 
|
 |
|
|
Teisipäev, 19.02.2019.a. |
|
Täna on nimepäev:
Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi, Ürli
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 139 pilti (kokku 1625 pilti, vastatud 1486 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Teisipäev, 19.02.2019.a. |
|
|
 |
|
|
| Ilm 6. detsembril (2013-2017) |
|
| Neljapäev, 06.12.2018.a. | Loetud: 1464 korda
|
Foto: FreeDigitalPhotos.net
Milline oli ilm 6. detsembril aastatel 2013-2017.
GRAAFIKUD
ILM 2017. AASTAL
Ilm öösel:
| -7...2°C
| Oli pilves selgimistega ilm. Kohati sadas lörtsi ja lund. Puhus loode- ja läänetuul 3-10 m/s, rannikul puhanguti 14 m/s, hommikul nõrgenes. Õhutemperatuur langes -7...0 °C-ni, saarte rannikul on kohati 2 °C.
|
Ilm päeval:
| -3...3°C
| Oli pilves selgimistega ilm. Kohati sadas lörtsi ja lund, saartel ka vihma. Õhtul muutus sadu laialdasemaks ja intensiivsemaks. Puhus läänekaare tuul 5-11 m/s, õhtupoolikul pöördus edelasse ja lõunasse ning tugevnes saartel 8-12 m/s, puhanguti 15-18 m/s. Õhutemperatuur oli -3...+1 °C, saartel kuni +3 °C.
|
-1.3
1.2
0.1
3.5
0.7
4.2
-0.3
1.6
-0.8
-0.8
-0.5
2.2
0.5
2.8
1.9
0.7
1.8
-1.5
-0.6
-0.3
-1.2
-1.0
-1.7
-1.3
|
|
Ilm 6. detsembril 2017.a. kell 03:00
0.1
3.4
1.7
4.0
3.0
3.9
1.1
2.5
-0.6
-0.2
0.2
4.3
3.2
3.4
3.1
2.9
2.1
-0.3
0.9
0.3
0.3
-0.1
0.2
0.2
1.3
|
|
Ilm 6. detsembril 2017.a. kell 13:00
ILM 2016. AASTAL
Ilm öösel:
| -5...6°C
| Oli pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sadas lund ja lörtsi, mis kiiresti läks üle vihmaks. Öö hakul kohati tuiskas, oli jäiteoht. Puhus edela- ja läänetuul 7-12 m/s, puhanguti 15 m/s, saartel ja rannikul 12-15 m/s, puhanguti kuni 22 m/s. Õhutemperatuur tõusis 1...6 °C-ni, öö hakul on Ida-Eestis -5...-1 °C.
|
Ilm päeval:
| 1...6°C
| Oli pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sadas vihma ja lörtsi, õhtul ka lund. Puhus lääne- ja loodetuul 7-12 m/s, saartel ja rannikul puhanguti 15-18 m/s. Õhutemperatuur oli 1...6 °C, õhtupoolikul langes.
|
-3.9
0.7
-0.8
2.2
0.4
2.9
-2.9
-1.5
-4.4
-2.8
-2.9
1.9
-0.2
1.4
0.1
0.8
-3.1
-4.4
-1.5
-4.1
-2.9
-4.9
-2.6
-2.4
-0.7
|
|
Ilm 6. detsembril 2016.a. kell 03:00
-4.2
-2.6
-3.1
-1.6
-2.2
-0.9
-4.1
-3.6
-4.0
-4.1
-4.0
-1.9
-3.3
-1.6
-3.0
-2.1
-3.9
-5.0
-4.0
-3.8
-4.3
-5.7
-4.2
-4.2
-3.5
|
|
Ilm 6. detsembril 2016.a. kell 13:00
ILM 2015. AASTAL
Ilm öösel:
| 2...7°C
| Tihedad vihmapilved liikusid Eesti kohalt itta ning lääne poolt alates esines selgimisi. Puhus edela- ja läänetuul 10-15 m/s, puhanguti 23 m/s, rannikul lääne- ja loodetuul 17-22 m/s, puhanguti 28 m/s, öö hakul saartel kuni 32 m/s. Pärast keskööd tuul nõrgenes. Õhutemperatuur oli 2...7 °C.
|
Ilm päeval:
| 4...8°C
| Ennelõuna oli pilves selgimistega. Mitmel pool sadas vähest vihma. Pärastlõunal läks pilvisemaks ning merelt saabus tihedam vihmasadu. Puhus lääne- ja edelatuul 7-12 m/s, puhanguti 15 m/s, rannikul 10-15 m/s, puhanguti 22 m/s. Õhtu poole hakkas edelatuul kiiresti tõusma. Õhutemperatuur oli 4...8 °C.
|
7.6
7.5
7.6
8.3
8.1
8.4
8.1
7.8
8.1
7.3
7.5
7.6
7.3
8.7
7.6
8.3
8.5
8.1
7.4
8.0
7.7
7.5
7.6
7.6
7.8
|
|
Ilm 6. detsembril 2015.a. kell 03:00
7.9
8.4
8.3
8.6
8.5
8.6
9.5
8.4
8.3
7.3
7.8
8.4
8.9
9.0
9.0
9.4
8.7
8.0
7.6
8.4
7.8
7.5
8.0
8.9
9.1
|
|
Ilm 6. detsembril 2015.a. kell 13:00
ILM 2014. AASTAL
Öösel taandus lörtsi- ja lumesadu Ida-Eestist, päeval levis vihmasadu läänest itta. Puhus lõuna- ja edelatuul 6-11 m/s, rannikul 15-17 m/s, õhtu poole pöördus tuul läänekaarde ja nõrgenes. Õhutemperatuur oli öösel -3...2 °C, päeval 0...6 °C.
-2.1
0.8
-0.6
0.2
0.2
2.1
-0.4
0.8
-1.3
-2.3
-1.6
-0.2
1.1
2.3
1.1
0.8
-1.2
-2.3
-1.9
-2.0
-2.3
-1.9
-1.6
-1.1
0.8
|
|
Ilm 6. detsembril 2014.a. kell 03:00
-1.2
3.0
1.0
3.2
3.1
5.7
0.5
1.1
-1.5
-1.7
-0.7
2.6
2.4
5.3
2.9
2.6
-0.9
-1.9
-0.9
-1.1
-0.9
-1.9
-1.0
0.2
1.4
|
|
Ilm 6. detsembril 2014.a. kell 13:00
ILM 2013. AASTAL
Öösel oli ilm pilves, sadas vihma, lärtsi ja lund, Päeval oli ilm pilves ja sademeteta, vastu õhtut jõudis kohale uus sajuala. Öösel puhus lõunatuul 11-13 m/s, rannikul 20-22 m/s, päeval tuul nõrgenes. Õhutemperatuur oli öösel -1...1 °C, päeval 1...5 °C.
0.5
2.7
0.8
2.4
3.0
2.6
0.6
0.8
0.9
1.0
0.2
2.8
0.7
2.7
2.2
1.9
1.5
0.8
0.3
1.2
0.3
0.2
0.3
0.4
0.2
|
|
Ilm 6. detsembril 2013.a. kell 03:00
0.5
1.6
0.7
1.2
1.0
1.2
0.6
0.6
0.5
0.9
0.1
1.8
0.9
1.5
0.2
0.8
1.3
0.4
0.6
1.1
0.6
0.5
0.3
0.6
|
|
Ilm 6. detsembril 2013.a. kell 13:00
Andmete allikas: Riigi Ilmateenistus
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
Kaljukits-Veevalaja
Kaljukits-Veevalaja on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 19 - 23 jaanuar. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| | |
Kuidas hoida oma mälu?
Juba neljakümneselt on vaja mõelda sellele, et aju vajab hoolt. "Uks mällu" tuleb alati lahti hoida, aga ajus tekkivaid haigusi ja muutusi inimene sageli ise ei märka... Loe edasi... |
| | |
6 nippi, mis aitavad saatuselöökidest üle saada
Saatuselöökide eest ei ole keegi kaitstud ja mõnikord tulevad need üksteise järel ning tekitavad lootusetuse tunde. Osaliselt on kaasasündinud võime neist üle saada, sest temperament ja meelelaad mõjutavad inimest ja tema kalduvust optimismiks või pessimismiks. Loe edasi... |
| 
12 päeva pärast sündi on olulise tähtsusega
Inimese isiklik aasta ei alga mitte kalendriaastaga, vaid tema enda sünnipäevaga. Isikliku aasta algust loetakse tema sünni kuupäevast. Väidetavalt näitavad 12 esimest päeva peale sünnipäeva ära, milliseks eeldatavalt kujuneb järgmine eluaasta... Loe edasi... |
| |
Otepää linnus
Otepää linnus (vana nimega Karupea) oli kunagine suurem muistse Ugandi keskus, mida vene allikates nimetatakse esmakordselt 1116. aastal. Järskude nõlvadega (kõrgus on kohati üle 30 meetri) linnuse pindala on 3500 ruutmeetrit. Eesti linnustest kõige paremini looduslikult kindlustatud linnus... Loe edasi... |
| | |
Stressitabel
Paljud psühholoogid ja psühhiaatrid on koostanud stressi määratlemiseks mitmesuguseid tabeleid, mille järgi iga inimene võib hinnata oma sotsiaalse pinge taset antud ajahetkel. Allpool olevas tabelis on arvestatud paljude maailma juhtivate psühholoogide arvamusega... Loe edasi... |
| | |
Tagasi kooli
Meeldib see Sulle või mitte, kuid peagi on jälle algamas koolis käimise aeg. Võib päris kindlalt väita, et mõnele päikesemärgile koolis käimine meeldib, mõnele aga on see vastumeelne... Loe edasi... |
| 
Saula Siniallikad
Tallinnast Tartu poole sõites ületab tee kolmekümnendal kilomeetril Pirita jõe. Vasakul pool kilomeetri kaugusel metsas Pirita jõe orus asuvad Saula Siniallikad... Loe edasi... |
| 
Mälumäng: Vastlapäeva tavad
Vastlapäev on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris oluline tähtpäev. Mida tead Vastlapäeva faktide ja traditsioonide kohta? Pane teadmised proovile... Loe edasi... |
|
Oleviste kiriku legenda
Ennemuiste olnud Tallinn väike linn. Ei kasvanud kuidagi, kuigi elanikud soovinud väga, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks ja palju kaupleks... Loe edasi... |
| | |
| 
Sisemine kell tiksub
Igaüks meist elab koos oma sisemise kellaga, mille järgi tema organism ennast maailmaga kohandab. Kui seda rütmi teada ja tunda, siis saab päeva paremini kasutada... Loe edasi... |
| 
Kuidas vältida jõulustressi?
Jõulud peaks olema rahulik ja väga meeldiv aeg, aga paljude jaoks on see stressitekitavalt närviline ja väga kulukas aeg. Jõulusagin ajab kõik toimetused sassi ja kulutab energiat rohkem... Loe edasi... |
|
| 
Kingitused emadepäevaks
Emadepäev on lähenemas (maikuu teine pühapäev) ning kindlasti mõtlevad paljud, milline olek kõige ilusam ja meeliköitvam kink oma emale või vanaemale... Loe edasi... |
| |
Ilm Eestis
10 000 ilmaprognoosi Eesti erinevate linnade, asulate, külade kohta tänaseks ja järgnevaks 9-ks päevaks... Loe edasi... |
| | 
Haiguste ja surma karma
Idamaise filosoofia järgi maksavad vigastena sündinud või vigasena elama sunnitud inimesed tagasi oma mineviku karmat. Vigases kehas on terve hing ja selle kogemuse läbi saab ta palju halba karmat vabastada... Loe edasi... |
|
| 
Kuidas aroomid meid mõjutavad
Lõhnade mõju pole võimalik teaduslikult selgitada, aga teada on, et Maakera üle kaheksast miljonist lõhnast on umbes 10% aromaatsed lõhnad, millel on teatud toime inimese organismile, tema psüühikale ja meeltele. Alljärgnevalt enamlevinud lõhnade maagilisest mõjust... Loe edasi... |
| |
Stiilihoroskoop
Kaasaegsel Veevalaja ajastul domineerib funktsionaalsus ja demokraatia: stiilide, epohhide ja kultuuride segu. Mood on tunduvalt vabam kui varematel aegadel. Loe edasi... |
| 
Eksamistress - kuidas end säästa
Stressis olev keha on kaitseseisundis ja energia ning mõtlemisvõime on blokeeritud. Küllalt pikka aega mõjutav stress mõjub kehale halvasti. Ülemäärane stress mõjutab närvi- ja sisenõristussüsteemi ja ohustatud on ka immuunsussüsteem, mistõttu ka viirushaigused hakkavad kergemini külge... Loe edasi... |
| |
| 
Neitsi-Kaalud
Neitsi-Kaalud on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 19 - 24 september. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| 
Feng shui vannitoas
Feng shui vaimne väljund on esmamulje tunnetus, mis tekkib inimeses ühes või teises paigas, ruumis või keskkonnas. Vannitoal on otsene seos hea tervise ja käekäiguga... Loe edasi... |
|
Märjamaa kirik
Kui sõita 65 kilomeetrit Pärnu maanteed pidi Pärnu poole, hakkab Märjamaa alevikule lähenedes silma kiriku torn. See on Märjamaa Maarjale pühendatud kirik, mis on proportsioonidelt kaunis ja kõrge, ehitatud gooti stiilis... Loe edasi... |
| 
Suured fotod raamitud kapal
Foto on kinnitatud kapale ning kapa omakorda on raamitud kvaliteetse alumiiniumraamiga. Raamil on küljes kinnitused, millega on võimalik foto kerge vaevaga seina riputada... Loe edasi... |
| 
34 fakti naiste kohta
Aeg-ajalt on ikka huvitav teada, midagi vastassoo esindajate kohta. Seekord võtame vaatluse alla naised, tuues ära mitmeid huvitavaid fakte nende kohta... Loe edasi... |
|
Kuidas puugita metsast välja tulla
Puugid kuuluvad ämblikulaadsete klassi ja on ämblikute, skorpionite ja lestade sugulased. Nad on parasiidid vaid ajutiselt, suurem osa veedab neist oma elu maapinnal, aga teatud aja liiguvad nad koos peremeesloomadega... Loe edasi... |
| | 
Unenägude seletus
Nägid unes midagi sellist, millele sooviksid selgitust, siis vaata siia. Tähestikuline märksõnade unenäo seletus... Loe edasi... |
|
| 
Hingede tüpoloogia
Kosmiline iga väljendab inimesele sünniga kaasaantud arengupotentsiaali. Iga inimene asetub sündides kindlale astmele ja on seal kogu eluaja... Loe edasi... |
| |
Hetkes elamine teeb tugevaks
Hetkes kohalolek on sisemine protsess, mis keskendub täielikule kohalolekule iseendas kõikidel ajahetkedel. Kohalolek oma kehas ja tunnetes viib pea, keha ja südame kokku meie tõelise olemusega. Vaid siis on võimalik kogeda rõõmu, õnne, vabadust, loovust, avatust, sisemist tarkust ja oskust käia oma rada... Loe edasi... |
| | |
Millest räägib sinu nägu: 9 näotüüpi
Kõik kortsud ja kortsukesed ei ole vananemise tunnus. Ka noorel näol võib olla kortsukriipse. Räägitakse nii viha- kui naerukortsudest, näolihased liiguvad vastavalt tunnetele, mida nägu kõige sagedamini väljendab... Loe edasi... |
| 
Kuidas saada hakkama lapse jonniga?
Esimesest kolmanda eluaastani on lapsel jonniiga ja seda perioodi iseloomustavad lapse ägedad tundepuhangud. Selles eas ei käitu lapsed nii nagu vanemad ootavad ja eeldavad. Nad võivad väriseda raevust, teha kõrvulukustavat kisa, viskuda põrandale, trampida jalgu, lüüa või hammustada kaaslasi ja isegi oma lähedasi inimesi... Loe edasi... |
| 
Pihlakas - meie imepuu
Iidsetest aegadest on teatud pihlaka head mõju inimese tervisele, tema energiale ja psüühikale, mistõttu teda on peetud läbi aegade pühaks puuks. Tema okstest tehtud riste peideti majanurkadesse kaitseks pikse ja kurja silma eest... Loe edasi... |
|
Mitu kommi päevas?
Mitu kommi oleks tervislik lapsele päevas anda, et tervis ei kahjustuks? Sünnipäraselt pole lastel magusavajadust ega kommiisu. Täiskasvanud õpetavad ise lapsed kommidega maiustama. Lastel on küll suur energiavajadus, sest nad liiguvad palju, aga ainevahetus on samuti palju kiirem kui täiskasvanutel... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada asalead
Asalea on pärit Hiina ja Jaapani mäestikust, kus ta kasvab niisketel mäenõlvadel. Rododendronite liike on palju, kuid toataimena kasvatatakse ainult simsi rododendronit ehk asalead... Loe edasi... |
| |
Kuidas kasvatada harilikku mürti
Mürt on väikeste lehtedega ja peente okstega taim. Lehed on 2-3 cm pikkused, läikivad, siledad, nahkjad ja teritunud tipuga, värvuselt sinakasrohelised. Mürdi õied on meeldiva lõhnaga, väikesed (kuni 2 cm läbimõõduga), värvuselt valged või sinakad... Loe edasi... |
| | 
Tähtkujude sobivus
Lääne astroloogia tähtkujude sobivus armu- ja ärisuhtes. Millised on Sinu ja Sinu partneri sobivuse head ja halvad aspektid... Loe edasi... |
|
Kevadväsimus
Meie muutlikus kliimas tuleb pidevalt kohaneda uute ilmastikutingimustega. Eriti mõjutab see inimesi kevadel... Loe edasi... |
| 
Ennustamine täringutega
Täringuid on kasutatud ennustamisel juba tundandeid aastaid. Neid kasutati juba palju varem kui Taro kaarte, astroloogiat, ruunimärke vms... Loe edasi... |
| |
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Eesti iseseisvuspäev
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril. Selle päevaga tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918. aastal. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa...
Aega jäänud: 5 päeva
Saada e-kaart...
| 
Vastlapäev
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva. Algselt oli Vastlapäev kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas...
Aega jäänud: 14 päeva
Saada e-kaart...
| 
Naistepäev
8. märtsil tähistatav naistepäev on enam kui sajandivanune. Algselt oli tegemist poliitilise pühaga, mille eesmärk oli liita kogu maailma naised, et võidelda võrdõiguslikkuse eest. Tänapäeval on päev...
Aega jäänud: 17 päeva
Saada e-kaart...
| 
Kevade algus
Kevade algus leiab aset sõltuvalt aastast kas 20ndal või 21sel märtsil. Sel päeval on päev ja öö sama pikad, 12 tundi. Alates kevadisest pööripäevast ületab põhjapoolkeral päeva pikkus öö pikkuse....
Aega jäänud: 29 päeva
Saada e-kaart...
| 
Lihavõtted
Lihavõtted (ka ülestõusmispühad ja munapühad) on liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast...
Aega jäänud: 59 päeva
Saada e-kaart...
|
|
