Kas sünnib poiss või tüdruk, see oleneb isast, aga valiku teeb juhus. Inimesel on 23 kromosoomipaari, meestel on üks kromosoomipaar, milles on nii x kui y kromosoom. Naistel y kromosoomid puuduvad. Kui viljastatud munarakus on kaks x kromosoomi, sünnib tüdruk, kui ühineb y kromosoom, siis poiss.

Iga 100 tüdruku kohta sünnib 103-110 poissi. Kuna poistega juhtub rohkem õnnetusi ja nad riskivad rohkem, siis on arv täiskasvanuks saades enam-vähem võrdne. Vanu naisi on aga tunduvalt rohkem, kuna naiste eluiga on maailmas keskmiselt 3-4 aastat pikem. On täheldatud, et suurte sõdade ajal sünnib rohkem poisse kui rahuajal.

Eluaastatel 11-14 on poisid ja tüdrukud enam-vähem ühepikkused. Tüdrukud kasvavad kõige rohkem eluaastatel 11-13, poisid 14-15. 15 eluaasta paiku on poisid keskmiselt 4-5 cm pikemad kui tüdrukud. See on keskmine tulemus, sest ka liiga lühikesi poisse ja liiga pikki tüdrukuid on alati olnud.

Värvipimedus on kaasasündinud pärilik viga, seda ei saa välja ravida ega prillidega kõrvaldada. Kuigi poiste ja tüdrukute silmad on ehituselt ühesugused, esineb värvipimedust poiste seas 15-20% sagedamini. Igast 100-st poisist umbes 8 on värvipimedad.

Normaalse inimese aju mass on 1020-1970 g, seejuures on meeste aju 100-150 g raskem, mis ei tähenda aga seda, et nad ka targemad on. Naiste ajus on rohkem närvirakke ja seega ka rohkem sünapseid. Aju suuruse ja vaimuannete vahel pole leitud seost.

Suuraju vasak poolkera vastutab sõnalis-loogilise mälu, parem muusikalise ja nägemismälu eest. Paremakäelistel on paremini arenenud vasak ajupool, vasakukäelistel parem. Vasakukäelistel on parem fantaasia ja nad on andekamad muusikas ja joonistamises. Aleksander Suur (356-323) olevat ajaloolaste hinnangul olnud erakordselt hea nägemismäluga ja tundnud nägupidi iga oma sõdalast. Tuntud vasakukäelised olid näiteks veel Michelangelo, Leonardo da Vinci, Picasso. Siiski on vasakukäelisi tüdrukute ja poiste hulgas võrdselt ja nende suhtarv ei ole ajaloo jooksul muutunud, see on umbes 10% inimkonnast.

Kõri ja häälepaelad arenevad eriti kiiresti poistel murdeeas (12-16 eluaastal). Sugupoolte erinevus hakkab ilmnema juba pisut varem, tüdrukute kõri jääb väiksemaks ja lühemaks kui poistel, poiste suurem kõrisõlm ja pikemad häälekurrud tekitavad ka madalamat häält. Murdeeas on poiste häälekurrud umbes 1,5 cm pikemad.

Hingamiselundid on poistel ja tüdrukutel ühesuguse ehitusega. Kõige kiirema kasvamise ajal (11-14) võivad tüdrukute kopsud isegi raskemad olla, aga sellegipoolest on poiste kopsumaht suurem. Poistele on omane kõhuhingamine (vahelihas võtab osa), tüdrukutele rinnahingamine (peamise töö teevad roietevahelised lihased). Tüdrukud hingavad kiiremini kui poisid.

Poiste ja tüdrukute haistmisvõime on ühesugune, aga ühe ja sama lõhna suhtes võib see erineda kuni 50 korda. Haistmis- ja maitsmiselundid asuvad lähestikku ja töötavad koos. Vanemas eas ja suitsetajatel lõhnataju väheneb ning tugeva nohu või ninatraumade puhul võib hoopis kaduda.

Energiakulu keskmiselt on tüdrukutel 10-15% väiksem kui poistel, mistõttu on ka toiduvajadus väiksem. Kehakaal tõuseb kiiremini tüdrukutel, kui nad ülemääraselt toitu tarbivad. Poisid on füüsiliselt aktiivsemad, aga nutiajastul ohustab ka neid liikumisvaegus. Toitu vajavad tüdrukud 10-15% vähem, aga vitamiine ja mineraalaineid vajavad samapalju. NB! Kui suurekasvuline tüdruk kaalub väikesekasvulisest poisist palju rohkem, siis võib tema energiavajadus ka suurem olla.