 
|
 |
|
|
Kolmapäev, 19.02.2020.a. |
|
Täna on nimepäev:
Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi, Ürli
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 169 pilti (kokku 2394 pilti, vastatud 2225 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Kolmapäev, 19.02.2020.a. |
|
|
 |
|
|
| Bugenvillea |
|
| Neljapäev, 03.10.2013.a. | Loetud: 21868 korda
|
Bugenvillea
(Bougainvillea)
Tutvustus:
Bugenvillea on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, kus taim kasvab subtroopilistel ja troopilistel aladel. Taim kuulub imelilleliste sugukonda.
Bugenvillea perekonnas on kokku 18 liiki. Toataimena kasvatatakse peamiselt taime hübriide. Taim on oma nime saanud prantsuse meresõitja L.A. de Bougainville järgi.
Lõuna-Euroopas on bugenvillea levinud ka kui aiataim.
Bugenvillead on väikesed puud või põõsad. Tolmeldavad taime koolibrid.
Taime lehed on helerohelised, varred on okkalised. Osadel hübriidsetel sortidel aga okkad puuduvad. Taime kreemikasvalged vähemärgatavad õied on väikesed, 2-4 cm pikkused, mis asuvad kõrglehe keskel. Kõrglehtede värviskaala on lai: punased, kollased, lillad, oranžid, valged. Just eredavärvilised kõrglehed on need, mis muudavad taime niivõrd pilkupüüdvaks.
Bugenvillea on küllaltki kapriisne toataim, vajades küllaltki suurt hoolt ja tähelepanu. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on kiirekasvulise taimega, mistõttu tuleb talle leida ruumiküllane kasvukoht.
Hooldamine:
Suvisel ajal võib taime õue viia. Õues tuleks leida taimele poolvarjuline kasvukoht. Hästi tunneb taim ennast näiteks siis, kui suvekuudel kasvuhoonesse viia. Õue viies tuleb taime alt ära võta potialus, et vihmavesi potialusele seisma ei jääks.
Talvisel puhkeperioodil võib taim lehti maha visata, kuid see on loomulik asjade käik. Kevadel kasvatab taim kiiresti uued võrsed ja lehed.
Enne kevadist ümberistutamist (veebruaris-märtsis) või sügisel pärast õitsemist, tasub taimele teha okste tagasilõikus. Okste tagasilõikamine aitab säilitada taime kuju ning annab tõuke rikkalikuks õitsemiseks. Oksi tuleks tagasilõigata umbes 1/3 ulatuses (sügisel pärast õitsemist lõigata oksi aga tagasihoidlikumalt).
Buganvillea puhul on tegemist ronitaimega, mistõttu tuleks hoolitseda selle eest, et taim oleks toestatud.
Valgus:
Bugenvillea vajab kasvamiseks väga valget kasvukohta. Soovitav on taimele leida kasvukoht, kus oleks igal aastaajal võimalikult palju päikest. Päikesepaisteline kasvukoht tagab rikkalikuma õitsemise ja kõrglehtede värviküllasema tooni. Taim talub ka hajusvalgust.
Temperatuur ja õhuniiskus:
Bugenvillea on soojalembene toataim. Soe kasvukoht tagab selle, et taim õitseb rikkalikult. Talvisel puhkeperioodil vajab taim aga jahedamat kasvukohta, siis võiks temperatuur olla orienteeruvalt 12 kraadi. Kui taim on talvisel ajal soojas (umbes 20 kraadises ruumis), siis ei saa taim puhkeperioodi läbida. See tähendab, et taim jätkab kasvamist. Kui taimele pole võimalik talvist puhkeperioodi tagada, tuleb taime lisavalgusetusega valgustada (12 tundi ööpäevas).
Lühiajaliselt talub taim kuni 5 kraadist temperatuuri.
Bugenvilleale on oluline õhurikas kasvukoht.
Taim vajab kõrget õhuniiskust. Seepärast tuleks taime sageli piserdada. Piserdamisel vältida vee sattumist kõrglehtedele ja õitele.
Kastmine:
Kastmine on bugenvillea kasvatamise juures kõige keerulisemaks osaks. Taim vajab niisket mulda, kuid muld ei tohi olla läbi vettinud ning muld ei tohi ka läbi kuivada.
Taime tuleb kasta korrapäraselt, soovitavalt toasooja ja pehme veega. Kasta tuleb nii, et kogu mullapall korralikult märjaks saaks. Üleliigne kastmisvesi tuleks kindlasti potialuselt ära kallata. Soovitav on taime kasta hommikutundidel.
Liigne kastmine võib viia taime hukkumiseni või on pärsitud õitsemine.
Talvisel puhkeperioodil kasta vähe, samas ei tohi mullapall läbi kuivada.
Väetamine:
Kasvuperioodil tuleks bugenvilleat väetada 2-3 korda kuus, õitsemise ajal aga kord nädalas. Väetamiseks kasutada õitsvatele taimedele mõeldud väetist.
Talvisel puhkeperioodil mitte väetada.
Väetis peab olema vähese lämmastikusisaldusega.
Paljundamine
Buganvilleat saab paljundada ladvapistikutega. Selleks võtta taimelt 3-4 pungaga poolpuitunud varrega pistikud. Pistikud panna vette ning hoida temperatuuri 25-35 kraadi juures (põhjasoojendus).
Peab arvestama sellega, et kodustes tingimustes ei pruugi bugenvillea pistikutest paljundamine alati õnnestuda.
Ümberistutamine
Nooremad taimed istutatakse ümber igal aastal, vanemad taimed 2 aasta järel. Ümberistutamise käigus tuleks vältida mullapalli vigastamist. Pott valida eelmisest ainult veidike suurem.
Muld peab olema taimel viljakas. Sobib tavaline toataimedele mõeldud muld, millele võib lisada natuke liiva või savi. Taimele sobib hästi ka asaleadele või kanarbikulistele mõeldud muld.
Loe toataimede hooldamise kohta ka meie foorumist: Foorumi leiad siit »
(Jaga oma kasvatusnippe, loe teiste nõuandeid ning saada pildid Sinu kodus olevatest huvitavatest toataimedest.)
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
| Märksõnad: Õitsvad toataimed | |
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
Jäär-Sõnn
Jäär-Sõnn on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 16 - 23 aprill. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| |
| 
Eesti hetkeilm kaardil
Eestis valitsevad ilmaolud kaardil: nähtus, temperatuur, nähtavus, tuul, õhuniiskus, tuulekülm, õhurõhk. Võimalik vaadata ilmaandmete ajalugu... Loe edasi... |
| |
| 
Hääl paljastab inimese olemuse
Hääl on inimese hingamis- ja hääleelundite koostöös tekkinud heli. Inimese hääl tekib, kui kopsudest tulev õhk läbib häälepaelad ja paneb need võnkuma. Hääle kõrgus olenebki sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad... Loe edasi... |
| |
Sauna esoteeriline mõju
Saunast räägitakse paljudes Eesti muinasjuttudes ja isegi rahvaeeposes "Kalevipoeg". Alates aastast 2013 on Eesti võrokeste suitsusaunakombestik ka UNESCO pärandi nimekirjas. Vanadel eestlastel oli saun püha hiie kõrval teine väga tähtis paik. Saunas mitte üksnes ei pestud end, vaid siin sünnitati, raviti haigusi ja valmistuti viimseks teekonnaks... Loe edasi... |
| 
UV indeks
Liigse päikese käes olemise tulemusena on oht, et kahjustada saab nahk või silmad... Loe edasi... |
| |
Toataimed - talismanid või vampiirid
Palju on kirjutatud sellest, et toataimed võivad olla nii sõbrad kui vaenlased. Taimed kodumiljöös rõõmustavad silma, mõjuvad rahustavalt, värskendavad ning puhastavad õhku. Taimed on võimelised ka energeetiliselt toetama... Loe edasi... |
| | 
Huvitavaid fakte unenägude kohta
Unenägude nägemine on inimese elus üks kõige müstilisemaid kogemusi. Unenägude juures on ka teadlastele palju arusaamatut ning täpselt pole suudetud unenägude kohta kõike teada saada... Loe edasi... |
|
Kuidas Veevalajast lapsevanem teistest tähemärkidest lastega läbi saab
Veevalaja on parimal juhul väga ettearvamatu lapsevanem, halvimal juhul on ta ebastabiilne. Ta proovib järele erinevaid tavasid ja viise kasvatuses. Argumentatsioon võib olla selles osas puudulik. Veevalajal võib olla lapsevanemaks olles palju puudujääke, aga mida ta oma lastele kindlasti kaasa annab on isikupära ja humaansus. Ta on lahke ja arvestav lapsevanemana, aitab saavutada enamat, avades lapsele erinevaid lähenemisviise ja võimalusi... Loe edasi... |
| | |
Kas andestamine on voorus?
Maailmas pole ilmselt ühtki inimest, kes poleks kunagi kellelegi haiget teinud või siis kellele poleks keegi teine haiget teinud. Igas inimsuhtes on teatud hulk disharmooniat, armastuses on oma keerdkäigud ja õnn ei ole kunagi päris pilvitu... Loe edasi... |
| | |
| 
Kevadeks hea enesetunne
Päike on jälle rõõmsamalt paistma hakanud. Suvi pole enam kaugel. Pikk pime talveperiood on nüüdseks läbi, mis aga tähendab ka seda, et Sinu organism vajaks turgutust, et nö. kevadväsimusega paremini toime tulla... Loe edasi... |
| |
Lipsuvärvide tähendus
Ehkki paljud peavad meeste lipsude värvi tühiseks asjaks ning arvavad, et see peab lihtsalt sobima mehe riietuse ja välimusega, siis on igal värvil ka kindel tähendus... Loe edasi... |
| | |
Eesti ilma rekordid
Millised on olnud eesti ilmastikunähtuste rekordid jooksval kuul, möödunud kuul, möödunud aastal? Siit leiad temperatuuri, sademete ja tuulekiiruse rekordid... Loe edasi... |
| | |
| | 
Vastutus aitab lastel kasvada
Koolieelik tunneb end juba tõeliselt suurena, mistõttu see ongi õige aeg hakata lapsele rohkem vastutust ja kohustusi andma, samas ka rohkem õigusi. Usaldamine ja õiglased nõudmised ning kohustused aitavad lapsel suureks sirguda... Loe edasi... |
|
| 
Päevaplaan ja biloogiline kell
Kuidas inimese sisemine kell käib? Kell 6.00 hommikul heliseb sisemine äratuskell, lõokesed on eriti tulvil energiat. 18.00 on kehatemperatuur päeva kõrgeim, alkohol töödeldakse ära kõige kiiremini... Loe edasi... |
| |
| 
Kuidas kasvatada helksiinet
Helksiine on pärit Korsikalt ja Sardiiniast. Taim on väga tillukeste ja ümmarguste lehtedega, moodustades toreda mätta. Sõltuvalt sordist varieerub taime lehtede roheline värvus... Loe edasi... |
| |
Iseloomuomadused ja edu
Inimese elu viivad edasi sotsiaalsed tingimused ja iseloomuomadused. Inimese tulevik on mingil määral sündimisega ette määratud ja hakkab lapsepõlvest täituma, varaedukad inimesed on pärit soodsatest sotsiaalsetest tingimustest... Loe edasi... |
| | |
Käekirja seos tähemärkidega
On teada juba iidsetest aegadest, et käekiri peegeldab inimese iseloomu ja tema olemust. On kindlaks tehtud, et oma mõtteid väljendavad kirjalikult just need inimesed, kelle horoskoobis on eredalt väljakujunenud seos Merkuuri ja Saturniga. Merkuur valitseb sõna ja Saturn vormi ning kujundust... Loe edasi... |
| | |
| | 
Mälumäng: Raudteeliiklus Eestis
Eestis on olnud palju raudteid, mis on tänaseks suletud. Ka on oma aja ära elanud suur osa Eesti jaamahoonetest, mis osad on leidnud rakenduse, osad mitte. Pane proovile oma teadmised Eesti raudtee ajaloo kohta... Loe edasi... |
|
Mitu kommi päevas?
Mitu kommi oleks tervislik lapsele päevas anda, et tervis ei kahjustuks? Sünnipäraselt pole lastel magusavajadust ega kommiisu. Täiskasvanud õpetavad ise lapsed kommidega maiustama. Lastel on küll suur energiavajadus, sest nad liiguvad palju, aga ainevahetus on samuti palju kiirem kui täiskasvanutel... Loe edasi... |
| | 
Vana Tooma müüt
Rahvapärimuse kohaselt elanud Kalarannas vaene lesk kalurinaine, kelle ainsaks rõõmuks olnud tema poeg Toomas... Loe edasi... |
|
| 
Feng shui nipid köögis
Köök on kodu süda ja peaks jätma sooja ning kutsuva mulje. See peaks olema valge, õhurikas ja tõmbama ligi palju qi-d (head energiat)... Loe edasi... |
| 
Mis on karma?
Karma tähendab sanskriti keeles tegevust. Karma puhul arvatakse üldisemalt olevat tegemist karistusega varasemate tegevuste eest, kuid karma puhul pole tegemist kohtuga... Loe edasi... |
|
| | 
Kuidas kasvatada kallat
Mitmed kallaliigid on levinud meil toataimedena. Pärit on kallad Lõuna-Aafrika troopilistelt aladelt. Kalla lehed on mõõkjad või nooljad... Loe edasi... |
|
| 
Tädu kuusk Viimsi poolsaarel
Viimsi vallas Randvere tee ääres asuv Tädu kuusk kinnitab seda, et looduses pole miski võimatu. Tädu kuusk kasvas hiiglasliku kivi otsas (1.6 meetri kõrgusel 12 meetrise läbimõõduga kivirahnul), juured ulatusid siiski mulda... Loe edasi... |
| |
Kuidas Kaladest lapsevanem teistest tähemärkidest lastega läbi saab
Kaladel on kombeks otsustavat tegutsemist edasi lükata. Nad on suured unistajad ja näevad lastes omaenda elu jätku. Sageli Kalad ei arvesta lapse vähese elukogemusega. Ühelt poolt on nad tundlikud ja armastavad vanemad, loovad palju võimalusi mängimiseks, arendavad last kunstiliselt ja loovas vallas. Teiselt poolt on aga salatsevad ja sageli ise oma hingeeluga puntras, lapse individuaalsusega piisavalt tegelda ei suuda... Loe edasi... |
| | |
| 
Kevadised turgutajad - kase- ja vahtramahl
Kasemahl on vaevutuntava maitsega. Kase puhul on rahvameditsiinis tuntud nii pungad, lehed kui koor, mahl on selles osas vähem populaarne. Vahtramahl on samuti organismi puhastaja ja turgutaja, kuid tal pole otseselt raviomadusi nagu kasemahlal. Vahtramahl on tuntavalt magusam, aga vitamiinide ja mineraalainete poolest vaesem kasemahlast... Loe edasi... |
| |
| 
7 tõde D-vitamiini kohta
Suvine päike suurendab mõneks kuuks D-vitamiini sisaldust veres. Meie kliimavöötmes moodustub D-vitamiini keskpäeval päikesepaistelise ilmaga poole tunniga piisav kogus, paraku päikesekaitsekreemid takistavad selle tekkimist... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada ontsiidiumi
Ontsiidium õitseb rikkalikult ning pakub silmailu tänu oma väikestele õitele, mida õievarrel on väga palju. Ontsiidiumi sordid erinevad õie kuju, värvuse ja mõõtmete poolest... Loe edasi... |
|
| | 
Nõidade nõuandeid abiellumiseks
Nõidade iidne suhtereegel on, et sarnane tõmbab sarnast ja selline sarnaste inimeste ühendus on heaks eelduseks püsivale liidule. Sellist erilist tõmmet võib nimetada ka hingesuguluseks. Et teada saada, kellega sarnased oleme, on vaja iseennast tunda... Loe edasi... |
|
| 
Piltidega kodu särama
Piltide lisamine kodusesse interjööri kaunistamiseks on tegelikult ju väga lihtne ülesanne ning võib tunduda, et milliseid nõuandeid siin üldse veel anda on. Haamriga nael seina, pilt naela külge ja ongi kõik... Loe edasi... |
| |
| 
Miks naised nii tihti nutavad?
Nutmist peetakse nõrkuseks, aga tegelikult on see eelis, sest pärast nuttu tuntakse alati kergendust. Pisarad voolavad siis, kui ei osata oma tundeid sõnadesse panna ja need kannavad sõnumit: aita mind või jäta mind rahule... Loe edasi... |
| |
Sibulasõbrad ja sibulavaenlased
Just sibulaliste (talisibula, murulaugu, porrulauk jt.) pealsed aitavad toidulauda rikastada C-vitamiiniga ja leevendavad kevadväsimusest tingitud vaevusi imehästi. Väga kasulik on ka mugul. Kibeda maitse ja terava lõhna tõttu on sibulal nii vaenlasi kui sõpru ja vägisi sööma sundida kedagi ei saa... Loe edasi... |
| 
10 nippi käte hoidmiseks
Käsi on vaja pesta toasooja vee ja rasvarikka lõhna- ja värvainetevaba võimalikult naturaalse seebiga. Pärast pesemist tuleks käenahka tingimata toitekreemiga määrida... Loe edasi... |
| 
Kirepunktid inimese kehal
Bioaktiivsed punktid asuvad naha pinnast mõne millimeetri kuni mõne sentimeetri sügavusel lihastel, kõõlustel, veresoonte- ja lümfiteede läheduses, liigesekapslil, luuümbrises. Punkt projitseerub nahale ja kui mingi häire korral kombata vastavat punkti, siis tuntakse kas valu või hoopis leevendust... Loe edasi... |
|
| 
Kuidas eristada tõelist mahetoitu?
Enamasti kõik teavad, et mahetoit on kasvatatud looduslikult, ilma pestitsiidideta, puhtas keskkonnas, keemiat kasutamata, aga ökotoit ei pruugi alati olla tõeline mahetoit. Tegelikult määravad ökoloogilisuse kindlad kriteeriumid, looduslik ja kohalik või ilma säilitusaineteta ei taga seda veel... Loe edasi... |
| |
Väikese lapse hirmud
Pidev muserdav hirmutunne on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks juba lapseeas. Mõned teadlased arvavad, et juba sünnieelne aeg ja sündimise käigus saadud psühhotrauma külvab lapse hinge hirmuseemned. Igasugune teadmatus põhjustab suuremal või väiksemal hulgal hirmu (ka täiskasvanutes)... Loe edasi... |
| 
Mehe ja naise 5 põhivajadust
Abieluprobleemide uurimustest selgub, et mehe ja naise vajadused on erinevad. Vastuolud tekivad sellest, et samad asjad on mehe ja naise jaoks täiesti erineva tähendusega, nende arvestamine on tähelepanu ja valiku küsimus. Nende vajaduste märkamine ja täitmine saabki otsustavaks kooselule ja abieluõnnele... Loe edasi... |
| |
Miks lubadused luhtuvad?
Inimesed annavad lubadusi aastavahetusel, üksteisele ja pidevalt ka igapäevases elus. Sageli ja suures osas kergekäeliselt antud lubadused aga luhtuvad headest eeldustest ja kavatsustest hoolimata... Loe edasi... |
| | |
Test: Nime varjatud omadused
Nimest tulenevad varjatud omadused ei ole nii tähelepanuväärivad, kui teised nimega seotud omadused, aga on siiski olulised. Varjatud omaduste leidmiseks tuleb liita täisnime tähtede arv, seejuures sünninimi on määrava tähtsusega... Loe edasi... |
| | |
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Eesti iseseisvuspäev
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril. Selle päevaga tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918. aastal. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa...
Aega jäänud: 5 päeva
Saada e-kaart...
| 
Vastlapäev
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva. Algselt oli Vastlapäev kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas...
Aega jäänud: 6 päeva
Saada e-kaart...
| 
Naistepäev
8. märtsil tähistatav naistepäev on enam kui sajandivanune. Algselt oli tegemist poliitilise pühaga, mille eesmärk oli liita kogu maailma naised, et võidelda võrdõiguslikkuse eest. Tänapäeval on päev...
Aega jäänud: 18 päeva
Saada e-kaart...
| 
Kevade algus
Kevade algus leiab aset sõltuvalt aastast kas 20ndal või 21sel märtsil. Sel päeval on päev ja öö sama pikad, 12 tundi. Alates kevadisest pööripäevast ületab põhjapoolkeral päeva pikkus öö pikkuse....
Aega jäänud: 30 päeva
Saada e-kaart...
| 
Lihavõtted
Lihavõtted (ka ülestõusmispühad ja munapühad) on liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast...
Aega jäänud: 51 päeva
Saada e-kaart...
|
|
