Rubriik: Avasta Eestimaad

Tallinnast tulles 60 kilomeetrit mööda Viljandi maanteed sõites näitab teeviit enne Kehtnat Keava peale. Endisest Keava mõisast kilomeetri võrra kirde pool asub Keava-Juuru tee ääres “Keava mägede” lõunapiiril järskude nõlvadega küngas. See ongi muistse Harjumaa kaitseehitis Keava linnus.

Tallinnast Rapla poole sõites Kohilast paar kilomeetrit lõuna pool paikneb maanteest vasakul Keila jõe käärus Loone linnus, mida on nimetatud ka Lohu Jaanilinnaks. Loone oli muistse Harju üks tugevamaid kantse, suur ja tugevate kaitseehitistega linnus.

Vormsi saarele olevat nime andnud Islandilt pärit Ormi nimeline viiking. Tõlkes tähendab see madu. Vormsi saarel on mitmeid huvitavaid objekte, nagu Vormsi Saxby tuletorn, Rannarootslaste talumuuseum, Hollandi tüüpi tuuliku varemed ja üks huvitav objekt on ka Hullo külas asuv Vormsi Püha Olavi kirik, mis kirjanduse andmeil olevat ehitatud 14. sajandil.

Tartu linna loodepiiril Emajõe ürgoru kõrval Aruküla tee ääres asub mõne meetri sügavusel maapinnast suur kaevatud koobastik, mille saamislugu ja ka tekkimise aeg pole selgunud tänapäevani. See koobastik hõlmab ligi kümne hektari suuruse maa-ala. Siin on olnud mitmes kohas ka maapinna sisselangemisi, kuulduste järgi olla kunagi isegi hobune künni ajal maa alla langenud.

Kui sõita 65 kilomeetrit Pärnu maanteed pidi Pärnu poole, hakkab Märjamaa alevikule lähenedes silma kiriku torn. See on Märjamaa Maarjale pühendatud kirik, mis on proportsioonidelt kaunis ja kõrge, ehitatud gooti stiilis. Hoone kõrgus ületab tunduvalt laiuse ja müürid on paksud. Märjamaa kirik ongi Lääne-Eesti üks väheseid tänaseni säilinud kaitsekirikuid.

Üks väga vana koobas, ilmselt Liivi- või Põhjasõja ajal kaevatud, on nn. Kuradikoobas, mis asub Viimsi poolsaarel Krillimäe bussipeatuse lähedal (seal on ka Krillimäe matkarajad). Kaevatud on ilmselt sõjalisel otstarbel ja ilmselt kasutuses olnud laskemoonalaona. On kirjutatud ka sellest, nagu oleks Tallinna esimene klaasivabrik kaevandanud sealt liiva ja koopad on tekkinud sellest ajast.

Jägala jõe orus asub Gabrieli koobas. Jägala joast allavoolu on org mitmesaja meetri ulatuses sügav ja järsuveeruline. Sadakond meetrit joast mere pool on vasakpoolse kaldaveeru ülaosas lubjakivikoobas. Kohta on kasutanud ilmselt ka matkajad ööbimiskohana. Koobas on 2,5 meetrit lai, 1,7 meetrit kõrge ja 2 meetrit pikk.

Eesti puutaimedest on pajude perekond kõige liigirikkam, sest nad annavad omavahel ka ristandeid. Eestis kasvab looduslikult 20 liiki pajusid ja neist 10 liiki on sissetoodud. Põõsataolisi pajusid nimetataksegi pajudeks, aga puutaolisi nimetatakse rahvapäraselt remmelgateks (Lõuna-Eestis nimetatakse veel raag, Viljandi- ja Pärnumaal raid, Saaremaal lember).