 
|
 |
|
|
Teisipäev, 22.01.2019.a. |
|
Täna on nimepäev:
Luule, Luuli, Lüüli, Lyyli, Suule
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 139 pilti (kokku 1571 pilti, vastatud 1432 pilti)
| |
|
 |
Päike
|
|
Teisipäev, 22.01.2019.a.
|
|
Pane oma teadmised proovile Päikest puudutavate küsimustega.
 |
|
| PÄIKE |
|
Lisame Mälumängude lehele mälumänge erinevatel teemadel. Loodame sellega pakkuda meie kasutajatele avastamisrõõmu uute teadmiste saamisel. Pane oma teadmised proovile ning jaga oma tulemust sõpradega. Siis näed, kas Sinu sõbrad said hakkama paremini kui Sina või mitte.
Tule ja toeta meid sellega, et liitud meie Facebooki fännidega.
|
Lisatud: 09.01.2019.a. | Mälumängu vaadatud: 82 | Keskmine tulemus: 4.8 |
1. Kui kaugel asub Päike Maast?
Päikese kaugus Maast on umbes 149,6 miljonit km (kõige lähemas punktis 147,1 km ja kõige kaugemas 152,1 miljonit km).
2. Kuidas kutsusid vanad kreeklased Päikest?
Vanades mütoloogiates oli Päike isikustatud, kreeklased kutsusid Helios, roomlased Sol, egiptlased Ra jne.
3. Kui kõrge on temperatuur Päikese pinnal?
Päikese pinnal on temperatuur umbes 5800 °C (5778°C), sisemuses umbes 15-18
000 000 °C.
4. Kui raske on Päikese võrreldes Maaga?
Päike koosneb Universumi kõige kergematest elementidest heeliumist ja vesinikust (Päikese mass koosneb ligikaudu 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik muu moodustab vaid 0,1 %). Päike on 333 0000 korda Maast raskem. Päikese diameeter on 1 390 000 km.
5. Mis on Päikese kroon?
Päikese atmosfääri väline kiht, mille temperatuur on miljoneid kraade ja mis jääb nähtavaks ka päikesevarjutuse ajal.
6. Kui vana on Päike?
Teadlased on jõudnud järeldusele, et Päikese vanus on 4,5 miljardit aastat ja oma tekkimise ajast peale on Päike kulutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Ligikaudu 5 miljardit on veel arvatav eluiga, mille jooksul helendus aegamööda kahekordistub. Kui lõpeb kogu vesinik, siis tekib ilmselt planetaarne udukogu.
7. Millal tekib päikesevarjutus?
Kui Kuu liigub Päikese ja Maa vahele, siis varjab Päikese ning tekib varjutus.
8. Millest saab Päike oma energia?
Vesinikuaatomite tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Vesinik muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks, mistõttu Päikese mass muutub aeglaselt. See nõuab väga kõrget temperatuuri ja suurt rõhku ning toimub Päikese sisemuses. Termotuumareaktsiooni tõttu tekib valgus- ja soojusenergia.
9. Mis kuupäeval tähistatakse ülemaailmset Päikesepäeva?
Päikesepäeva hakati tähistama 1994. aastal Rahvusvahelise Päikeseenergia Ühingu (ISES - International Solar Energy Society) algatusel, et tõmmata tähelepanu taastuvatele energiallikatele.
10. Mitu tundi minimaalselt peaks inimkeha päevas päikesevalgust saama, et keha normaalselt toimiks?
Et kuidagi toime tulla, vajab keha vähemalt pool tundi päikesevalgust päevas, kuigi ideaalis oleks vaja vähemalt 2 tundi. Päike meie laiuskraadil piisavalt palju ei paista, mistõttu vajab keha lisaks "päikesevitamiini" (D-vitamiin), valgusteraapiat, vitamiinidega turgutamist, lõunamaa reisi pimedal ajal vm. abivahendit.
Vastasid 3/10 küsimusele õigesti!
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kingitused emadepäevaks
Emadepäev on lähenemas (maikuu teine pühapäev) ning kindlasti mõtlevad paljud, milline olek kõige ilusam ja meeliköitvam kink oma emale või vanaemale... Loe edasi... |
| | |
| 
11 tõde kaalutõusu kohta
Paljude kehakaaluga seotud müütide taga on uuringud, mis on tihedalt seotud toidu- või dieediäriga. Alljärgnevad on mõned kaalutõusuga seotud müüdid... Loe edasi... |
| |
| | 
Kas dieet sobib kõikidele päikesemärkidele?
Kuna igale sodiaagimärgile on omased teatud nõrkused ja vajadused, siis on nende toitumismudelid erinevad. Tervele inimesele on kõik mõistlikkuse piires lubatud, olgu ta ükskõik millisest tähemärgist. Kui aga toitumine tuleb mingil põhjusel kontrolli alla võtta, siis tulevad välja erinevused... Loe edasi... |
|
| | 
Mälumäng: Taimede viljad 2
Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Taimede viljad jagatakse tekkimise, ehituse, levimistüübi ja viljatüübi põhjal. Kas tead, kuidas nimetatakse nende kümne õistaime viljasid?... Loe edasi... |
|
| 
Elama peaks nii, et ei määriks oma hinge
Tänapäeva nutiajastu tundetu maailma kõrval on just usk, aga ka esoteerika ja müstika see valdkond, mis aitab ja sunnib inimesi sügavamaid eluväärtusi otsima, ajendab mõtlema elu ja iseenda üle, aina olulisemaks on muutumas hinge küsimus... Loe edasi... |
| |
| 
Mida lapsed vajavad?
Lapse sünnipäraselt kaasasaadud iseloomuomadused on aktiivsus, rütmilisus (näljatunne, uneaeg, toitmisviis jne.), lähenemine ja eemaldumine, uutesse asjadesse suhtumine, kohanemiskiirus, reageerimistugevus, valulävi, meeleolu laad, mängulisus, südamlikkus, rõõmsameelsus, sõbralikkus, häireks valmisolek, tähelepanu kestus ja pidevus... Loe edasi... |
| |
| 
Miks naised nii tihti nutavad?
Nutmist peetakse nõrkuseks, aga tegelikult on see eelis, sest pärast nuttu tuntakse alati kergendust. Pisarad voolavad siis, kui ei osata oma tundeid sõnadesse panna ja need kannavad sõnumit: aita mind või jäta mind rahule... Loe edasi... |
| |
Kuidas kasvatada käänd-safrantähke
Käänd-safrantähk on väga pilkupüüdev ja huvitav taim. Taime lehed on vahajad ja tumerohelised, heledate roodudega. Vähem silmapaistvad pole ka õied, mis on torujad ja kollased, ümbritsetud erkkollaste kõrglehtedega... Loe edasi... |
| 
Kaljukits-Veevalaja
Kaljukits-Veevalaja on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 19 - 23 jaanuar. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| |
Aita ise endal stressist üle saada
Heaoluühiskonna lemmiktõbedeks on kõikvõimalikud neurootilised häired ja peaaegu olematu on piir, mis eristab neid normaalsest seisundist. Hinge vaevavast häirest saab tõsisem haigus siis, kui inimene ei suuda enam ise toime tulla ja tema tervislik seisund seetõttu halveneb... Loe edasi... |
| 
Neitsi-Kaalud
Neitsi-Kaalud on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 19 - 24 september. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| |
| | 
Nõidade nõuandeid abiellumiseks
Nõidade iidne suhtereegel on, et sarnane tõmbab sarnast ja selline sarnaste inimeste ühendus on heaks eelduseks püsivale liidule. Sellist erilist tõmmet võib nimetada ka hingesuguluseks. Et teada saada, kellega sarnased oleme, on vaja iseennast tunda... Loe edasi... |
|
| 
Vormsi kirik
Vormsi saarele olevat nime andnud Islandilt pärit Ormi nimeline viiking. Tõlkes tähendab see madu. Vormsi saarel on mitmeid huvitavaid objekte, nagu Vormsi Saxby tuletorn, Rannarootslaste talumuuseum, Hollandi tüüpi tuuliku varemed ja üks huvitav objekt on ka Hullo külas asuv Vormsi Püha Olavi kirik... Loe edasi... |
| |
| 
12 päeva pärast sündi on olulise tähtsusega
Inimese isiklik aasta ei alga mitte kalendriaastaga, vaid tema enda sünnipäevaga. Isikliku aasta algust loetakse tema sünni kuupäevast. Väidetavalt näitavad 12 esimest päeva peale sünnipäeva ära, milliseks eeldatavalt kujuneb järgmine eluaasta... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada kallat
Mitmed kallaliigid on levinud meil toataimedena. Pärit on kallad Lõuna-Aafrika troopilistelt aladelt. Kalla lehed on mõõkjad või nooljad... Loe edasi... |
|
Universumi valitsevad arvud
Arv on algul loendamise tulemus. Numbrid on sümbolid, millega neid üles märgitakse. Kasutatakse araabia numbreid, mida on kokku 10: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0... Loe edasi... |
| 
Optimistidel on tervem süda
Teadagi ohustavad südant kõige rohkem suitsetamine, kolesteroolisisaldus veres, kõrge vererõhk, suhkrutõbi ja geneetiline soodumus. Aga suur osa on ka stressil, depressioonil ja sotsiaalsel staatusel... Loe edasi... |
| |
| 
Elustiili muutmine aeglustab rakkude vananemist
Inimesed arvavad, et ei saa oma geene kuidagi mõjutada, ometi on see võimalik. Elustiili muutmisega muutub tavaliselt ka toitumine, liikumine, kindlasti ka mitmeid harjumusi tuleb muuta, mille tõttu stressi võib olla nii rohkem kui vähem... Loe edasi... |
| |
| 
Nime valimine
Igal inimesel on olemas üks või mitu eesnime ja perenimi (vahel ka mitu perenime). Need nimesümbolid on palju olulisema tähtsusega, kui arvatakse. Nimesümbolite energeetilised võnked hakkavad mõjutama vastsündinut esimestest päevadest ja panevad inimese saatuse paika antud elu jooksul. Vanemad ei tegele enamasti teadlikult nimemaagiaga ja kõigel sellel lastakse toimida iseeneslikult... Loe edasi... |
| |
| 
UV indeks
Liigse päikese käes olemise tulemusena on oht, et kahjustada saab nahk või silmad... Loe edasi... |
| |
| 
Hea uni tagab pikema elu
Unehäired on edukust väärtustava ühiskonna katkematu toimekusega kaasnev nähtus. Statistika näitab, et inimesed, kes öösel magavad 7-9 tundi, elavad kauem ja on energilisemad, kui lühema või pikema ööunega inimesed. Hea uni andvat parema karjäärivõimaluse, kuna väljapuhanud inimesel on võimalik kergemini saavutada kutsealast edu... Loe edasi... |
| |
Kevadväsimus - müüt või tegelikkus
Tänapäeval tundub, et kevadväsimus saab meid aina varem kätte ja vaevab aina pikemat aega. Juba jaanuari keskel on akud täiesti tühjad ja jaksu pole enam raasugi. Tegelikkuses pole kevadväsimus põhjus, vaid see on vale eluviisi ja toitumise tagajärg ning oleneb natuke ka suhtumisest, kuna tänapäeva inimestel on aina suurem surve edukas olla... Loe edasi... |
| 
Kas vein on tervislik jook?
Veini kasulikkuse üle on palju arutletud, eriti selle kasulikkusest südame- ja veresoonkonna haigustest pääsemiseks. Arstiteaduse isa ja arsti kutse-eetika rajaja Hippokrates (460-370 eKr) on öelnud, et vein on kasulik nii haigetele kui tervetele, kui seda tarbitakse õiges ja lubatud koguses... Loe edasi... |
| |
| | 
Kuidas kasvatada braiaamiat
Braiaamial on pikk jäme vars, mille tipus asuvad paksud veidi läikivad lehed. Lehtede vahelt kasvavad välja imeilusad väikesed kollased trompetikujulised õied, mis lõhnavad meeldivalt... Loe edasi... |
|
|
|
|
|
|
 
 |
 |
 |
 
 
Baarmenite päev
Baarmenite päeva tähistatakse 6. veebruaril. See on samal päeval kui austatakse Püha Amandust, kes oli eelkõige tuntud kui kristliku sõnumi viijana veinitootmisega seonduvatesse piirkondadesse....
Aega jäänud: 15 päeva
Saada e-kaart...
| 
Hambaarstide päev
Hambaarstide päeva tähistatakse 9. veebruaril. 249. aastal suri sel päeval hambaarstide kaitsepühak Aleksandria Apollonia, mistõttu ongi see päev kujunenud hambaarstide tähtpäevaks. Tegemist on...
Aega jäänud: 18 päeva
Saada e-kaart...
| 
Valentinipäev
Valentinipäeva traditsioon ulatub juba Vaba-Rooma riiki, kui 14. veebruaril tähistati abielu ja sünnituse jumalanna Juno päeva. Tänapäevase tähenduse andis päevale Inglise luuletaja Geoffrey Chaucer,...
Aega jäänud: 23 päeva
Saada e-kaart...
| 
Eesti iseseisvuspäev
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril. Selle päevaga tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918. aastal. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa...
Aega jäänud: 33 päeva
Saada e-kaart...
| 
Vastlapäev
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva. Algselt oli Vastlapäev kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas...
Aega jäänud: 42 päeva
Saada e-kaart...
| 
Naistepäev
8. märtsil tähistatav naistepäev on enam kui sajandivanune. Algselt oli tegemist poliitilise pühaga, mille eesmärk oli liita kogu maailma naised, et võidelda võrdõiguslikkuse eest. Tänapäeval on päev...
Aega jäänud: 45 päeva
Saada e-kaart...
| 
Kevade algus
Kevade algus leiab aset sõltuvalt aastast kas 20ndal või 21sel märtsil. Sel päeval on päev ja öö sama pikad, 12 tundi. Alates kevadisest pööripäevast ületab põhjapoolkeral päeva pikkus öö pikkuse....
Aega jäänud: 57 päeva
Saada e-kaart...
|
|
