 
|
 |
|
|
Teisipäev, 18.02.2020.a. |
|
Täna on nimepäev:
Carita, Carmel, Carmela, Carmen, Frode, Karit, Karita, Karme, Karmel, Karmela, Karmen, Ria, Riita, Rita, Riti, Ritta, Vizma
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 169 pilti (kokku 2392 pilti, vastatud 2223 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Teisipäev, 18.02.2020.a. |
|
|
 |
|
|
| Lehterkrossandra |
|
| Teisipäev, 03.12.2013.a. | Loetud: 18638 korda
|
Lehterkrossandra
(Crossandra infundibuliformis)
Tutvustus:
Lehterkrossandra on pärit Indiast ja Sri-Lankast, kus taim kasvab troopilistes vihmametsades. Taim kuulub akantuseliste sugukonda.
Lehterkrossandrast on aretatud mitmeid sorte, mis sobivad toas kasvatamiseks. Varem peeti krossandrat vägagi kapriisseks toataimeks, kuid nüüd saab endale hankida selliseid sorte, mida saab ka toatingimustes edukalt kasvatada.
Taime lehed on läikivad, tumerohelised. Taime lehestik on õigete kasvutingimuste juures väga lopsakas. Krossandra on rikkalik õitseja, mistõttu võib ta ideaaltingimustes õitseda aastaringselt. Kui võimaldada taimele talvel puhata, siis õitseb taim varakevadest hilissügiseni. Õied on taimel oranžid (on ka roosade ja kollaste õitega sorte) kobarõisikud. Õisikud avanevad altpoolt järkjärguliselt.
Taim mitmeharuline põõsas. Looduslikult kasvab taim kuni 1 meetri kõrguseks, toataimena aga orienteeruvalt 50 sentimeetri kõrguseks.
Lehterkrossandra on kaunis taim ka siis, kui ta ei õitse, kuid tänu õitele püüab ta kindlasti aknalaual pilke.
Hooldamine:
Lehterkrossandra on tundlik tuuletõmbuse suhtes, mistõttu tuleks teda selle eest hoida.
Pärast õitsemist võib taime kärpida.
Õitseaja pikendamiseks tuleks närtsinud õied ära korjata.
Valgus:
Lehterkrossandra vajab valget kasvukohta, kuid otsese ereda päikese eest tuleks taime kaitsta. Taim kasvab üsna hästi ka poolvarjulises kasvukohas, kuid poolvarjuline kasvukoht pärsib taime õitsemist.
Temperatuur ja õhuniiskus:
Lehterkrossandra vajab kasvamiseks sooja kasvukohta. Sobivaim temperatuur on taimele 18-24 kraadi. Alla 16 kraadi ei tohiks temperatuur langeda.
Krossandrale meeldib kõrge õhuniiskus, mistõttu võiks taime hommikutundidel piserdada. Piserdamisel tuleks vältida vee sattumist õitele.
Kõige parem viis taimele vajaliku õhuniiskuse tagamiseks on see, kui näiteks panna taimealusele vett, aluse keskele väiksem tagurpidi lillealus ning taime pott sellele asetada. Oluline on see, et pott ei puutuks kokku veega. Aluselt aurustuv vesi tagab taimele vajaliku õhuniiskuse.
Vähese õhuniiskuse korral hakkavad taime lehed rulli tõmbuma.
Kastmine:
Krossandrat tuleb kasta mõõdukalt. Kevadest sügiseni rikkalikumalt, talvel harvem. Enne järgmist kastmiskorda peab mulla pealmine kiht olema kuivanud.
Kastmiseks kasutada pehmet ja toasooja vett.
Tuleb hoiduda ülekastmisest ja liial vähesest kastmisest. Taime õrnad juured võivad kergesti mädanema minna.
Vale kastmisrežiim on põhjuseks, miks krossandra lehed ja õied võivad maha langeda.
Väetamine:
Lehterkrossandrat tuleks väetada kasvuperioodil (kevadest sügiseni) iga 2 nädala tagant. Kasutada õitsvatele taimedele mõeldud väetiselahust.
Paljundamine
Lehterkrossandrat saab paljundada ladvapistikutega (umbes 6 cm pikkused ladvapistikud). Need tuleks panna mulda, mida tuleks alt soojendada (umbes 23-25 kraadi).
Ümberistutamine
Noored krossandrataimed tuleks ümberistutada igal aastal, vanemad taimed 2-3 aasta järel. Sobivaim ümberistutamise aeg on märts-aprill.
Muld peab olema toitaineterikas, vett hästi läbilaskev. Mulla pH peaks olema 5-6. Poti põhja panna drenaaaž.
Loe toataimede hooldamise kohta ka meie foorumist: Foorumi leiad siit »
(Jaga oma kasvatusnippe, loe teiste nõuandeid ning saada pildid Sinu kodus olevatest huvitavatest toataimedest.)
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
| Märksõnad: Õitsvad toataimed | |
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
| | 
Kuidas leida endas rahu?
Inimese aju on arenenud nii, et see keskenduks rohkem negatiivsetele tulemustele, kujutaks ette halvimat. See toimub inimese enda kaitseks, et inimene hindaks ohtusid võimalikult kõrgelt, kuid võimalusi ja ressursse ebapiisavalt... Loe edasi... |
|
| | 
Kas dieet sobib kõikidele päikesemärkidele?
Kuna igale sodiaagimärgile on omased teatud nõrkused ja vajadused, siis on nende toitumismudelid erinevad. Tervele inimesele on kõik mõistlikkuse piires lubatud, olgu ta ükskõik millisest tähemärgist. Kui aga toitumine tuleb mingil põhjusel kontrolli alla võtta, siis tulevad välja erinevused... Loe edasi... |
|
Mida näitavad karvad inimese kehal?
Inimese keha jaguneb kaheks võrdseks osaks, kumbki pool kannab informatsiooni. Keskliin kulgeb lauba keskmest jalgevaheni ehk sakraalkeskuseni. Meestel loetakse vasakut kehapoolt halvaendeliseks ehk negatiivset informatsiooni kandvaks, naistel paremat kehapoolt. Loe edasi... |
| | |
| 
Mälumäng: Sherlock Holmes
Sherlock Holmes oli Arthur Conan Doylei loodud tegelaskuju. Tegemist oli kuulsa eradetektiiviga. Kas tead järgmisi fakte Sherlock Holmesii kohta?... Loe edasi... |
| |
Nii kavaldate oma aastad üle
Varem või hiljem on iga inimene peeglisse vaadates sunnitud tõdema, et aeg on halastamatu. Mida oleks võimalik teha, et vaim oleks ergas ja keha toonuses ka küpsetes aastates? Loe edasi... |
| | |
| | 
Astromeditsiin
Ameerikas ja Euroopas on rohkelt pooldajaid astroloogia valdkonnal, mille kohaselt igal tähtkujul on organismi ja hingeseisundit mõjutav värv... Loe edasi... |
|
| 
Kuidas vältida jõulustressi?
Jõulud peaks olema rahulik ja väga meeldiv aeg, aga paljude jaoks on see stressitekitavalt närviline ja väga kulukas aeg. Jõulusagin ajab kõik toimetused sassi ja kulutab energiat rohkem... Loe edasi... |
| 
Töönarkomaania varjupool
Päevast päeva töörabamine mõjub varem või hiljem tervisele halvasti. Väidetavalt olevat töö teinud ahvist inimese, aga ahv erinevalt inimesest teeb oma vajalikud toimingud ära nii, et jääb aega ka puhkamiseks... Loe edasi... |
|
| | 
Energiavampiiridest
Inimene koosneb eri tiheduse ja omadustega energiavooludest, millest kõige tihedam substants on luud. Ka inimese peenenergeetikat on püütud mõõta. Iga meie mõte, sündmus, trauma, haigus jätab konkreetsesse kihti kehas teatud informatsiooni ja see ongi inimese energeetiline, mentaalne ja emotsionaalne struktuur... Loe edasi... |
|
| | 
Mälumäng: Eesti mõisad
Eesti mõisatega on seotud palju olulisi ajaloosündmusi ning muid erilisi tegevusi. Selles mälumängust leiad 10 küsimust, mis puudutavad mõisate ajalugu... Loe edasi... |
|
Terved hambad kogu eluks
Hammaste ja igemete seisund on sageli paljude tõsisemate haiguste põhjuseks, see mõjutab kogu organismi ja põletikud suus on lausa ohtlikud. Uuringute järgi peseb umbes 80% eestlastest, seejuures vaid pooled meestest, hambaid kaks korda päevas ja hambaniit alles hakkab eestlaste harjumuste hulka tulema... Loe edasi... |
| | |
Millised võiks olla isa nõuanded oma pojale?
Tõenäoliselt teeb iga noor mees oma elus palju vigu, sest kõik ju eksivad. Küsimus on vaid selles, kui palju ta neist vigadest õpib ja kas üldse õpib. Isa võiks selgitada, et parem on küll õppida teiste vigadest, aga ka enda vigadest õppimine teeb targemaks, isegi kui mitu korda samasse ämbrisse astudes lõpuks ikkagi õppust võetakse... Loe edasi... |
| 
Söögiisu emotsionaalsed tagamaad
Emotsioonid kontrollivad inimese tegevusi, mõtteid iseenda, oma kehakaalu ning enesehinnangu kohta. Sageli on nii, et kuigi on suur soov kaalus alla võtta, on enamasti alati need püüdlused hukule määratud. Emotsioonid on iga tegevuse ajendiks ja kontrollivad ka söögiisu... Loe edasi... |
| |
| 
Päevaplaan ja biloogiline kell
Kuidas inimese sisemine kell käib? Kell 6.00 hommikul heliseb sisemine äratuskell, lõokesed on eriti tulvil energiat. 18.00 on kehatemperatuur päeva kõrgeim, alkohol töödeldakse ära kõige kiiremini... Loe edasi... |
| |
30 fakti vastsündinute kohta
Vastsündinud võivad tihtilugu tunduda nende vanematele täiesti arusaamatute tegelastena. Nad ei räägi, nutavad ning ei saa kunagi päris kindel olla, mida nad soovivad... Loe edasi... |
| | |
| | 
Aita ise endal stressist üle saada
Heaoluühiskonna lemmiktõbedeks on kõikvõimalikud neurootilised häired ja peaaegu olematu on piir, mis eristab neid normaalsest seisundist. Hinge vaevavast häirest saab tõsisem haigus siis, kui inimene ei suuda enam ise toime tulla ja tema tervislik seisund seetõttu halveneb... Loe edasi... |
|
| | 
Kuidas Kaladest lapsevanem teistest tähemärkidest lastega läbi saab
Kaladel on kombeks otsustavat tegutsemist edasi lükata. Nad on suured unistajad ja näevad lastes omaenda elu jätku. Sageli Kalad ei arvesta lapse vähese elukogemusega. Ühelt poolt on nad tundlikud ja armastavad vanemad, loovad palju võimalusi mängimiseks, arendavad last kunstiliselt ja loovas vallas. Teiselt poolt on aga salatsevad ja sageli ise oma hingeeluga puntras, lapse individuaalsusega piisavalt tegelda ei suuda... Loe edasi... |
|
Kuidas kergema vaevaga loobuda suitsetamisest
Psüühiline ja ka füüsiline sõltuvus nikotiinist võib olla sama tugev kui sõltuvus ükskõik millisest narkootilisest ainest. Mehed on loobumisel otsusekindlamad kui naised. Pikaajaline suitsetamine tekitab pöördumatuid nähte, nagu kopsupuhitus, krooniline bronhiit, tõrv kopsus, e-sigarettide puhul kopsu kogunev vedelik. Kroonilistel suitsetajatel väheneb ka lõhnataju ja maitsetunnetus... Loe edasi... |
| | |
| 
Õige mõtlemine ravib
Inimene, nagu iga teinegi elusolend, saab oma bioenergiasüsteemi mõjutada ja reguleerida. Elus on vaja leida piisavalt aega puhkamiseks ja mõtisklemiseks, mis aitab organismi tasakaalu taastada... Loe edasi... |
| |
| 
Suur moehoroskoop
Millised on Sinu moe-eelistused? Millised riided Sulle sobivad? Milliseid aksessuaare eelistad? Siit võiksid vastuse leida... Loe edasi... |
| |
Kaljukits-Veevalaja
Kaljukits-Veevalaja on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 19 - 23 jaanuar. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| 
Kuidas joonistavad lapsed oma ema ja isa?
Kui lasta joonistada väikesel lapsel oma perepilt, võib sellest mõndagi välja lugeda. Sobiv vanus on lasteaialaps või algklasside laps. Esimesena hakkas laste joonistusi teaduslikult uurima 1947. aastal psühhoanalüütik Wolff... Loe edasi... |
| |
| 
Otepää linnus
Otepää linnus (vana nimega Karupea) oli kunagine suurem muistse Ugandi keskus, mida vene allikates nimetatakse esmakordselt 1116. aastal. Järskude nõlvadega (kõrgus on kohati üle 30 meetri) linnuse pindala on 3500 ruutmeetrit. Eesti linnustest kõige paremini looduslikult kindlustatud linnus... Loe edasi... |
| |
Depressiooni leevendamine
Depressioon on sügava masenduse ja nukruse, allasurutuse, sünguse, rõhutuse, jõuetuse ja halva füüsilise enesetunde seisund, millega kaasneb mõtlemise ja kõne pidurdumine, "äraolekutunne", aktiivsuse ja initsiatiivi langus... Loe edasi... |
| 
Feng shui 20 nippi kodus
Feng shui õpetab looduslikke energiaid ära kasutama ja nendega koostööd tegema. Eesmärk on rahulolu saavutamine, et koju tahaks minna, sest seal on hea olla. Lääne feng shui erineb aga Ida feng shuist kardinaalselt. Idas on feng shui harmooniaõpetus, inimese seest väljapoole... Loe edasi... |
| |
| | 
Magnettormid
Värske info maa magnetvälja seisust ning Päikese röntgenkiirguse tasemest. Kui vajad hetkeinfot magnettormi kohta, siis vaata siit... Loe edasi... |
|
| | 
Nõidade õpetusi raha hoidmiseks
1. Rahakott peaks olema rohelist värvi, kuna roheline on raha värv. 2. Ei tohiks kunagi mõtlematult lahti vahetada suurt rahatähte. Loe edasi, milliseid soovitusi nõiad raha hoidmiseks jagavad... Loe edasi... |
|
| 
Taimed ja sodiaagimärgid
Igat sodiaagimärki iseloomustavad just talle iseloomulikud värvid, õnnekivid, kehaosad, numbrid, nädalapäevad jne. See kehtib ka taimede ja lillede kohta... Loe edasi... |
| |
| 
Mälumäng: Taimede viljad 2
Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Taimede viljad jagatakse tekkimise, ehituse, levimistüübi ja viljatüübi põhjal. Kas tead, kuidas nimetatakse nende kümne õistaime viljasid?... Loe edasi... |
| |
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Eesti iseseisvuspäev
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril. Selle päevaga tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918. aastal. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa...
Aega jäänud: 6 päeva
Saada e-kaart...
| 
Vastlapäev
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva. Algselt oli Vastlapäev kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas...
Aega jäänud: 7 päeva
Saada e-kaart...
| 
Naistepäev
8. märtsil tähistatav naistepäev on enam kui sajandivanune. Algselt oli tegemist poliitilise pühaga, mille eesmärk oli liita kogu maailma naised, et võidelda võrdõiguslikkuse eest. Tänapäeval on päev...
Aega jäänud: 19 päeva
Saada e-kaart...
| 
Kevade algus
Kevade algus leiab aset sõltuvalt aastast kas 20ndal või 21sel märtsil. Sel päeval on päev ja öö sama pikad, 12 tundi. Alates kevadisest pööripäevast ületab põhjapoolkeral päeva pikkus öö pikkuse....
Aega jäänud: 31 päeva
Saada e-kaart...
| 
Lihavõtted
Lihavõtted (ka ülestõusmispühad ja munapühad) on liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast...
Aega jäänud: 52 päeva
Saada e-kaart...
|
|
