Rubriik: Suhted, suhtlemine

Tülid tekivad sageli pisiasjadest, on mõistlik püüda lahendada neid kiiresti ja konstruktiivselt. Kõige olulisem on selle juures tahe ja oskus ennast teise olukorda panna. Empaatiavõime ja paindlikkus on igapäevase suhtlemise puhul väga olulised.

Tülid tekivad sageli pisiasjadest, on mõistlik püüda lahendada neid kiiresti ja konstruktiivselt. Kõige olulisem on selle juures tahe ja oskus ennast teise olukorda panna. Empaatiavõime ja paindlikkus on igapäevase suhtlemise puhul väga olulised.

Igaühel on vahel vajadus pugeda kaissu, olla hoitud ja armastatud. Argipäev nõuab pidevat heas vormis olekut, tekitab pingeid ja stressi, mistõttu hellusepuudust tuntakse isegi hästitoimivates suhetes. Soojus ja lähedus on parim ravim kurbusehetkedel ja rohke stressi perioodil, toetav puudutus või kallistus ei tee iialgi halba.

On inimesi, kes peaaegu kunagi ei tülitse ja on neid, kes igaühega tülli lähevad. Elu näitab, et need, kes kunagi ei tülitse pole oluliselt õnnelikumad nendest, kes pidevalt tülitsevad. Tüli iseenesest pole ilmtingimata maailma lõpp.

Kas öelda “ei” või “jah”, see on alati olnud küsimuste küsimus. Inimest, kes oskab õigel ajal ja õige tooniga keelduda või nõustuda, võetakse igal pool paremini omaks. Silmastsilma suhtlemisel antakse 90% infost kehakeeles, mis määrab “ei” ja “jah’i” tegeliku tähenduse.

Enesepiitsutamine võib olla lõputu sunnitöö ja sellega õnnelikuks ei saa, see kurnab vaid ja viib viimasegi elurõõmunatukese. Jõudis ju Vargamäe Andreski samale järeldusele oma töö- ja vaevarikka elu lõpul. Hea inimene püüab teistele (eriti lähedastele) hõlpu anda enese arvelt.

Joonista valgele paberile koos iseendaga kõik Sulle olulised inimesed – perekond, töökollektiiv või oluline sõpruskond. Sellise ülesande või ka lapsele anda ja lasta joonistada ennast koos sõprade ja perega.

Iga inimene jagab end pidevalt erinevate rollide vahel: suheldes oma lastega on ta isa või ema, oma vanematega suheldes poeg või tütar, abikaasaga suheldes mees või naine, töösuhetes ülemus, alluv või lihtsalt kolleeg ja veel palju teisi rolle tuleb elus võtta ja vastavalt nendele elada. Nii veab inimene endaga kaasas pidevalt mitmeid “maske” ning peab endale ja teistele tõestama, et on just selline, nagu “mask” hetkel on.

Sageli väidetakse, et suhtlemine on kunst, mille suudavad täielikult omandada vaid vähesed. Suhtlusoskus on suurel määral kaasasündinud omadus ja sõltub väga palju temperamendiomadustest. Hea tahtmise juures on aga ka õpitav ja treenitav. Alljärgnevalt on toodud kuldreeglid, ilma milleta on igapäevases suhtlemises raske hakkama saada:

Sageli väidetakse, et suhtlemine on kunst, mille suudavad täielikult omandada vaid vähesed. Suhtlusoskus on suurel määral kaasasündinud omadus ja sõltub väga palju temperamendiomadustest. Hea tahtmise juures on aga ka õpitav ja treenitav. Alljärgnevalt on toodud kuldreeglid, ilma milleta on igapäevases suhtlemises raske hakkama saada: