Rubriik: Anekdoodid (2)

Nägin linnas, kuidas üks mees rääkis oma koeraga. Näis, nagu arvaks ta, et koer mõistab teda.

Läksin koju ja rääkisin sellest oma kassile. Naersime mõlemad tükk aega.

Putin läheb selgeltnägija poole:

“Räägi mulle minu tulevikust.”

“Olgu. Ma näen, et sa sõidad pealt lahtise autoga… tänavad on paksult rahvast täis… kõigil on lipukesed, õhupallid… rahvas plaksutab… hüütakse Bravo… kõigil on väga õnnelikud näod…!”

“Ema, kas sa armastad mind väga?”

“Muidugi, pojake!”

“Siis abiellu selle onuga, kes jäätist müüb!”

“Kui pulmas käisin, siis alati vanamutid torkasid mulle näpuga ribidesse ja ütlesid, et sina oled järgmine… see komme kadus kui hakkasin neile matustel sama ütlema.”

Noor naine räägib mehele:

“Kuna me oleme nüüd abielus, siis võiksid golfi mängimise lõpetada. Mõtle ise, müüd varustuse maha ja saadud raha eest saaksime osta uue mööbli.”

“Kuule, sa räägid täpselt nagu mu endine naine.”

“Endine??? Sa pole rääkinud et oled abielus olnud!”

“Ma ei olegi.”

Oma naiivsuses uskus Notsu, et Puhh sööb eranditult ainult mett. Selletõttu ei pööranudki ta erilist tähelepanu asjaolule, et Puhh teda kuus korda päevas toitis…

Ürginimeste perepoeg jõuab nutetud näoga koju.

“Mis juhtus, kullake?” pärib ema. “Ei saanud liikluseksamilt läbi?”

“Jah! See kuradi mammut suri mäkketõusul välja!” kirub poeg õnnetult.

Kaks sõbrannat:

“Tead, ma olen niipalju kordi oma juukseid värvinud, et ei mäletagi enam nende loomulikku värvi.”

“Mina aga niipalju kordi abiellunud, et ei mäleta enam oma neiupõlve nime!”

Ma ei tea mida teha,” kurdab üks sõber teisele. “Prussakad on mu täiesti ära piinanud. Sebivad igal pool ringi ega anna enam üldse rahu!”

“Aga sa osta prussakavastast kriiti,” soovitab teine.

“Ja kas see siis aitab?”

“Muidugi aitab! Näed, ükski ei sebi ringi, istuvad nurgas ja joonistavad…”

“Noormees, te olete ihualasti?!?! Me ei tohi teid sellisena panka sisse lasta.”

“Ma teen ruttu. Tasun kodulaenu kuumakse ära ja lähen.”