 
|
 |
|
|
Esmaspäev, 22.10.2018.a. |
|
Täna on nimepäev:
Anno, Annus, Deily, Delia, Hanno, Hannu, Hannus, Ihan, Ihanus, Jaano, Jaanus, Janos, Janus
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 107 pilti (kokku 1360 pilti, vastatud 1253 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Esmaspäev, 22.10.2018.a. |
|
|
 |
|
|
| Bugenvillea |
|
| Neljapäev, 03.10.2013.a. | Loetud: 16634 korda
|
Bugenvillea
(Bougainvillea)
Tutvustus:
Bugenvillea on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, kus taim kasvab subtroopilistel ja troopilistel aladel. Taim kuulub imelilleliste sugukonda.
Bugenvillea perekonnas on kokku 18 liiki. Toataimena kasvatatakse peamiselt taime hübriide. Taim on oma nime saanud prantsuse meresõitja L.A. de Bougainville järgi.
Lõuna-Euroopas on bugenvillea levinud ka kui aiataim.
Bugenvillead on väikesed puud või põõsad. Tolmeldavad taime koolibrid.
Taime lehed on helerohelised, varred on okkalised. Osadel hübriidsetel sortidel aga okkad puuduvad. Taime kreemikasvalged vähemärgatavad õied on väikesed, 2-4 cm pikkused, mis asuvad kõrglehe keskel. Kõrglehtede värviskaala on lai: punased, kollased, lillad, oranžid, valged. Just eredavärvilised kõrglehed on need, mis muudavad taime niivõrd pilkupüüdvaks.
Bugenvillea on küllaltki kapriisne toataim, vajades küllaltki suurt hoolt ja tähelepanu. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on kiirekasvulise taimega, mistõttu tuleb talle leida ruumiküllane kasvukoht.
Hooldamine:
Suvisel ajal võib taime õue viia. Õues tuleks leida taimele poolvarjuline kasvukoht. Hästi tunneb taim ennast näiteks siis, kui suvekuudel kasvuhoonesse viia. Õue viies tuleb taime alt ära võta potialus, et vihmavesi potialusele seisma ei jääks.
Talvisel puhkeperioodil võib taim lehti maha visata, kuid see on loomulik asjade käik. Kevadel kasvatab taim kiiresti uued võrsed ja lehed.
Enne kevadist ümberistutamist (veebruaris-märtsis) või sügisel pärast õitsemist, tasub taimele teha okste tagasilõikus. Okste tagasilõikamine aitab säilitada taime kuju ning annab tõuke rikkalikuks õitsemiseks. Oksi tuleks tagasilõigata umbes 1/3 ulatuses (sügisel pärast õitsemist lõigata oksi aga tagasihoidlikumalt).
Buganvillea puhul on tegemist ronitaimega, mistõttu tuleks hoolitseda selle eest, et taim oleks toestatud.
Valgus:
Bugenvillea vajab kasvamiseks väga valget kasvukohta. Soovitav on taimele leida kasvukoht, kus oleks igal aastaajal võimalikult palju päikest. Päikesepaisteline kasvukoht tagab rikkalikuma õitsemise ja kõrglehtede värviküllasema tooni. Taim talub ka hajusvalgust.
Temperatuur ja õhuniiskus:
Bugenvillea on soojalembene toataim. Soe kasvukoht tagab selle, et taim õitseb rikkalikult. Talvisel puhkeperioodil vajab taim aga jahedamat kasvukohta, siis võiks temperatuur olla orienteeruvalt 12 kraadi. Kui taim on talvisel ajal soojas (umbes 20 kraadises ruumis), siis ei saa taim puhkeperioodi läbida. See tähendab, et taim jätkab kasvamist. Kui taimele pole võimalik talvist puhkeperioodi tagada, tuleb taime lisavalgusetusega valgustada (12 tundi ööpäevas).
Lühiajaliselt talub taim kuni 5 kraadist temperatuuri.
Bugenvilleale on oluline õhurikas kasvukoht.
Taim vajab kõrget õhuniiskust. Seepärast tuleks taime sageli piserdada. Piserdamisel vältida vee sattumist kõrglehtedele ja õitele.
Kastmine:
Kastmine on bugenvillea kasvatamise juures kõige keerulisemaks osaks. Taim vajab niisket mulda, kuid muld ei tohi olla läbi vettinud ning muld ei tohi ka läbi kuivada.
Taime tuleb kasta korrapäraselt, soovitavalt toasooja ja pehme veega. Kasta tuleb nii, et kogu mullapall korralikult märjaks saaks. Üleliigne kastmisvesi tuleks kindlasti potialuselt ära kallata. Soovitav on taime kasta hommikutundidel.
Liigne kastmine võib viia taime hukkumiseni või on pärsitud õitsemine.
Talvisel puhkeperioodil kasta vähe, samas ei tohi mullapall läbi kuivada.
Väetamine:
Kasvuperioodil tuleks bugenvilleat väetada 2-3 korda kuus, õitsemise ajal aga kord nädalas. Väetamiseks kasutada õitsvatele taimedele mõeldud väetist.
Talvisel puhkeperioodil mitte väetada.
Väetis peab olema vähese lämmastikusisaldusega.
Paljundamine
Buganvilleat saab paljundada ladvapistikutega. Selleks võtta taimelt 3-4 pungaga poolpuitunud varrega pistikud. Pistikud panna vette ning hoida temperatuuri 25-35 kraadi juures (põhjasoojendus).
Peab arvestama sellega, et kodustes tingimustes ei pruugi bugenvillea pistikutest paljundamine alati õnnestuda.
Ümberistutamine
Nooremad taimed istutatakse ümber igal aastal, vanemad taimed 2 aasta järel. Ümberistutamise käigus tuleks vältida mullapalli vigastamist. Pott valida eelmisest ainult veidike suurem.
Muld peab olema taimel viljakas. Sobib tavaline toataimedele mõeldud muld, millele võib lisada natuke liiva või savi. Taimele sobib hästi ka asaleadele või kanarbikulistele mõeldud muld.
Loe toataimede hooldamise kohta ka meie foorumist: Foorumi leiad siit »
(Jaga oma kasvatusnippe, loe teiste nõuandeid ning saada pildid Sinu kodus olevatest huvitavatest toataimedest.)
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
| Märksõnad: Õitsvad toataimed | |
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
Milline on sinu laps?
Lapse kasvatamine on suur töö, olenemata sellest, millisest tähtkujust ka laps poleks. Samas aitab astroloogia paljuski oma last paremini mõista ja temaga arvestada... Loe edasi... |
| |
| 
Tädu kuusk Viimsi poolsaarel
Viimsi vallas Randvere tee ääres asuv Tädu kuusk kinnitab seda, et looduses pole miski võimatu. Tädu kuusk kasvas hiiglasliku kivi otsas (1.6 meetri kõrgusel 12 meetrise läbimõõduga kivirahnul), juured ulatusid siiski mulda... Loe edasi... |
| 
Koolikiusamine
Koolikiusamine pole mingi moeteema, seda esineb nii vaimset kui füüsilist laadi nii õpilaste endi kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Reaalne koolikiusamine on näiteks kaklemine, togimine, tõukamine, asjade äravõtmine või lõhkumine jne... Loe edasi... |
|
Nõidade õpetusi raha hoidmiseks
1. Rahakott peaks olema rohelist värvi, kuna roheline on raha värv. 2. Ei tohiks kunagi mõtlematult lahti vahetada suurt rahatähte. Loe edasi, milliseid soovitusi nõiad raha hoidmiseks jagavad... Loe edasi... |
| 
Kevadväsimus
Meie muutlikus kliimas tuleb pidevalt kohaneda uute ilmastikutingimustega. Eriti mõjutab see inimesi kevadel... Loe edasi... |
| |
| 
Kuidas leida endas rahu?
Inimese aju on arenenud nii, et see keskenduks rohkem negatiivsetele tulemustele, kujutaks ette halvimat. See toimub inimese enda kaitseks, et inimene hindaks ohtusid võimalikult kõrgelt, kuid võimalusi ja ressursse ebapiisavalt... Loe edasi... |
| |
| | 
Mälumäng: Vastlapäeva tavad
Vastlapäev on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris oluline tähtpäev. Mida tead Vastlapäeva faktide ja traditsioonide kohta? Pane teadmised proovile... Loe edasi... |
|
34 fakti naiste kohta
Aeg-ajalt on ikka huvitav teada, midagi vastassoo esindajate kohta. Seekord võtame vaatluse alla naised, tuues ära mitmeid huvitavaid fakte nende kohta... Loe edasi... |
| | |
| 
Kadeduse tagamaad ja mõju
Inimese ajus tekib iga päev tohutul hulgal mõtteid, kaugeltki mitte kõik ei ole õilsad ja head. Kadedus on üks selline, mida keegi avalikult ei taha tunnistada... Loe edasi... |
| |
Õnneküpsised (Fortune Cookies)
Õnneküpsised (fortune cookies) on Ameerikas asuvate hiina-söögikohtade tore leiutis - söömaaja lõppedes tuuakse koos arvega krõbe küpsis, mille sisse on pabeririba peale peidetud "õnne sõnum". Mida ütlevad õnneküpsised Sulle... Loe edasi... |
| | |
Sooja ja külmaga valu vastu
Soojaravi sobib liigese-, lihase- ja lülisambahaiguste, perifeerse närvisüsteemi krooniliste haiguste ja traumade (näiteks luumurdude) jääknähtude puhul... Loe edasi... |
| 
Vanema ja lapse karma
Vanema ja lapse karma on üks lähedasemaid. Ilma igasuguse kahtluseta tundis laps oma vanemaid juba eelmistes eludes. Sensitiivid väidavad, et laps kohtab vanemaid teispoolsuses juba enne eostamist. Hinged on teadlikud omavahelisest karmast... Loe edasi... |
| |
| | 
Feng shui magamistoas
Magamistoas veedab inimene ligikaudu kolmandiku oma elust. See on kõige privaatsem ruum ja seostub sisemise minaga. See peaks olema nagu pühamu, kuhu pääsevad vaid valitud inimesed... Loe edasi... |
|
| | 
Kuumärgid
Meist igaüks püüdleb elus selle poole, et ennast hästi tunda saaks, kuid selle saavutamine sõltub paljuski sellest, millised on meie unikaalsed vajadused... Loe edasi... |
|
Skorpion-Ambur
Skorpion-Ambur on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 19 - 23 november. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| 
Sirgelduste salakood
Inimese käsi hakkab sageli (eriti kui igav on) alateadlikult ja kontrollimatult sirgeldama esmapilgul tähenduseta kujundeid: kolmnurki, siksakke, ringe, majakesi, lilli jms. Need kujundid peegeldavad inimese siseelu sügavaid ja varjatud probleeme ning võimaldavad isegi tervise seisundit diagnoosida... Loe edasi... |
| |
Millised võiks olla isa nõuanded oma pojale?
Tõenäoliselt teeb iga noor mees oma elus palju vigu, sest kõik ju eksivad. Küsimus on vaid selles, kui palju ta neist vigadest õpib ja kas üldse õpib. Isa võiks selgitada, et parem on küll õppida teiste vigadest, aga ka enda vigadest õppimine teeb targemaks, isegi kui mitu korda samasse ämbrisse astudes lõpuks ikkagi õppust võetakse... Loe edasi... |
| | |
Ostuhullus - müüt või tegelikkus
Inimestesse oleks justkui kodeeritud selline ostupalavik, et kui poolmuidu saab, siis peab tingimata ostma. Tegelikult ei vaja inimesed nii palju asju. Igas peres koguneb aegade jooksul üht-teist, mistõttu vähemalt kaks korda aastas võiks teha hoopis suurpuhastust... Loe edasi... |
| | |
| 
Milline kuu sobib pulmade pidamiseks
Võiks arvata, et kevadised kuud on abiellumiseks parimad, kuna just kevad on looduses armastuse aeg ja kogu elusloodust tõmbab sel perioodil ühte heitma, reaalsustaju tõrjutakse kõrvale, kired ja tungid on valitsevad... Loe edasi... |
| |
| 
Internetiajastu - kas ujeduse ajastu?
Internetiajastu võimalused muudavad inimese elu mugavamaks, aga samas vähendavad reaalse suhtlemise oskust ja muudavad hingeliselt ebakindlamaks. Mitmed teadlased väidavad, et ees on ujeduse ja hingelise üksinduse ajastu. Ühtlasi haaratakse aina rohkem masendusvastaste tablettide või ergutite järele... Loe edasi... |
| |
| | 
10 praktilist triikimisnippi
Pesu triikides peaks alati arvestama tootjafirma juhiseid ja märgiseid. Triikima peaks alati sobival temperatuuril ja kõik esemed ei vajagi triikimist (näiteks sokid). Elu lihtsustamiseks võib valida juba poes vähemkortsuvaid riideesemeid, aga üldjuhul on need sünteetilised, naturaalseid mittekortsuvaid kangaid leiab vähem... Loe edasi... |
|
| 
Spontaansus on kahe teraga mõõk
Spontaansus on sundimatu, tahtmatu, iseeneslik tegutsemine, reaalses hetkes täielik kohalolek. Suure loovusega inimesed tunnevad vastupandamatut sundi tegutseda spontaanselt ja hetke ajel. See võimaldab kogeda vabadust, rõõmu, õnne, loovust, avatust, armastust, kirge ja võimaldab käia omaenese teed... Loe edasi... |
| 
Kevadeks hea enesetunne
Päike on jälle rõõmsamalt paistma hakanud. Suvi pole enam kaugel. Pikk pime talveperiood on nüüdseks läbi, mis aga tähendab ka seda, et Sinu organism vajaks turgutust, et nö. kevadväsimusega paremini toime tulla... Loe edasi... |
|
|
|
|
|
|
 
 
 
Halloween
Halloweeni peetakse 31. oktoobri õhtul ja ööl vastu 1. novembrit. Eriti populaarne on päev Põhja-Ameerikas. Eestisse hakkas levima päev 1980. aastate lõpus. Tegemist on peamiselt linnades ja asulates...
Aega jäänud: 9 päeva
Saada e-kaart...
| 
Isadepäev
Isadepäev eesmärk on tänada isasid ja vanaisasid. Laiemas plaanis on aga päeva eesmärk rõhutada meeste rolli laste kasvatamisel ja tugevdada isade ning laste suhteid. Päeva tähistamine on pärit...
Aega jäänud: 20 päeva
Saada e-kaart...
| 
Meestepäev
Meestepäeva tähistatakse 19. novembril. Päev kutsuti ellu 1999. aastal Trinidadis ja Tobagos. Tänaseks päevaks on päev levinud üle maailma. Päeva eesmärgiks on tunnustada positiivseid meeseeskujusid,...
Aega jäänud: 28 päeva
Saada e-kaart...
| 
Advent
Advent on Eestis suhteliselt uus nähtus, hakates siin levima alles 20. sajandi viimastel aastakümnetel. Adventi tähistatakse neljandast pühapäevast enne jõule kuni jõululaupäevani. Tegemist on jõulude...
Aega jäänud: 41 päeva
Saada e-kaart...
|
|
