|
Emotsioonid kontrollivad inimese tegevusi, mõtteid iseenda, oma kehakaalu ning enesehinnangu kohta. Sageli on nii, et kuigi on suur soov kaalus alla võtta, on enamasti alati need püüdlused hukule määratud. Emotsioonid on iga tegevuse ajendiks ja kontrollivad ka söögiisu. Viha, hirm, rahulolematus, kurbus, solvumised suudavad muuta ka kõige paremaid kavatsusi. Isu on reaalne vajadus, mis lämmatab terve mõistuse ja sunnib unustama, kui halb oli olla liiga täis kõhuga. Peeglisse vaadates tekitab ülekaal omakorda viha, pettumust, meelepaha, et kaalulangetamises kaotajaks on jäädud. Et kaal saaks langema hakata, on kõigepealt oluline oma emotsioonid maha rahustada. Selleks leiab igaüks enda jaoks sobiva tehnika, kui vähegi otsib ja soovib. Stressi ja negatiivsete emotsioonide mõju kehale kiputakse alahindama, aga kui väärarusaamad muudavad elu väljakannatamatuks, siis otsitakse rahuldust just söögist. Oma välimusele ja kõigele välisele liiga palju tähelepanu pöörates ei saagi ennast oma kehas hästi tunda. See tekitab pidevalt stressi ega lase õnnelik olla. Süüa maitsvat tervislikku toitu on meeldiv ja vabastav tunne siis, kui ollakse endaga tasakaalus. Liikumine aitab kaasa tasakaalu saavutamisele. Enesekindlus võimaldab söögiisu kontrollida ja kaalu langetada, aga see saab alguse seesmiselt. Kõik oleneb sellest, kuidas inimene iseennast näeb ja tunneb, kas ta aktsepteerib ennast just sellisena nagu ta tegelikult on. |
|
Millisena ta näeb oma kohta maailmas, kuidas tunneb end teiste inimeste keskel olles. Inimeses on varjul terve apteek, keha on täis hormoone ja keemilisi aineid, mis on vajalikud normaalseks toimimiseks. Stressihormoonid on samuti kehas kogu aeg olemas, neid peab püüdma igapäevaselt maha rahustada. Stress tekib keskajus, ohtu tajudes lülitub aju võitle-või-põgene reþiimile ning sunnib tootma suures koguses kortisooli, mis on stressihormoon. Just seda hormooni seostatakse suurenenud isu, magusaisu ning rasva kogunemisega kõhule. Tekib tungiv mõte: “Ma vajan seda kohe!”. Kui suudetakse keha maha rahustada, siis himud kaovad. Kui saadakse üle murest ja hirmust, liigsetest emotsioonidest, kaovad ka isud. Inimesed muretsevad igasuguste väikeste ja vähetähtsate asjade pärast: riided ei sobi, lõua all on väike lotike, aega napib, keegi ütles halvasti, palk on väike, lapsed ei kuula sõna jne. Negatiivsed emotsioonid (viha, süütunne, hirm, solvumine jt.) tekitavad lohutamise soovi ja kõige kergem on seda soovi rahuldada toiduga. Sellega suureneb adrenaliini tase veres, et saaks kiiremini reageerida, liikuda, lihaseid pingutada. Tõuseb vererõhk, vere suhkrutase, kiirenevad südame töö ja hingamine. Samas lülituvad välja vähemtähtsad funktsioonid (näiteks seedimine). Organism ei suuda omastada vajalikke toitaineid, mistõttu tekib näljatunne. Tänapäeval on tohutult palju rohkem stressiallikaid ja kui stressist ei suudeta vabaneda, pärsib see kõik pingutused kaalu langetada, sest mõjutab tugevalt ainevahetust ja hormonaalsüsteemi. Kõigepealt tuleb keha sellest võitle-või-põgene reþiimist välja tuua, et organism suudaks jälle korralikult toitu seedida. Teatud punktide stimuleerimisega on võimalik organismi kiiresti maha rahustada, mistõttu just akupunktuur on üks võimalik viis sellest vabaneda. Stress pärsib jõupingutused kehakaalu langetamiseks isegi juhul, kui inimene võimleb, piisavalt liigub ja õigesti sööb. On ka selline variant, et inimene autasustab end emotsionaalselt maiustega ka siis, kui tunneb end hästi, sest tahab seda seisundit veelgi pikendada. Tugev ðokolaadiisu võib olla hoopis sellest tingitud, et aju on õppinud nii reageerima. Ajus sügavalt juurdunud hoiaku tõttu on iha toidu järele nii suur, et võimatu on teha pausi. Selleks, et sellest vabaneda, on vaja muuta närviühendusi ajus, mis võimaldaksid teisiti reageerida. Selleks on hea kasutada koputamise tehnikat, mille käigus keskendutakse kindlatele emotsioonidele ja olukordadele. Nii saab tekitada teistsugused emotsioonid ja jõuda probleemi tegeliku põhjuseni. |
|
Koputamise tehnika kasutamine: Koputamise punktid asuvad käelaba välisküljel, kulmudel, silmade välisserval, silmade all, nina all, lõual, rangluudel, kaenla all, pealael. Koputamisel tuleks leida sobiv fraas, mis aitaks stressitekitajast vabaneda. Näiteks “Ma olen stressis oma kaalu pärast, see tekitab meelepaha, et olen nii paks, tahan sellest liigsest kaalust vabaneda.” Koputamise peamine eesmärk on vabaneda sundmõtete tekitatud stressist. Kasutada tuleb vaid positiivseid kinnitusi. Enesesisendus aitab koputamisel keskenduda, kuid sellega saab ka ilma sõnalise sisenduseta tegelda. Koputamine annab rahustava signaali ja aitab lõdvestuda. Ühele punktile võib õrnalt koputada 1-10 korda, olenevalt stressi suurusest. Läbi tuleb koputada kõik 8 punkti, tehes igal soovituslikult 5-7 koputust ja alustada tuleb karate punktist, mis asub käelaba välisküljel (käelaba väliskülje kõige kõrgem punkt). Koputada tuleb mõlemal käel ja seejärel ülejäänud punktid (silmade välisserval, silmade all, nina all, lõual, rangluudel, kaenla all ja pealael). |
|
Ka erinevatest hingamistehnikatest võib olla palju abi, sest need aitavad emotsioone maha rahustada. Psühhoteraapia, meditatsioon, jooga, vahetu kontakt elava loodusega, erinevad lõõgastumiseks mõeldud tehnikad on abiks. Oluline on oma emotsioonide ja stressiga toime tulla, emotsioonid ja keha maha rahustada. Stressiolukorras sööb inimene teisiti kui tavaliselt, enamasti rohkem ja vähem väärtuslikku toitu. Kui stress ei kesta kaua, pole midagi hullu. Pikem stressiperiood mõjutab aga kehakaalu ja see omakorda tekitab uue stressi. Stressihormoonid mõjutavad otseselt seedimist, sest veri ja energia suunatakse aktuaalsetele võitle-või-põgene protsessidele. Rasvavarud suurenevad stressis olles just kõhupiirkonnas, mugavast ja heast elust tingitud kehaline pehmus koguneb ühtlasemalt. Täiskõhutunde tekkimine nõuab pisut aega, sest maos eritunud hormoonid peavad ajju jõudma ja teatama, et toitu on piisavalt saadud. Stressis olles ei pöörata tähelepanu täiskõhu- või näljatundele.
|
