1. Kunagi ammustel aegadel olnud karjustel kombeks lõket tehes selle ümber kividest ring laduda. Tavaliselt kasutatud selleks paekivi, kuid ükskord ladunud nad ümber lõkke kollakas-pruunikad kivid, mis siin-seal maapinnal vedelenud. Karjused polevat uskunud oma silmi, kui kivid tules lõõmama hakanud. Teise legendi järgi ehitanud üks talunik kividest sauna. Kui ta oli sauna kuumaks kütnud, läinud ehitise seinad talumehe ja naabrite suureks üllatuseks põlema. Millisest linnast räägib müüt?
2. Selle linna ühel tänaval asub vana kaev, millega seotud vana legend räägib mererannalt leitud imeilusast tütarlapsest. Ta toodud sealt linna ja riietatud uhkelt ning tahetud mehele panna rikkale noormehele. Juba esimesel õhtul kadunud ta majast, kogu öö kaikunud linna kohal tema ebamaiselt ilus laul ja hommikul leitud noorik linnakaevust. Vesi olnud ta enda juurde kutsunud. Järgmisel ööl kordunud sama, ainult et nüüd kostunud laul mere poolt ja kustunud lainetemühasse hommikul. Tütarlast ei nähtudki enam linnas kunagi. Kõik selle linna elanikud, kes seda imelist laulu kuulsid, nende südameisse jäi imelik igatsus armastuse järele. Veel tänapäevalgi minnakse mere äärde jalutama, et kuupaistet imetleda või armastust igatseda. Üksikud hinged leiavad lohutust just mere ääres. Aga on ka neid, kes rannale minnes enam tagasi ei tulegi, nagu juhtus kauni näkineitsiga. Millisest linnast räägib müüt?
3. Ennemuiste tulnud Kalevipoeg Venemaalt sõjast kodu poole, suur kott kulda olnud õlal. Õhtuks jõudnud selle linna kohale, kus tol ajal veel linna ei olnud. Pannud kullakoti maha ja heitnud magama, just selle linna praeguse kiriku kohale. Tema higist tõusnud allikas selle kiriku õuele. Seal lähedal aga elanud üks "pahalane", kes Kalevipojale alati halba olevat soovinud. Eriti vihastanud teda see, et Kalevipoeg nii tema kodu lähedale magamispaiga oli sisse võtnud. Ise ta kimbutama minna ei julgenud, aga ajanud oma väikese koera kallale. Kalevipoeg äianud jalaga väikesele koerale ja tapnud nii koera ära. Koera laip jäänud praeguse laadaplatsi kohale mädanema. Sellest olevat linn hiljem nime saanud. Kalevipoeg aga läinud hommikul oma kullakotiga teele. "Pahalane" saatnud küll veel teisegi koera talle kallale, aga jagu see Kalevipojast ei saanud. Millisest linnast räägib muistend?
4. See lugu jutustab selle linnaga samanimelisest hiiglasest, kes päevad ja ööd olevat Tallinna heaks tööd teha rabanud. Tal olevat olnud aga suur unistus rajada üks rahulik ja ilus väikene linn enda rõõmuks. Ühel hetkel ta läinudki Tallinnast minema ja leidnud ühe jõe ääres kauni koha kena maastikuga. Ei olnud ka pealinnast liiga kaugel. Aega viitmata asunud ta uut linna ehitama. Suured lauad toonud Venemaalt, rasked kivid Soomemaalt, head nõu saanud Rootsimaalt, Lätimaalt saanud aga pika pai. Linn kerkinud kiiresti. Algul olnud linn külasuurune, pikkamööda kasvanud päris linnaks, mis saanudki nime oma ehitaja järgi. Millise nime?
5. Vanapagan olevat kord haigeks jäänud ja palunud abi selle linna elanikelt. Lubanud, et ei tee enam iialgi halba, kui nad teda aitavad. Inimesed uskunud Vanapaganat ja ravinud ta terveks. Sõna Vana Tühi aga ei olevat pidanud ja toonud kõik haigused selle linna inimestele kaela. Inimesed läinud oma jumalalt Taaralt abi paluma, kes matnud Vanapagana karistuseks merre. Sellest tekkinud aga mere põhja raviomadustega meremuda, tänu millele inimesed jälle ennast ravida saanud ja seda kui imeravimit tänapäevalgi kasutavad. Millisest linnast räägib muistend?
6. Millise linna rahvast ja eriti mehi on hüütud müüdi järgi kohvilähkriteks, kuna nad vabrikusse tööle minnes alati suure lähkriga kohvi olevat kaasa võtnud.
7. Selle linna nimi olevat tulnud legendi järgi linna aladel toimunud suurest ja verisest lahingust. Tol ajal olevat see linna alles küla mõõtu olnud. Esmakordselt mainiti seda linna 1482. aastal. Mis linnast on jutt?
8. See linnake kerkinud ühe järve kaldale ja kui peaaegu valmis saanud, siis olnud linnapea mures linna nime pärast. Käinud ümber järve mitmeid tiire ja ohanud murelikult: "Kurat küll, mis ma sellele linnale nimeks panen?". Vanapagan kuulnud seda ja pistnud pea järveveest välja ning öelnud just selle nime. Linnapea kartnud Vanapaganale vastu vaielda ja nii jäänudki linnale just see nimi. Milline nimi?
9. Kord olnud ühel maamehel just sellesse linna asja, aga linna minnes eksinud ta metsa ära. Võtnud siis selge kursi silma järgi. Tagasi tulles ostnud ta aga tee peale viina kaasa ja teele asudeski polnud enam päris selge peaga. Kurssi enam silma järgi pidada ei suutnud ja läinudki siira-viira kodu poole. Rahvas räägib, et just sellepärast on üks sellest linnast väljuv maantee nii kõver, nagu joobnud mehe käigu järgi tehtud. Millisest linnast väljuvast maanteest on jutt?
10. Selle linna kodanike abikaasad olevat pidanud linna lähedal asuva mõisa omanikule ketrust tegema ja seda üleloomulikult palju. Nad astunud sellele põlastusväärsele kohustusele vastu ja põletanud kedratud linad linna turuplatsil ära. Mõisa omanik vihastanud selle peale ja lasknud linna turuplatsi üles künda ning sinna kartulid maha panna. Millisest linnast on jutt?
Vastatud 0/10
Vastasid 3/10 küsimusele õigesti!
