1. Millist mürgist taime on arstid juba tuhandeid aastaid kasutanud paelusside vastase vahendina? Neid taimi on kasutatud ka usuriitustel. Keskajal arvati, et need kaitsevad nõiduse, saatana ja välgulöökide vastu. Taime risoomist valmistati amulette.
2. Selle puu seemned ja okkad on mürgised. Loomad, kes söövad selle puu marju, surevad. Inimesed on kasutanud abordi esilekutsumiseks. Söömine tekitab kõhulahtisust, peapööritust, pupillide laienemist, teadvusetust, krampe. Esmaabiks on pulbristatud süsi.
3. Selle taime mürgised osad on punane mari, seemned ja ka valged õied. Kuivatatud õisi on kasutatud nuusktubakana, mitmete veidrate ollustega segades valmistati sellest ka epilepsiavastast rohtu. Marjade maitsmine põhjustab raskeid mürgistusi, kõhulahtisust, südame rütmihäireid. Õigetes annustes on südant tugevdav toime.
4. Metsas kasvav taim, mille varre tipus on üks rohekasvalge õis, millest areneb paljuseemneline läikivmust mari. Söömisel ahenevad pupillid, tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, põie ja soolte krambid.
5. Eestis ja kogu Euroopas kõige mürgisemaks peetud taim, mida kasvatati vanasti talu õuedes ilusate siniste-violetsete õite pärast. Juba taime murdmine võib põhjustada mürgistuse. Mahl tungib läbi naha ja tekitab lööbeid. Söömisel muutuvad suu ja keha tuimaks, tekivad nägemis- ja kuulmishäired, ajutalitlus on häiritud, pulss nõrgeneb, surm saabub südame ja hingamistegevuse kahjustuste tõttu.
6. Selle taime piim-mahlast valmistatakse oopiumi ja valuvaigistava toimega morfiini. Mürgistuse korral tekib väsimus, peapööritus, unisus, hingamine aeglustub, suurte annuste puhul võib surra. Väikestes annustes kasutatakse morfiinipreparaate unerohu või rahustina. Värsked seemned sisaldavad mürgiseid alkaloide, mis kuumutamisel hävivad, mistõttu kasutatakse seemneid küpsetiste kaunistamisel ja taignas.
7. See taim õitseb kevadel aprillis veel raagus metsas. Tal on roosakad õied ja korallpunane mari. On kasutatud nii ravimina (süüfilise vastu) kui nõidumises. Niineosa leotati vanasti äädikas ja kasutati plaastrina. Niinetükki kanti kaasas kaitseamuletina. Kui niint või marju närida, kõrvetab see nagu tuli. Okste murdmisel tekkib lööve, erutusseisund, hingamishäired, lastel krambid.
8. Kaheaastane taim, mille varre alumine osa on kaetud punakaspruunide täppidega. Taimel on rotihais. Õis on liitsarikas, õitseb juunist augustini. Tema mahlaga hukati kunagi kurjategijaid. Varjulisemates kohtades kasvades on mürgisem kui päikese käes kasvades. Õiges koguses kasutamisel on valuvaigistav toime. Välispidiselt on mahl tuimestava mõjuga. Juurikad on sarnased mädarõika, pastinaagi ja selleri juurtega ning lehed on sarnased petersellilehtedega, mistõttu võib kasutusse sattuda kogemata. Söömisel tekivad kõrvetustunne, nägemishäired, oksendamine, külmatunne. Surm saabub üledoosi korral 5 tunni pärast hingamislihaste halvatuse tagajärjel.
9. Selle igihalja taime lõhn paneb pea valutama. Viikingid pruulisid selle taimega õlut enne humala tundmaõppimist. Põdrad söövad inna ajal, on peetud ka armurohuks. Taime eeterlik õli on mürgine ja kutsub esile aborti, neerukahjustusi, seedehäireid, valusid lihastes, joobeseisundiga sarnast olekut, unisust, teadvusekadu.
10. Sellest kollaste õitega taimest on abi otsinud askeedid, mungad ja nunnad, kui loodus ei tahtnud alluda nende vooruslikkusele. Mehi on hoiatatud nende taimede eest, sest need võivad põhjustada mehevõimete kadumist. Taimes sisalduvad mürkained pärsivad ajutalitlust ja väga suurtes kogustes põhjustavad hingamise seiskumise.
Vastatud 0/10
Vastasid 3/10 küsimusele õigesti!
