Henry VIII (1491-1547) tühistas oma abielu Aragoni Katariinaga Anne Boleyni (1503-1536) pärast, hiljem laskis naise hukata väidetava truudusetuse pärast ja seetõttu, et ta ei suutnud sünnitada poega. Nende ühisest lapsest Elizabethist sai Inglismaa läbi aegade parim valitseja. Catherine Parr oli Henry VIII kuuest naisest viimane (kel ühtlasi õnnestus elada Henryst kauem) ja Margaret Tudor oli tema õde.

Churchill (1874-1965) ja Clementine olid abielus 57 aastat ja neil oli 5 last. Margaret Thatcheri abielu kestis 52 aastat.

Marcus Antonius tappis end mõõga läbi ja Kleopatra mao mürgiga.

Kõige ohtlikum armastajapaar. Nad ei olnud ei külmaverelised mõrvajad, ei noored mässajad ega romantilised röövlid, ei soovinud nad parandada ka riigikorda. Nad võinuks saada kelleks iganes, aga Clyde armastas liigselt adrenaliini, tulistamist ja pankade röövimist ning Bonnie armastas meeletult Clyde'i.

Anastassia Arapova oli Mannerheimi aadlisoost seaduslik abikaasa, kellega abielu oli ärilistel kaalutlustel korraldatud. Jelizaveta Šuvalova (Betsy) oli naistemehest Mannerheimi suurim armastus. Isegi tema sünnipäeva märkis ta koos oma tütarde sünnipäevadega üles. Natalja Gontšarova oli aga hoopis Puškini abikaasa.

Suleiman I oli tuntud ajaloos kui Suleiman Tore (1494-1566). Ilmselt oli ta Türgi ajaloo mõjuvõimsamaid sultaneid ja valitses 46 aastat (1520-1566). Hürrem (1500-1558), tuntud ka Roxelanana, oli Ukrainast pärit orjatar Alexandra. Ta saavutas mõjuvõimsa positsiooni ja mõjutas isegi Türgi poliitikat läbi sultani.

Honore de Balzac (1799-1850) oli väga viljakas prantsuse kirjanik, kelle tuntuim saavutus on "Inimlik komöödia" (algselt plaanitud 137 osa, millest valmis kirjutas 90). Tema kirjanikuks kujunemisel mängis tähtsat rolli sõbratar Laure de Berny, kes oli Balzacist 22 aastat vanem. Balzacil oli 15 aastat kestnud kirjavahetus ka rikka Poola mõisaomaniku Ewelina Hariskaga ja lõpuks 1850. aastal nad ka abiellusid, aga 3 kuud hiljem kirjanik suri 50 aastasena. Saatuslikuks sai ilmselt ennasthävitav elustiil ja ohjeldamatu kohvijoomine (väidetavalt 50 tassi päevas). Delfine de Nucingen on aga naistegelane romaanist "Isa Goriot".

Katariina II (1729-1796) armuafääridest on tuntuim pikaajaline suhe vürst Potjomkiniga, kellest sai keisrinnale ka võimupartner, ilmselt nad salaja ka abiellusid. Ühesilmaline ratsaväekindral oli samuti suurepärane poliitik. Selle suhte tõenduseks on kõige romantilisemad kirjad, mida üks monarh kunagi üldse kirjutanud on. Kui Potjomkin suri (1791), siis oli Katariina murtud pikka aega. Sergei Saltõkov ja vürst Orlov olid Katariina II armukesed enne Potjomkini. Keisrinna on tuntud ajaloos nümfomaanina, mis siiski ilmselt päris õigustatud ei ole. Pika elu jooksul oli tal armukesi kümmekond ja ikka üks korraga.

Matilda Kšessinskajaga (1871-1972) oli Nikolai II armastatu siis, kui ta oli alles troonipärija. Suhe võis olla tegelikult ka platooniline. Kšessinskaja emigreerus Venemaalt 1920. aastal ja abiellus Prantsusmaal suurvürst Andrei Vladimirovitšiga ning elas väga pika ning huvitava elu. Pariisis avas ta balletikooli ja tantsis ka ise kõrge eani (64-aastaselt esines veel).

Erna Villmer (1889-1965) abiellus endast ligi 17 aastat vanema arsti Juhan Luigaga (1873-1927) 1913. aastal. Ants Lauteriga oli näitlejal ja lavastajal tihe koostöö, nad abiellusid pärast Juhan Luiga surma 1928. aastal. Doktor Juhan Luigal oli naistemehe kuulsus, tal oli romaan näiteks ka Aino Kallase ja Anna Haavaga. Ilmselt oli kaunis ja haritud naisnäitleja talle väljakutseks. Altermann oli eelkõige Villmeri lavapartner (armastatu teatrilaval).