1. Milline Eesti kirjandusteos algab järgmiste sõnadega:
"Sügis oma koltunud lehestikuga... Viimaks kõik need eluväsinud lehed langevad alla ning tiheda vihma saatel kleepub mõnigi su säärsaapa külge ega lahku sealt enne, kui ta ise lükkad minema sinnasamasse porri. Näib nii, et kogu maa ja maailm on hall ja troosti pole kuskilt leida."
"Sügis oma koltunud lehestikuga... Viimaks kõik need eluväsinud lehed langevad alla ning tiheda vihma saatel kleepub mõnigi su säärsaapa külge ega lahku sealt enne, kui ta ise lükkad minema sinnasamasse porri. Näib nii, et kogu maa ja maailm on hall ja troosti pole kuskilt leida."
2. Milline Eesti kirjandusteos algab järgmiste sõnadega:
"Kui Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane Henn Ahas oma korterist, kuskil koolilinna kaugemas agulis, raamatud kaenlas, kõleda detsembripäeva hommikuses hämaruses tänavale astus, et kooli tõtata, nägi ta tänavanurgal seisvat trobikonda inimesi. Vaikides seisid need seal, nägudega majaseina poole, ja näisid midagi lugevat."
"Kui Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane Henn Ahas oma korterist, kuskil koolilinna kaugemas agulis, raamatud kaenlas, kõleda detsembripäeva hommikuses hämaruses tänavale astus, et kooli tõtata, nägi ta tänavanurgal seisvat trobikonda inimesi. Vaikides seisid need seal, nägudega majaseina poole, ja näisid midagi lugevat."
3. Milline Eesti kirjandusteos algab järgmiste sõnadega:
"Sula. Kolmat päeva sula. Räästad aiva nutsid ja sülgasid. Ilm oli täis tossavat vett, nagu vanutaks kõikjal kangast. Niisugune vastlasula, mis kipub kõige paha pealt katet ära uhtma. Halastavat katet, mille alla Kugli küla nii palju häbelikku inetust püüdis varjata."
"Sula. Kolmat päeva sula. Räästad aiva nutsid ja sülgasid. Ilm oli täis tossavat vett, nagu vanutaks kõikjal kangast. Niisugune vastlasula, mis kipub kõige paha pealt katet ära uhtma. Halastavat katet, mille alla Kugli küla nii palju häbelikku inetust püüdis varjata."
4. Milline Eesti kirjandusteos algab järgmiste sõnadega:
"See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval."
"See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval."
5. Milline Eesti kirjandusteos algab järgmiste sõnadega:
"See oli märtsis 1890 kroonugümnaasiumi tertsias ülemõpetaja Semmelni ladina keele tunnis. Lugupeetav vanahärra Jupiteri habemega ja ka muidu joviaalse olekuga oli asunud just uue ohvri kallale. "Quid prohibetis aquis...""
"See oli märtsis 1890 kroonugümnaasiumi tertsias ülemõpetaja Semmelni ladina keele tunnis. Lugupeetav vanahärra Jupiteri habemega ja ka muidu joviaalse olekuga oli asunud just uue ohvri kallale. "Quid prohibetis aquis...""
6. Milline Eesti kirjandusteos algab järgmiste sõnadega:
"Enne keskpäeva tuli korraks päike välja. Mitu nädalat polnud seda imet näha saanud, juba oktoobri algusest oli ilm püsinud hall ja vihmane. Nüüd siiski piilus pisut- nii minutit kümme- pilvede vahelt, siis tõusis tuul, mätsis hetkeks tekkinud tillukese pilu kinni ja päike kadus. Hakkas sadama lörtsi."
"Enne keskpäeva tuli korraks päike välja. Mitu nädalat polnud seda imet näha saanud, juba oktoobri algusest oli ilm püsinud hall ja vihmane. Nüüd siiski piilus pisut- nii minutit kümme- pilvede vahelt, siis tõusis tuul, mätsis hetkeks tekkinud tillukese pilu kinni ja päike kadus. Hakkas sadama lörtsi."
7. Milline Eesti kirjandusteos algab järgmiste sõnadega:
"Irma Vainu käis juba tublisti üheksateistkümnendat, kui lõpetas kevadel gümnaasiumi kodualevikus. Ja et ta samal kevadel oli vabanenud leerist, siis võis ta lõputunnistuse vastu võtta helevalges kleidis, mis oli sel silmapilgul ainult teist korda seljas. Kleidil oli veel nagu värske õnnistuse- või kirikulõhngi küljes ja sellepärast tundus kooli lõpetaminegi püha sündmusena."
"Irma Vainu käis juba tublisti üheksateistkümnendat, kui lõpetas kevadel gümnaasiumi kodualevikus. Ja et ta samal kevadel oli vabanenud leerist, siis võis ta lõputunnistuse vastu võtta helevalges kleidis, mis oli sel silmapilgul ainult teist korda seljas. Kleidil oli veel nagu värske õnnistuse- või kirikulõhngi küljes ja sellepärast tundus kooli lõpetaminegi püha sündmusena."
8. Milline Eesti kirjandusteos algab järgmiste sõnadega:
"Mets oli tühjaks jäänud. Vaevalt kohtad kedagi, sitikad muidugi välja arvatud. Nendele ei mõju nagu miski, nemad ikka sumisevad ja pinisevad, nii nagu enne, nii ka nüüd. Lendavad verd imema või hammustama, ehk siis ronivad niisama mõttetult su jalale, kui sa nende teele ette satud, ja sibavad seal edasi-tagasi, kuni sa nad maha pühid või laiaks lööd."
"Mets oli tühjaks jäänud. Vaevalt kohtad kedagi, sitikad muidugi välja arvatud. Nendele ei mõju nagu miski, nemad ikka sumisevad ja pinisevad, nii nagu enne, nii ka nüüd. Lendavad verd imema või hammustama, ehk siis ronivad niisama mõttetult su jalale, kui sa nende teele ette satud, ja sibavad seal edasi-tagasi, kuni sa nad maha pühid või laiaks lööd."
9. Milline Eesti kirjandusteos algab järgmiste sõnadega:
"Võis kella seitsme-kaheksa paiku olla, kui Katku Villu aidalakas heintel ärkas. Küll tundis ta alles kehas unerammestust, aga magada enam ei saanud: luis-kontides uimles mingisugune magus valu, nagu ta seda oli tundnud paljude aastate eest, kui ta oli mõelnud minna kalale, jahile või ühes teistega kuhugi kaugemale metsa marjule."
"Võis kella seitsme-kaheksa paiku olla, kui Katku Villu aidalakas heintel ärkas. Küll tundis ta alles kehas unerammestust, aga magada enam ei saanud: luis-kontides uimles mingisugune magus valu, nagu ta seda oli tundnud paljude aastate eest, kui ta oli mõelnud minna kalale, jahile või ühes teistega kuhugi kaugemale metsa marjule."
10. Milline Eesti kirjandusteos algab järgmiste sõnadega:
"Juba esimesed orelihääled tõid Jaanile pühalikult liigutatud tuju. Tema rinda asus see lapselik haletsus iseendast, mis tuleb raskest haigusest toibunud inimesele peale, kui ta tunneb oma kehanõrkust, oma väetisust."
"Juba esimesed orelihääled tõid Jaanile pühalikult liigutatud tuju. Tema rinda asus see lapselik haletsus iseendast, mis tuleb raskest haigusest toibunud inimesele peale, kui ta tunneb oma kehanõrkust, oma väetisust."
Vastatud 0/10
Vastasid 3/10 küsimusele õigesti!
