 
|
 |
|
|
Esmaspäev, 25.03.2019.a. |
|
Täna on nimepäev:
Maari, Maarika, Maarja, Maina, Maini, Mairika, Mane, Mann, Manni, Mara, Marat, Marfa, Mari, Maria, Mariah, Marica, Marie, Marii, Mariia, Mariika, Marija, Marika, Marike, Mariken, Mariko, Marilen, Marili, Marilii, Mariliin, Mariliis, Marilin, Marilis, Marily, Marilyn, Maritana, Mariya, Marja, Marje, Marjen, Marjeta, Marjete, Marjo, Marju, Marjut, Marliis, Marlis, Marri, Mary
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 132 pilti (kokku 1696 pilti, vastatud 1564 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Esmaspäev, 25.03.2019.a. |
|
|
 |
|
|
| Varbola linnus oli üks suuremaid muistseid maalinnu |
|
| Neljapäev, 06.08.2015.a. | Loetud: 9720 korda
|
Asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Põlli küla
Varbola linnus (Varbola Jaanilinn) oli üks suuremaid muistseid maalinnu: õue pindala ligi 2 ha, koos valli ja selle jalamil asuva kraaviga võtab enda alla ligikaudu 5 ha maad. Linnus ümbritseti kogu ulatuses paeplaatidest kuivmüürina laotud valliga. Kogupikkus ca 580 m, kõrgus 9-10 m ja jalamil veel kõrgem. Paekivimüürile lisandus mitme meetri kõrgune palkidest kaitserajatis. Müüride jaoks kulus veerand miljonit hobusekoormat paekivi.
Väravakohad olid lääne- ja idaküljes. Väljakaevamistega (1938-1942) puhastati linnuseõue keskel paesse raiutud ligi 14 m sügavune kaev, millest leiti mitmeid esemeid, näiteks sõjanuia ots, niinest veevõtuvaka osi, käsitööesemeid jms. Erakordseim leid oli väike luust täring. Linnuses elati pidevalt 12-13. sajandil, mil linnus oli kogu läänepoolse Harjumaa keskus. Linnusest on leitud ka märke keskaegsetest matustest, 16-17. sajandil maalinna õuel olnud kalmistust, mis Eestis on väga ainulaadne juhtum. 1953. aastal leiti 80 luustikku. 1974. aastast toimusid põhjalikumad uurimused ja 1978 aastal puhastati välja kunagiste elamute kerisahjude vared, leiti ka toorraua sepistamise märke. Arvatavast ohvrilohust saadi 15-17. sajandi münte. Läänepoolne väravakäik oli ääristatud paeplaatidest müüriga, mida toestasid okaspuupostid.
Väravakäik oli ehitatud ilmselt 13. sajandi teisel poolel. Muu rahva kõrval elas Varbola linnuses ilmselt ka käsitöömeistreid ja kaubitsejaid. 13. sajandi alguses on seal ilmselt elanud ka taanlasi koos preestritega, nendega seostub peale leitud luust täringu ka Püha Hansu Risti kujutav vöönaast. Kindlustatud kohana kaotas Varbola tähtsuse 14. sajandi keskel peale Jüriöö ülestõusu. Aga hilisemad leiud: keraamika, mündid jms. kinnitavad, et seal elati läbi keskaja uusaega välja.
Umbes 1890. aastal olnud linnuses näha ahjuvare saunast, mida kutsutud Uuesaunaks ja kus varem elanud mõisa metsavaht. Linnuse õu olnud metsavahi põlluks. Arheoloogilised väljakaevamised (1938-1939, 1953) on tõestanud, et Varbola kuulub muinasaja lõpus rajatud linnuste hulka. Viikingite ajastu oli selleks ajaks otsa saanud, aga ilmuma hakkas teisi läänemererahvaid ja ka Novgorod muutus tähtsaks vahendajaks. Varbola linnusel oli soodne asukoht kaubateede ristumiskohal. Novgorodi kaudu saadeti välismaale karusnahad, mesi, vaha, traan, kanepikiud, ehitusmaterjalid ja sisse veeti tekstiilkaupu, luksusesemeid, vürtsi, viina.
XII sajandil, pärast Lübecki asutamist, hakkas aina rohkem liikuma saksa kaupmehi. Kaubandusest võtsid agaralt osa ka eestlased. Läänemerelt viis itta kaks kaubateed: üks Liivi lahelt Väina jõge pidi üles ja siis mööda Dneprit lõunasse, teine Soome lahelt Neevale, sealt Laadogale, mööda Volhovi jõge Ilmeni järvele, edasi suundus kas Dneprile või Volgale. Kaubateedel liiklejatele jäi ilmselt silma eestlaste maa majanduslikult väga soodne asukoht. See põhjustas ka maaletungimiskatseid. Varem ehitatud linnused olid liiga väikesed ja pakkusid vähe kaitset. Varbola oli üks võimsamaid. Linnuse asukoht oligi valitud nii, et juurdepääs oleks raske.
Vaid ümbruskonna elanikud tundsid salateid läbi metsade ja soode. Üks selline salatee kulgenud ka otse Loone linnusest Varbola linnusesse. Linnuse ehitamisest võttis osa ilmselt ümberkaudseid töökäsi, kellele ehitatav linnus võis kaitset pakkuda. See nõudis võimekat organiseerijat, aga kahjuks ei ole üheski kroonikas nimesid mainitud. Ei leidu ka andmeid selle kohta, et keegi oleks Varbola linnuse kunagi vallutanud. Novgorodi ajalooürikute andmetel olla Novgorodi vürst Mstislav 1212 aastal jõudnud Varbola linnuse alla ja üritanud vallutada. Ta olevat sundinud eestlasi maksma andamit – 700 marka. Kui see tõsi on, siis pidid linnuse elanikud olema üsna jõukad. Peamiseks väärismetalliks oli tol ajal hõbe, 700 marka hõbedat oli umbes 140 kg, mille eest linnus jäi puutumata. Tõenäoliselt said eestlased margad kaubandusest.
Liivimaa kroonikas mainib Läti Henrik Varbolat korduvalt, aga seal ei mainita sõjategevust. 1216. aastal tegid sakslased Harjumaale mitmeid sõjakäike, kuid Varbola jäi puutumata. Puuduvad andmed ka piiramise kohta. Ilmselt peeti liiga võimsaks. Ka taanlased ei üritanud 1219. aastal Varbolat sõjaga vallutada. Ilmselt sõlmisid eestlased taanlastega mingi kokkuleppe, sest taanlasi elas ka linnuses. Nad andsid Varbolale ka kiviheitemasina (paterelli), mida kasutati ründamisel. Viimane lahing oli ilmselt Jüriöö ülestõus (1343. aastal). 1225-1226 märgib kroonik, et ka Varbola linnusest tuldi Rooma paavsti saadikuga kohtuma. Läti Henrik nimetas harjulasi, rävalalasi ja varbola elanikke varbolalasteks. Ajapikku kaotas linnus tähtsuse.
Rahvasuus kutsutakse Jaanilinnaks (Warbjala või Jaani linn). Võimalik, et nimi on seoses eesti rahvakalendri tähtsaima suvise pühaga – jaanilaupäevaga. Uuemal ajal on kasutatud linnust jaanitule ja ürituste paigana. 2013. aastal sonkisid aardeotsijad paraku ühel nädalavahetusel 50 auku linnuse pinnasesse. Metalliotsijaga käidi aardeid otsimas. Sealt võidi leida ka münte või mingeid metallesemeid. Kultuurikiht aga sai pöördumatult rikutud, suure tõenäosusega läks mingi osa infot lihtsalt kaotsi. Restaureerimistööde käigus (2006) taastati läänepoolne väravakäik. Praegu on linnuses piiramistorn, kiviheitemasin, müürilõhkuja ja näha on 14 m kaev, mille ülaosa on paest müürsein. Puust kujud on püstitatud ka mälestuseks Jüriöö ülestõusus tapetud neljale kuningale linnuse lähedale. Augustis toimub traditsiooniline üritus "Varbola Puu", seal on mõnus üritusi korraldada, piknikku pidada või telkida. Olemas on parkimis- ja telkimisplatsid. Rapla maakonnas on Varbola linnus atraktiivne turismiobjekt.
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
| | 
Tähtkujude sobivus
Lääne astroloogia tähtkujude sobivus armu- ja ärisuhtes. Millised on Sinu ja Sinu partneri sobivuse head ja halvad aspektid... Loe edasi... |
|
| 
Mis on edukuse saladus?
Edu on meie tegemiste tulemuste mõõdupuu, edukuse saladus peitub selle maailma reeglite tundmises. Kõik ihkavad õnnelikku ja harmoonilist elu, see on aga pidev õppimise protsess. Iga tervik koosneb lahutamatutest vastaspooltest. Elu katkeb sellest momendist, kui inimene kaotab lõplikult elu mõtte ega näe enam mingit eesmärki oma olemisel... Loe edasi... |
| |
| | 
Milline kuu sobib pulmade pidamiseks
Võiks arvata, et kevadised kuud on abiellumiseks parimad, kuna just kevad on looduses armastuse aeg ja kogu elusloodust tõmbab sel perioodil ühte heitma, reaalsustaju tõrjutakse kõrvale, kired ja tungid on valitsevad... Loe edasi... |
|
| 
Rannakivide ja rannaliiva energeetiline mõju
Kivide abil ravimist võib praktiseerida nii rannakivide kui fotodega, mõlemal juhul toimib samamoodi. Foto säilitab pildistamishetke energiad ja need ei kao sealt kunagi. Fotode abil on võimalik tegelda kivimeditatsiooniga... Loe edasi... |
| |
| | 
Kaitseesemed ehk talismanid
Paljud kannavad esemeid kaelas ja enda küljes ning usuvad, et see kaitseb õnnetuste ja hädade eest. Selline esemeke on tavaliselt väike ja seda saab kaasas kanda igal pool. Paljud inimesed talismani kaitseväesse ei usu, pidades seda lapsikuseks. Kas talismanil on kaitsevõime?... Loe edasi... |
|
6 nippi, mis aitavad saatuselöökidest üle saada
Saatuselöökide eest ei ole keegi kaitstud ja mõnikord tulevad need üksteise järel ning tekitavad lootusetuse tunde. Osaliselt on kaasasündinud võime neist üle saada, sest temperament ja meelelaad mõjutavad inimest ja tema kalduvust optimismiks või pessimismiks. Loe edasi... |
| | |
Maagilised jõulukingitused
Jõulud on iidsetest aegadest olnud perepüha. Seda veedetakse vaikselt koos oma perega või terve suguvõsaga pika ja rikkaliku laua taga. Jõuluaeg on müstiline ennustuslikus mõttes ja väga sobilik aeg kinkimiseks, heategevuseks, teiste inimeste märkamiseks... Loe edasi... |
| 
Kuidas hoida oma mälu?
Juba neljakümneselt on vaja mõelda sellele, et aju vajab hoolt. "Uks mällu" tuleb alati lahti hoida, aga ajus tekkivaid haigusi ja muutusi inimene sageli ise ei märka... Loe edasi... |
| 
Mälumäng: Elektritingmärgid
Elektritingmärgid on elektriskeemidel kasutatavad seadiste, seadmeosad või seadmete kokkuleppelised graafilised kujutised. Laialdaselt kasutatavate tingmärkide kuju on rahvusvaheliselt standarditud. Kas tunned neid elektritingmärke?... Loe edasi... |
|
Oleviste kiriku legenda
Ennemuiste olnud Tallinn väike linn. Ei kasvanud kuidagi, kuigi elanikud soovinud väga, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks ja palju kaupleks... Loe edasi... |
| | |
Ilm maailmas
3 miljonit ilmaprognoosi maailma erinevate paikade kohta tänaseks ja järgnevaks 9-ks päevaks... Loe edasi... |
| | 
Perfektsionism - voorus või pahe?
Mitmed tähelepanekud on näidanud, et kui perfektsionistlikke iseloomujooni on liiga palju, ilmneb inimesel suuri raskusi ümbritseva elu ja teiste inimestega kohanemisel. Liialdatud perfektsionism võib tekitada sundmõtteid ja isegi sundkäitumist. Perfektsionistidele on omane ülim täpsus, tõeline korraarmastus ja psüühiline paindumatus, mis tuleneb nende täiuslikkusevajadusest... Loe edasi... |
|
| 
Liigse altruismi pahupooled
Mida sõbralikumad me oleme, seda sõbralikum on meie maailm. Kui me aitame teisi, aitavad ka teised meid. Teiste inimeste aitamine annab hea enesetunde, aga kuskil on alati piir. Kõigil on olemas ka enda isiklik elu. Sõbralik olemine ja abivalmidus ei tähenda, et inimene peaks laskma endaga manipuleerida või end ära kasutada... Loe edasi... |
| |
Kuidas saada ilusaid lapsi?
Enamasti kandvat laps selle inimese sarnasust endas, kelle peale ema silm lapse kandmise ajal rõõmu ja armastusega "langeb", keda naine vaatab armastuse ja rõõmuga... Loe edasi... |
| | |
Suhtekarma
Suhtekarma on kõige intensiivsem ja nõudlikum karma, suhetega seotud õppetunnid on elus kõige olulisemad. Kõige esmane suhtekarma õppetund ütleb, et inimesed armastage üksteist. Aga isetult armastada on väga raske... Loe edasi... |
| 
Tagasi kooli
Meeldib see Sulle või mitte, kuid peagi on jälle algamas koolis käimise aeg. Võib päris kindlalt väita, et mõnele päikesemärgile koolis käimine meeldib, mõnele aga on see vastumeelne... Loe edasi... |
| |
Kuidas joonistavad lapsed oma ema ja isa?
Kui lasta joonistada väikesel lapsel oma perepilt, võib sellest mõndagi välja lugeda. Sobiv vanus on lasteaialaps või algklasside laps. Esimesena hakkas laste joonistusi teaduslikult uurima 1947. aastal psühhoanalüütik Wolff... Loe edasi... |
| | |
Eesti hetkeilm kaardil
Eestis valitsevad ilmaolud kaardil: nähtus, temperatuur, nähtavus, tuul, õhuniiskus, tuulekülm, õhurõhk. Võimalik vaadata ilmaandmete ajalugu... Loe edasi... |
| | |
Õnneküpsised (Fortune Cookies)
Õnneküpsised (fortune cookies) on Ameerikas asuvate hiina-söögikohtade tore leiutis - söömaaja lõppedes tuuakse koos arvega krõbe küpsis, mille sisse on pabeririba peale peidetud "õnne sõnum". Mida ütlevad õnneküpsised Sulle... Loe edasi... |
| | 
Padaoru mänd
Üks Eesti põlismändidest on Lääne-Virumaal Viru-Nigulas kasvav Padaoru mänd (Pada oru mänd). Padaoru männi kõrgus on umbes 12 meetrit ja ümbermõõt poole meetri kõrguselt 5,2 meetrit... Loe edasi... |
|
Riidekapp räägib naise iseloomust
Psühholoogid on arvamusel, et naise riidekapi sisu järgi võib tema iseloomu kohta mõndagi huvitavat öelda. Muutes oma riietevalikut, saab muuta ka oma käitumist ja sellega koos muutub ka sisemaailm. Riidekapis olevate riiete järgi võib eristada viis erinevat naisetüüpi. Loe edasi... |
| 
Kuidas Veevalajast lapsevanem teistest tähemärkidest lastega läbi saab
Veevalaja on parimal juhul väga ettearvamatu lapsevanem, halvimal juhul on ta ebastabiilne. Ta proovib järele erinevaid tavasid ja viise kasvatuses. Argumentatsioon võib olla selles osas puudulik. Veevalajal võib olla lapsevanemaks olles palju puudujääke, aga mida ta oma lastele kindlasti kaasa annab on isikupära ja humaansus. Ta on lahke ja arvestav lapsevanemana, aitab saavutada enamat, avades lapsele erinevaid lähenemisviise ja võimalusi... Loe edasi... |
| |
Käsiraamat: mõõtühikute teisendamine
Mõõtühikute teisendused erinevate valdkondade kaupa: Aeg, energia, infohulk, jõud, kiirendus, kiirus, kokandus, kütusekulu, maht, mass, nurk, paberite suurused, pikkus, pöördemoment, rõhk, temperatuur, tihedus, võimsus... Loe edasi... |
| | |
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Lihavõtted
Lihavõtted (ka ülestõusmispühad ja munapühad) on liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast...
Aega jäänud: 25 päeva
Saada e-kaart...
| 
Sekretäride päev
Sekretäride päeva tähistatakse aprillikuu viimase täisnädala kolmapäeval. Traditsioon on alguse saanud Ameerika Ühendriikidest, kus alates 1952. aastast on aprillikuu viimasel täisnädalal tähistatud...
Aega jäänud: 29 päeva
Saada e-kaart...
| 
Volbripäev
Volbripäev on 1. mai, eesti rahvakalendri tähtpäev, nõidade ja tarkade päev kui lendavad ringi nõiad. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi. Volbripäeva saabumine...
Aega jäänud: 37 päeva
Saada e-kaart...
| 
Tuletõrjujate päev
4. mail tähistavad tuletõrjujad ja päästetöötajad rahvusvahelist tuletõrjujate päeva. Päev on ellukutsutud mälestamaks hukkunud tuletõrjujaid ja tähtsustamaks tuletõrjujate tegevust. Päeva tähistamine...
Aega jäänud: 40 päeva
Saada e-kaart...
| 
Emadepäev
Emadepäeva tähistatakse Eestis mai teisel pühapäeval. Esmakordselt tähistati Emadepäeva 12. mail 1907. aastal Ameerika Ühendriikides, Eestis aga 1922. aastal. Esialgu oli Emadepäeva tähistamine...
Aega jäänud: 48 päeva
Saada e-kaart...
| 
Meditsiiniõdede päev
Rahvusvahelist meditsiiniõdede päeva tähistatakse 12. mail. Päeva kuulutas välja Rahvusvaheline Õdede Nõukogu 1899. aastal. Ametlikult hakati päeva tähistama 1965. aastal. 12. mai valiti kuupäevaks...
Aega jäänud: 48 päeva
Saada e-kaart...
|
|
