Rubriik: Lapsed ja laste kasvatamine

Enamasti igas kooliklassis on paar andekamat last ja mõned väga nõrgad või erivajadusega lapsed. Ülejäänud on suuremal või vähemal määral keskmise võimekusega. Igal lapsel võib olla kaasasündinud ka mõni eriline anne, mis vajab arendamist.

Kodul on kolm mõõdet: füüsiline (maja, korter jne.), psüühiline ehk hingeline (omavahelised suhted, mikrokliima), sotsiaalne (oskused, mida kaasa saab, et iseseisvas elus hiljem hakkama saada).

On täiesti loomulik, et kui laps kogeb midagi ebameeldivat, reageerib ta teatud viisil. Sel juhul on vaja lasta tal rahuneda või end tühjaks rääkida. Lapse väljapoole suunatud reaktsioonid on agressiivsus, jonnimine, vastuhakk või ebaviisakus, aga laps võib suruda emotsioonid ka enda sisse ja vaikida.

Vanemad kipuvad sageli ise lapse elu liiga mugavaks tegema. Laps vajab vanuse kasvades usaldust, kohustusi ja ka isiklikku ruumi. Eriti oluline on see teismeeas. On ju palju lihtsam ise teismelise tuba koristada, kui teda pidevalt selleks sundida, talle õpetusi jagada ja pärast ikka ise kõik üle teha.

Kui väikelaps tunneb end mingil moel ebakindlalt või ohustatuna, on ta reaktsiooniks lüüa või hammustada. Kui täiskasvanu reageerib samuti esimese emotsiooni ajel, kas riidleb, karjub, sakutab või laksu annab, annab see lapsele signaali, et selline käitumine ongi lubatud.

Lugemishuvi saab tekkida vaid siis, kui perekonnas raamatud ja lugemine au sees on. Raamatutega tutvuma peaks juba väikelapseeas. Siin võib soovitada Wimbergi sõnadega “Ära ütle, et ei oska, muudkui proovi, proovi! Selle moel, tahte toel, teoks teed oma soovi!”.

Koolieelik tunneb end juba tõeliselt suurena, mistõttu see ongi õige aeg hakata lapsele rohkem vastutust ja kohustusi andma, samas ka rohkem õigusi. Usaldamine ja õiglased nõudmised ning kohustused aitavad lapsel suureks sirguda.

Koolikatsetel hinnatakse enamasti viimast oskust, mis ei ole sugugi mitte kõige olulisem. Suhtlemine on inimese jaoks väga suur vajadus, mistõttu pole sugugi ükskõik, millises vanuses laps kollektiivi läheb. Kooliküpsust näitab see, kas last on kasvatatud, arendatud ja karastatud ning kui iseseisev ta on.

Lapse käitumine ja iseloom sõltuvad temperamendist, soost ja vanusest, aga ka kasvukeskkonnast ja kasvatusest. Väikesed tüdrukud on enamasti kuulekamad ja poisid lärmakad ning elavamad. Poisid taluvad tüdrukutest halvemini ka lahusolekut emast, sest on emasse rohkem kiindunud.

Kohati tundub, et laste kasvatamine on käest ära läinud. Lapsed vajavad kindlaid reegleid, mistõttu väärtused ja piirid on väga olulised, et lapsed hilisemas elus hakkama saaksid. Isegi loomad-linnud kasvatavad oma “lapsi” kindlate reeglite järgi, aga looduses on see ka ülioluline, sest halvasti ettevalmistuna järeltulijad hukkuvad.