 
|
 |
|
|
Esmaspäev, 22.07.2019.a. |
|
Täna on nimepäev:
Adelia, Adeliina, Adeliine, Adelina, Adeline, Adelle, Alana, Alena, Leen, Leena, Leene, Leeni, Leenu, Lena, Lene, Lenka, Lesja, Made, Madek, Madeleine, Madelin, Madeline, Madina, Madle, Madleen, Madli, Magda, Magdaleena, Magdalena, Maggie, Magne, Malena, Malik, Malika, Malin, Mall, Malle, Marlee, Marleen, Marleene, Marlen, Marlene, Marleyn, Midli
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 149 pilti (kokku 2048 pilti, vastatud 1899 pilti)
| |
|
 |
Eesti ilmaennustused
|
|
Esmaspäev, 22.07.2019.a.
|
|
 | Ennustus: Meeksi, Tartumaa, Eesti | 
|
|
Viimane uuendus: 22.07.2019 07:31
Järgmine uuendus: 22.07.2019 20:00
|
|
 |
|
| TÄNANE ILM |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
21:00
|
|
 |
|
1.1 m/s |
78% |
100% |
|
23:00
|
|
 |
|
1.8 m/s |
80% |
99% |
|
|
|
|
| HOMNE ILM |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
01:00
|
|
 |
|
2.0 m/s |
81% |
100% |
|
03:00
|
|
 |
|
1.9 m/s |
87% |
81% |
|
05:00
|
|
 |
|
2.0 m/s |
89% |
96% |
|
07:00
|
|
|
|
2.2 m/s |
86% |
70% |
|
09:00
|
|
|
|
2.0 m/s |
74% |
98% |
|
11:00
|
|
 |
|
3.1 m/s |
63% |
51% |
|
13:00
|
|
 |
|
3.2 m/s |
57% |
19% |
|
15:00
|
|
|
|
3.9 m/s |
54% |
20% |
|
17:00
|
|
|
|
4.0 m/s |
46% |
3% |
|
19:00
|
|
|
|
4.4 m/s |
54% |
2% |
|
21:00
|
|
|
|
2.7 m/s |
66% |
9% |
|
23:00
|
|
|
|
2.1 m/s |
78% |
7% |
|
|
|
| KOLMAPÄEV, 24.07.2019 |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
01:00
|
|
|
|
2.2 m/s |
79% |
8% |
|
03:00
|
|
 |
|
2.2 m/s |
87% |
90% |
|
05:00
|
|
|
|
2.2 m/s |
86% |
98% |
|
07:00
|
|
|
|
2.9 m/s |
77% |
94% |
|
09:00
|
|
|
|
2.7 m/s |
76% |
1% |
|
11:00
|
|
|
|
2.5 m/s |
66% |
2% |
|
13:00
|
|
 |
|
2.3 m/s |
51% |
2% |
|
15:00
|
|
|
|
3.0 m/s |
45% |
27% |
|
17:00
|
|
|
|
2.0 m/s |
48% |
89% |
|
19:00
|
|
|
|
1.6 m/s |
55% |
23% |
|
21:00
|
|
|
|
1.4 m/s |
74% |
65% |
|
23:00
|
|
|
|
1.9 m/s |
73% |
57% |
|
|
|
| NELJAPÄEV, 25.07.2019 |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
01:00
|
|
|
|
2.2 m/s |
79% |
1% |
|
03:00
|
|
|
|
2.3 m/s |
79% |
75% |
|
05:00
|
|
|
|
3.4 m/s |
80% |
85% |
|
07:00
|
|
|
|
3.8 m/s |
80% |
63% |
|
09:00
|
|
|
|
5.0 m/s |
69% |
9% |
|
21:00
|
|
|
|
4.4 m/s |
73% |
27% |
|
|
|
| REEDE, 26.07.2019 |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
03:00
|
|
|
|
3.2 m/s |
79% |
14% |
|
09:00
|
|
|
|
2.2 m/s |
80% |
4% |
|
15:00
|
|
 |
|
0.8 m/s |
65% |
54% |
|
21:00
|
|
|
|
1.7 m/s |
79% |
2% |
|
|
|
| LAUPÄEV, 27.07.2019 |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
03:00
|
|
|
|
1.0 m/s |
91% |
88% |
|
09:00
|
|
|
|
3.3 m/s |
79% |
31% |
|
15:00
|
|
 |
|
3.1 m/s |
50% |
91% |
|
21:00
|
|
 |
|
3.8 m/s |
61% |
10% |
|
|
|
| PÜHAPÄEV, 28.07.2019 |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
03:00
|
|
|
|
5.0 m/s |
79% |
46% |
|
09:00
|
|
|
|
5.5 m/s |
70% |
70% |
|
15:00
|
|
|
|
5.7 m/s |
45% |
90% |
|
21:00
|
|
|
|
5.3 m/s |
60% |
0% |
|
|
|
| ESMASPÄEV, 29.07.2019 |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
03:00
|
|
 |
|
3.9 m/s |
70% |
45% |
|
09:00
|
|
 |
|
5.2 m/s |
63% |
66% |
|
15:00
|
|
|
|
7.0 m/s |
48% |
0% |
|
21:00
|
|
|
|
4.2 m/s |
61% |
0% |
|
|
|
| TEISIPÄEV, 30.07.2019 |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
03:00
|
|
 |
|
1.8 m/s |
80% |
9% |
|
09:00
|
|
|
|
4.8 m/s |
61% |
47% |
|
15:00
|
|
|
|
4.4 m/s |
55% |
73% |
|
21:00
|
|
|
|
3.8 m/s |
69% |
5% |
|
|
|
| KOLMAPÄEV, 31.07.2019 |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
03:00
|
|
|
|
2.2 m/s |
86% |
0% |
|
09:00
|
|
|
|
3.8 m/s |
67% |
0% |
|
15:00
|
|
|
|
4.4 m/s |
44% |
0% |
|
21:00
|
|
|
|
2.3 m/s |
60% |
0% |
|
|
|
| NELJAPÄEV, 01.08.2019 |
|
|
| |
|
Temperatuur |
Sademed |
Tuul |
Õhuniiskus |
Pilvisus |
Udu |
03:00
|
|
 |
|
2.2 m/s |
86% |
35% |
|
Ilmaennustus yr.no lehelt, mida koostavad Norra Meteoroloogia Instituut ja NRK.
|
|
|
| ASUKOHT KAARDIL |
|
Veesoontest metsas ja mujal
Veesoonteks nimetatakse igapäevaselt kogu maad katvaid kiirgusjooni, millel ei pruugi alati olla veega mingit pistmist. Looduses jalutades võib märgata kummalise kujuga puid, mille oksad on kas längus või kuhugi poole kaldunud. Sellised puud annavad märku veesoontest. Veesoonte võrku on võimalik määrata pilda või pöörli abil, mida tuleb kasutada mõlema käega... Loe edasi... |
| 
Loone linnus
Tallinnast Rapla poole sõites Kohilast paar kilomeetrit lõuna pool paikneb maanteest vasakul Keila jõe käärus Loone linnus, mida on nimetatud ka Lohu Jaanilinnaks. Loone oli muistse Harju üks tugevamaid kantse, suur ja tugevate kaitseehitistega linnus... Loe edasi... |
| |
| | 
Loom võtab tõve üle
Tervendajad on veendunud, et loomad võtavad oma peremehe haigused üle. Paljudel lemmikloomadel (koertel-kassidel) tekivad kasvajad ilma näilise põhjuseta. Lemmik tõmbab oma peremehe negatiivsuse (negatiivse energia) endasse. Kasvajaga looma peremees on enamasti terve. Sellised kasvajad tekkivad loomale väga kiiresti... Loe edasi... |
|
Vajalikud mineraalained inimese organismis
Lisaks vitamiinidele vajab inimese organism piisavas koguses mineraalaineid, et keha saaks häireteta toimida ja suudaks haigusi vältida. Kindlasti on mineraalainete põhiline ja parim allikas tasakaalustatud toit, mis on nii loomse kui taimse päritoluga... Loe edasi... |
| | |
| 
Kassihoroskoop
Kass on väga armastatud lemmikloom, sest teda ei pea viima jalutama ja ta ei vaja dresseerimist. Nii lihtne see siiski pole, sest oma iseloomudelt on kassid erinevad nagu inimesedki... Loe edasi... |
| |
| 
Kevadväsimus - müüt või tegelikkus
Tänapäeval tundub, et kevadväsimus saab meid aina varem kätte ja vaevab aina pikemat aega. Juba jaanuari keskel on akud täiesti tühjad ja jaksu pole enam raasugi. Tegelikkuses pole kevadväsimus põhjus, vaid see on vale eluviisi ja toitumise tagajärg ning oleneb natuke ka suhtumisest, kuna tänapäeva inimestel on aina suurem surve edukas olla... Loe edasi... |
| |
| | 
Kuidas ära tunda andekat last?
Lapse andekusele viitab see, kui laps õpib kiiresti, lihtsalt ja tõhusalt uusi asju. Andekal lapsel on tavaliselt oma vanuse kohta rikkalikum sõnavara, ta kasutab sageli sõnu, mida tavaliselt temavanused ei kasuta. Andekatel lastel on enamasti suurepärane loogika, ebatavaliselt hea arutlemisoskus, oskus teha ise ja isikupäraseid järeldusi... Loe edasi... |
|
| 
Kuidas eristada tõelist mahetoitu?
Enamasti kõik teavad, et mahetoit on kasvatatud looduslikult, ilma pestitsiidideta, puhtas keskkonnas, keemiat kasutamata, aga ökotoit ei pruugi alati olla tõeline mahetoit. Tegelikult määravad ökoloogilisuse kindlad kriteeriumid, looduslik ja kohalik või ilma säilitusaineteta ei taga seda veel... Loe edasi... |
| |
| 
Optimistidel on tervem süda
Teadagi ohustavad südant kõige rohkem suitsetamine, kolesteroolisisaldus veres, kõrge vererõhk, suhkrutõbi ja geneetiline soodumus. Aga suur osa on ka stressil, depressioonil ja sotsiaalsel staatusel... Loe edasi... |
| 
Laps ja narkootikumid
Enamasti kõik lapsevanemad arvavad, et ainult teiste lastega juhtuvad halvad asjad ja päriselus enda peres mitte. Teavet laste narkootikumitarbimise kohta on liikumas suhteliselt vähe ning emad-isad teavad häbematult vähe narkoennetusest ja narkouimas lapse äratundmisest... Loe edasi... |
|
| 
Õnneküpsised (Fortune Cookies)
Õnneküpsised (fortune cookies) on Ameerikas asuvate hiina-söögikohtade tore leiutis - söömaaja lõppedes tuuakse koos arvega krõbe küpsis, mille sisse on pabeririba peale peidetud "õnne sõnum". Mida ütlevad õnneküpsised Sulle... Loe edasi... |
| 
Naeru tuhat palet
Rõõmus meel on rikkus, mis aitab üle ka suurtest eluraskustest. Huumorimeel on looduse poolt kaasa antud ja on sangviinikute pärusmaa. Koleerik võib kogemata tappa oma naljaga nii enda kui teised, paneb või maja põlema naljaviluks. Flegmaatikule jõuab räägitud anekdoot kohale alles nädal aega hiljem ja ta ise ei suuda üldse head nalja teha... Loe edasi... |
|
| 
Taimed ja sodiaagimärgid
Igat sodiaagimärki iseloomustavad just talle iseloomulikud värvid, õnnekivid, kehaosad, numbrid, nädalapäevad jne. See kehtib ka taimede ja lillede kohta... Loe edasi... |
| |
Kuidas saada hakkama lapse jonniga?
Esimesest kolmanda eluaastani on lapsel jonniiga ja seda perioodi iseloomustavad lapse ägedad tundepuhangud. Selles eas ei käitu lapsed nii nagu vanemad ootavad ja eeldavad. Nad võivad väriseda raevust, teha kõrvulukustavat kisa, viskuda põrandale, trampida jalgu, lüüa või hammustada kaaslasi ja isegi oma lähedasi inimesi... Loe edasi... |
| | |
| 
Merevaik talismanina
Igal mineraalil on oma energeetiline väli, mis omakorda mõjutab inimese energeetilist välja. Merevaik on taimset päritolu amorfne mineraal, okaspuude miljoneid aastaid tagasi kivistunud vaik. Tänapäeval on merevaik poolvääriskivina väga hinnatud... Loe edasi... |
| |
| 
Mitu kommi päevas?
Mitu kommi oleks tervislik lapsele päevas anda, et tervis ei kahjustuks? Sünnipäraselt pole lastel magusavajadust ega kommiisu. Täiskasvanud õpetavad ise lapsed kommidega maiustama. Lastel on küll suur energiavajadus, sest nad liiguvad palju, aga ainevahetus on samuti palju kiirem kui täiskasvanutel... Loe edasi... |
| |
| | 
Kuidas valida endale sobivat värvi riideid?
Pole mingi saladus, et üks ja sama värv või riietus sobib erinevatele inimestele erinevalt. Ühte kaunistab, teisele ei sobi üldse. Väga palju sõltub värvist ja värvitoonist. Siin on olemas seos silmade värvi, juuste värvi ja nahatooniga... Loe edasi... |
|
Kuidas rahaga ära leppida?
Miks raha meie juurde pidama ei taha jääda? Raha vale kasutamine on üks selle maailma suurimatest hädadest. Ei olegi tähtis kui palju meil raha on, vaid tähtis on see, mis me olemasoleva rahaga peale oskame hakata... Loe edasi... |
| | 
Märjamaa kirik
Kui sõita 65 kilomeetrit Pärnu maanteed pidi Pärnu poole, hakkab Märjamaa alevikule lähenedes silma kiriku torn. See on Märjamaa Maarjale pühendatud kirik, mis on proportsioonidelt kaunis ja kõrge, ehitatud gooti stiilis... Loe edasi... |
|
Eesti ilma rekordid
Millised on olnud eesti ilmastikunähtuste rekordid jooksval kuul, möödunud kuul, möödunud aastal? Siit leiad temperatuuri, sademete ja tuulekiiruse rekordid... Loe edasi... |
| 
Eksamistress - kuidas end säästa
Stressis olev keha on kaitseseisundis ja energia ning mõtlemisvõime on blokeeritud. Küllalt pikka aega mõjutav stress mõjub kehale halvasti. Ülemäärane stress mõjutab närvi- ja sisenõristussüsteemi ja ohustatud on ka immuunsussüsteem, mistõttu ka viirushaigused hakkavad kergemini külge... Loe edasi... |
| 
15 valet söömise kohta
Californias Berkeley ülikoolis tehtud uurimused näitasid, et kehakaalu seisukohalt on täiesti ükskõik, kas põhisöömaaeg leiab aset hommikul, lõuna ajal või õhtul... Loe edasi... |
|
Suured fotod alumiiniumplaadil
Foto on trükitud kõrgekvaliteedilisele fotopaberile, mis on seejärel kinnitatud kolmekihilisele 3 mm paksusele plaadile. Pildi tagaküljele lisatakse lisaraam, mis aitab luua pildile ruumilise efekti... Loe edasi... |
| | |
| | 
Kumb on kasulikum, kas kohv või tee?
Nii tee kui kohv on mõistlikul tarbimisel head ja kasulikud joogid. Poest leiab kirevas valikus erinevaid teepakke, milles on erinevat värvi teedroogid: must, roheline, kollane, punane, valge. Kohviubade erutava ja mõnutunnet tekitava toime avastasid legendi järgi Etioopia kitsed. Karjus märkas, et kitsed on pärast teatava metsiku puu viljade söömist eriti liikuvad ja erutunud... Loe edasi... |
|
| 
Liigse altruismi pahupooled
Mida sõbralikumad me oleme, seda sõbralikum on meie maailm. Kui me aitame teisi, aitavad ka teised meid. Teiste inimeste aitamine annab hea enesetunde, aga kuskil on alati piir. Kõigil on olemas ka enda isiklik elu. Sõbralik olemine ja abivalmidus ei tähenda, et inimene peaks laskma endaga manipuleerida või end ära kasutada... Loe edasi... |
| |
Kuidas leida õnne pühendunud ja omakasupüüdmatu tööga
Kogu tarkus ja teadmine on inimeses eneses olemas, väljaspoolt ei tule suurt midagi. Välismaailm on vaid ajend uurida oma meeli. Kui soovitakse hinnata mõne inimese olemust, siis ei tuleks mitte tema hiilgehetki vaadata, vaid jälgida argiaskeldustes tema tegemisi. Need jutustavad inimese olemusest palju rohkem... Loe edasi... |
| | 
Kuidas kasvatada ontsiidiumi
Ontsiidium õitseb rikkalikult ning pakub silmailu tänu oma väikestele õitele, mida õievarrel on väga palju. Ontsiidiumi sordid erinevad õie kuju, värvuse ja mõõtmete poolest... Loe edasi... |
|
| 
Suured fotod lõuendil
Foto on on trükitud hea kvaliteediga matile lõuendile. Lõuend on paigutatud liimpuidust alusraamile. Pildi kinnitus toimub alusraami tagumisele küljele, mistõttu on võimalik lõuendil olev foto seinale riputada ka raamimata kujul. Tulemus on nagu ehtne maal... Loe edasi... |
| |
Kuidas puhkuse ajal end laadida?
Liigse väsimise vastu aitavad korrapärane puhkamine, mõistlik eluviis ja tervislik toitumine. Iga elusorganismi elutegevus koosneb kahest osast: tööst ja puhkusest. Inimene töötab, väsib ja puhkab, siis jälle töötab ja nii kogu elu, see on pidev protsess. Loe edasi... |
| 
Stressiga seonduvad haigused
Stressi nimetataksegi vaikseks tapjaks, kuna see on nii paljude tervisehädade põhjuseks ja haiguste süvenemise kiirendajaks. Vähemalt 50% inimestest kogeb nädalas korra mingit stressiga seonduvat ilmingut, pooled neist on tugevad või keskmised... Loe edasi... |
| 
Tagasi kooli
Meeldib see Sulle või mitte, kuid peagi on jälle algamas koolis käimise aeg. Võib päris kindlalt väita, et mõnele päikesemärgile koolis käimine meeldib, mõnele aga on see vastumeelne... Loe edasi... |
|
| 
Tänane heksagramm
Tänapäeval kasutatakse heksagramme selleks, et saada keerulistes olukordades nõuandeid ja soovitusi, et seeläbi leida parimad lahendused tekkinud probleemidele. I Ching kasutatakse eeskätt kui otsuste tegemise teejuhti... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada hirss-habetähka
Taime lehed on väikesed, lineaalsed ja pehmed, peenikeste veidi puitunud varte otsas. Samas nende rohke arvu tõttu moodustab taim kena puhmastiku, mille kõrgus võib ulatuda 50-60 sentimeetrini... Loe edasi... |
|
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Süsteemiadministraatorite päev
Süsteemiadministraatorite päeva tähistati esimest korda 28. juulil 2000. aastal. Idee autoriks on Ted Kekatos, kes nägi Hewlett-Packardi ajakirjas reklaami, kus süsteemiadminnile kingiti lilli ja...
Aega jäänud: 6 päeva
Saada e-kaart...
| 
Ehitajate päev
Ehitajate päeva hakati tähistama 1956. aastal Nõukogude Liidus. Tegemist ei ole väga laialdaselt levinud tähtpäevaga, kuid mõnes riigis seda vähemal või suurema määral tähistatakse. Päeva eesmärk on...
Aega jäänud: 18 päeva
Saada e-kaart...
| 
Eesti Taasiseseisvumispäev
Taasiseseisvumispäev on Eesti Vabariigi riigipüha. 20. augustil tähistatakse Eesti Vabariigi de facto taastamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest, mis võeti vastu...
Aega jäänud: 29 päeva
Saada e-kaart...
| 
Kooli algus, teadmistepäev
Esimene koolipäev. See on pidulik sündmus kõigile kooli minejatele, mitte ainult esimesse või viimasesse klassi minejatele. Tavaks on lillede viimine õpetajatele. Koolides on pidulikud aktused,...
Aega jäänud: 41 päeva
Saada e-kaart...
| 
Vanavanemate päev
Vanavanemate päev on Eestis riikliku tähtsusega tähtpäev. Riiklike tähtpäevade nimistusse kanti tähtpäev 2010. aastal. Tegemist on liikuva tähtpäevaga, seda tähistatakse septembrikuu teisel...
Aega jäänud: 48 päeva
Saada e-kaart...
| 
Programmeerijate päev
Programmeerijate päev on aasta 256ndal päeval. Seetõttu tähistatakse seda 12ndal või 13ndal septembril sõltuvalt sellest, kas tegemist on tava- või liigaastaga. 256. päev aastas on valitud seepärast,...
Aega jäänud: 53 päeva
Saada e-kaart...
|
|
