist ronitaimega, mistõttu tuleks hoolitseda selle eest, et taim oleks toestatud.
Valgus:
Bugenvillea vajab kasvamiseks väga valget kasvukohta. Soovitav on taimele leida kasvukoht, kus oleks igal aastaajal võimalikult palju päikest. Päikesepaisteline kasvukoht tagab rikkalikuma õitsemise ja kõrglehtede värviküllasema tooni. Taim talub ka hajusvalgust.
Temperatuur ja õhuniiskus:
Bugenvillea on soojalembene toataim. Soe kasvukoht tagab selle, et taim õitseb rikkalikult. Talvisel puhkeperioodil vajab taim aga jahedamat kasvukohta, siis võiks temperatuur olla orienteeruvalt 12 kraadi. Kui taim on talvisel ajal soojas (umbes 20 kraadises ruumis), siis ei saa taim puhkeperioodi läbida. See tähendab, et taim jätkab kasvamist. Kui taimele pole võimalik talvist puhkeperioodi tagada, tuleb taime lisavalgusetusega valgustada (12 tundi ööpäevas).
Lühiajaliselt talub taim kuni 5 kraadist temperatuuri.
Bugenvilleale on oluline õhurikas kasvukoht.
Taim vajab kõrget õhuniiskust. Seepärast tuleks taime sageli piserdada. Piserdamisel vältida vee sattumist kõrglehtedele ja õitele.
Kastmine:
Kastmine on bugenvillea kasvatamise juures kõige keerulisemaks osaks. Taim vajab niisket mulda, kuid muld ei tohi olla läbi vettinud ning muld ei tohi ka läbi kuivada.
Taime tuleb kasta korrapäraselt, soovitavalt toasooja ja pehme veega. Kasta tuleb nii, et kogu mullapall korralikult märjaks saaks. Üleliigne kastmisvesi tuleks kindlasti potialuselt ära kallata. Soovitav on taime kasta hommikutundidel.
Liigne kastmine võib viia taime hukkumiseni või on pärsitud õitsemine.
Talvisel puhkeperioodil kasta vähe, samas ei tohi mullapall läbi kuivada.
Väetamine:
Kasvuperioodil tuleks bugenvilleat väetada 2-3 korda kuus, õitsemise ajal aga kord nädalas. Väetamiseks kasutada õitsvatele taimedele mõeldud väetist.
Talvisel puhkeperioodil mitte väetada.
Väetis peab olema vähese lämmastikusisaldusega.
Paljundamine
Buganvilleat saab paljundada ladvapistikutega. Selleks võtta taimelt 3-4 pungaga poolpuitunud varrega pistikud. Pistikud panna vette ning hoida temperatuuri 25-35 kraadi juures (põhjasoojendus).
Peab arvestama sellega, et kodustes tingimustes ei pruugi bugenvillea pistikutest paljundamine alati õnnestuda.
Ümberistutamine
Nooremad taimed istutatakse ümber igal aastal, vanemad taimed 2 aasta järel. Ümberistutamise käigus tuleks vältida mullapalli vigastamist. Pott valida eelmisest ainult veidike suurem.
Muld peab olema taimel viljakas. Sobib tavaline toataimedele mõeldud muld, millele võib lisada natuke liiva või savi. Taimele sobib hästi ka asaleadele või kanarbikulistele mõeldud muld.
Loe toataimede hooldamise kohta ka meie foorumist: Foorumi leiad siit »
(Jaga oma kasvatusnippe, loe teiste nõuandeid ning saada pildid Sinu kodus olevatest huvitavatest toataimedest.)
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
| Märksõnad: Õitsvad toataimed | |
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
Sirgelduste salakood
Inimese käsi hakkab sageli (eriti kui igav on) alateadlikult ja kontrollimatult sirgeldama esmapilgul tähenduseta kujundeid: kolmnurki, siksakke, ringe, majakesi, lilli jms. Need kujundid peegeldavad inimese siseelu sügavaid ja varjatud probleeme ning võimaldavad isegi tervise seisundit diagnoosida... Loe edasi... |
| |
| 
Vajalikud mineraalained inimese organismis
Lisaks vitamiinidele vajab inimese organism piisavas koguses mineraalaineid, et keha saaks häireteta toimida ja suudaks haigusi vältida. Kindlasti on mineraalainete põhiline ja parim allikas tasakaalustatud toit, mis on nii loomse kui taimse päritoluga... Loe edasi... |
| |
7 nippi, kuidas loodrist last töösõbralikumaks kasvatada
Laps peaks jõudma arusaamisele sellest, et kõik pereliikmed peavad oma panuse andma selleks, et peres asjad hästi toimiks. Lapse töökuse kasvatamisel on oluline tähtsus ka suhtumisel õppeülesannetesse ja kooliskäimisse. Väikesed lapsed tahavad väga igas tegevuses kaasa lüüa, aga tavaliselt tõrjutakse nad kõrvale, sest lapsega koos läheb aega rohkem... Loe edasi... |
| | |
Kas sündisid päeval või öösel?
Pärast päikesetõusu või enne loojangut sündinud inimesed on tavaliselt keskmisest rohkem huvitatud maailma asjadest. Kõik, mis ümberringi toimub, pakub neile huvi ja nad soovivad kõiges ka ise kaasa lüüa... Loe edasi... |
| | |
| 
Kuidas kasvatada ebakrootonit
Ebakrooton kuulub piimalilleliste sugukonda. Pärit on taim Kagu-Aasia troopilistelt aladelt. Ajapikku on ta levinud kõikjale troopikasse. Ebakrootonid on oma populaarsuse võitnud tänu oma värvilistele lehtedele... Loe edasi... |
| |
| 
Kuidas Kaaludest lapsevanem teistest tähemärkidest lastega läbi saab
Kaalud on lapsevanemana toredad, neile meeldib lastega koos mängida ja tegutseda ning nad distsiplineerivad oma lapsi pigem headuse kui karmide reeglitega. Soov täiuslikkuse järele võib sundida kehtestama ka rangeid reegleid, aga enamasti nad seda ei tee. Kaaludele ei meeldi tülid, korralagedus, suured lärmakad rahvamassid. Nad soovivad kultuurset ja harmoonilist arukat suhtlust... Loe edasi... |
| 
Kaljukits-Veevalaja
Kaljukits-Veevalaja on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 19 - 23 jaanuar. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
|
| 
Kuidas kasvatada lehterkrossandrat
Taime lehed on läikivad, tumerohelised. Taime lehestik on õigete kasvutingimuste juures väga lopsakas. Krossandra on rikkalik õitseja, mistõttu võib ta ideaaltingimustes õitseda aastaringselt... Loe edasi... |
| |
Helilainete võnkumine
Laulmine toob tervist, mitte niivõrd laulmine ise, kui häälepaelte võnkumine loob hea enesetunde. See on väga hea vahend stressist vabanemiseks... Loe edasi... |
| | |
| 
Millised võiks olla isa nõuanded oma pojale?
Tõenäoliselt teeb iga noor mees oma elus palju vigu, sest kõik ju eksivad. Küsimus on vaid selles, kui palju ta neist vigadest õpib ja kas üldse õpib. Isa võiks selgitada, et parem on küll õppida teiste vigadest, aga ka enda vigadest õppimine teeb targemaks, isegi kui mitu korda samasse ämbrisse astudes lõpuks ikkagi õppust võetakse... Loe edasi... |
| 
Mida mehed naistelt ootavad
Naised kipuvad tihtilugu arvama, et mehe mõttemaailm ei ole nii kompleksne, kui nende enda oma, mistõttu võivad meeste emotsioonid tihtilugu naistele märkamatuteks jääda... Loe edasi... |
|
| | 
9 põhjust, mis eluiga lühendavad
Tänapäeval on suurest osast inimestest saanud tugitoolipõlvkond, kolmandik inimestest liigutab end vähem kui pool tundi nädalas. Liigutada oleks vaja vähemalt vähemalt kolm tundi nädalas: kiiresti kõndida, jalgrattaga sõita, võimelda vm... Loe edasi... |
|
Millest tekib koolistress?
Koolistressil on palju erinevaid põhjusi: suured klassid ja mammutkoolid, pingelised programmid, liiga mahukad kodused ülesanded, tuimavõitu tunnid, omavahelised pinged, koolikiusamine, väsimus, vaesemate ja vähemvõimekate alaväärsustunne, kehvad hinded ja eksamite hirm jt... Loe edasi... |
| | |
| 
Feng shui ja numbrid kodus
Igal arvul on oma tähendus ka feng shui järgi. Numbrid võib nii kokku liita kui ka iga arvu eraldi vaadata. Läänes kasutatakse rohkem kokkuliitmist ja ühekohaliseks arvuks taandamist, idas vaadatakse iga arvu eraldi ja jälgitakse ka iga numbri asukohta arvus... Loe edasi... |
| |
| 
Töönarkomaania varjupool
Päevast päeva töörabamine mõjub varem või hiljem tervisele halvasti. Väidetavalt olevat töö teinud ahvist inimese, aga ahv erinevalt inimesest teeb oma vajalikud toimingud ära nii, et jääb aega ka puhkamiseks... Loe edasi... |
| |
Energiavampiiridest
Inimene koosneb eri tiheduse ja omadustega energiavooludest, millest kõige tihedam substants on luud. Ka inimese peenenergeetikat on püütud mõõta. Iga meie mõte, sündmus, trauma, haigus jätab konkreetsesse kihti kehas teatud informatsiooni ja see ongi inimese energeetiline, mentaalne ja emotsionaalne struktuur... Loe edasi... |
| | |
Ilm maailmas
3 miljonit ilmaprognoosi maailma erinevate paikade kohta tänaseks ja järgnevaks 9-ks päevaks... Loe edasi... |
| | |
Hambad - karma peegel
Juba ammustest aegadest on inimese välimusest otsitud viidet Saatusele. Rohkesti tähelepanu on pööratud ka hammastele, mida idamaised müstikud peavad Karma peegelduseks... Loe edasi... |
| 
Elustiili muutmine aeglustab rakkude vananemist
Inimesed arvavad, et ei saa oma geene kuidagi mõjutada, ometi on see võimalik. Elustiili muutmisega muutub tavaliselt ka toitumine, liikumine, kindlasti ka mitmeid harjumusi tuleb muuta, mille tõttu stressi võib olla nii rohkem kui vähem... Loe edasi... |
| 
Vastutus aitab lapsel kasvada
Jõukohased kohustused aitavad lapsel sillutada teed täiskasvanute maailma. Juba viie-kuueaastane laps on võimeline kohustusi täitma. Kooliikka jõudes algab lapsel aga tõeline iseseisvumine... Loe edasi... |
|
| 
Piltidega kodu särama
Piltide lisamine kodusesse interjööri kaunistamiseks on tegelikult ju väga lihtne ülesanne ning võib tunduda, et milliseid nõuandeid siin üldse veel anda on. Haamriga nael seina, pilt naela külge ja ongi kõik... Loe edasi... |
| |
Loom võtab tõve üle
Tervendajad on veendunud, et loomad võtavad oma peremehe haigused üle. Paljudel lemmikloomadel (koertel-kassidel) tekivad kasvajad ilma näilise põhjuseta. Lemmik tõmbab oma peremehe negatiivsuse (negatiivse energia) endasse. Kasvajaga looma peremees on enamasti terve. Sellised kasvajad tekkivad loomale väga kiiresti... Loe edasi... |
| 
Kuidas Sõnnist lapsevanem teistest tähemärkidest lastega läbi saab
Sõnn on üsna traditsiooniline pereinimene, kes armastab kindlustatud ja turvalist elu ja on selle nimel võimeline tegema kõvasti tööd. Perekond ja lapsed on tähtsal kohal tema elus. Ta peab alati meeles oma pereliikmete olulisi tähtpäevi ja toetab neid raskes olukorras. Probleemiks on peamiselt Sõnni omanikutunne ja paindumatud vaated... Loe edasi... |
| |
Kuidas kasvatada moluki aglaoneemat
Aglaoneema kaunid mustrilised lehed on pikad, terava tipuga, nahkjad, rohelised, erinevat värvi laigukudega (hõbedased, kollased, erinevad rohelised toonid). Taime õisik on rohekas või kahvatukollane ning vägagi tagasihoidliku välimusega... Loe edasi... |
| | |
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Baarmenite päev
Baarmenite päeva tähistatakse 6. veebruaril. See on samal päeval kui austatakse Püha Amandust, kes oli eelkõige tuntud kui kristliku sõnumi viijana veinitootmisega seonduvatesse piirkondadesse....
Aega jäänud: 15 päeva
Saada e-kaart...
| 
Hambaarstide päev
Hambaarstide päeva tähistatakse 9. veebruaril. 249. aastal suri sel päeval hambaarstide kaitsepühak Aleksandria Apollonia, mistõttu ongi see päev kujunenud hambaarstide tähtpäevaks. Tegemist on...
Aega jäänud: 18 päeva
Saada e-kaart...
| 
Valentinipäev
Valentinipäeva traditsioon ulatub juba Vaba-Rooma riiki, kui 14. veebruaril tähistati abielu ja sünnituse jumalanna Juno päeva. Tänapäevase tähenduse andis päevale Inglise luuletaja Geoffrey Chaucer,...
Aega jäänud: 23 päeva
Saada e-kaart...
| 
Eesti iseseisvuspäev
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril. Selle päevaga tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918. aastal. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa...
Aega jäänud: 33 päeva
Saada e-kaart...
| 
Vastlapäev
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva. Algselt oli Vastlapäev kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas...
Aega jäänud: 42 päeva
Saada e-kaart...
| 
Naistepäev
8. märtsil tähistatav naistepäev on enam kui sajandivanune. Algselt oli tegemist poliitilise pühaga, mille eesmärk oli liita kogu maailma naised, et võidelda võrdõiguslikkuse eest. Tänapäeval on päev...
Aega jäänud: 45 päeva
Saada e-kaart...
| 
Kevade algus
Kevade algus leiab aset sõltuvalt aastast kas 20ndal või 21sel märtsil. Sel päeval on päev ja öö sama pikad, 12 tundi. Alates kevadisest pööripäevast ületab põhjapoolkeral päeva pikkus öö pikkuse....
Aega jäänud: 57 päeva
Saada e-kaart...
|
|
