Truudusetus – kas abielu lõpp või hoopis algus?

Enamasti lööb truudusetus suhetesse püsiva ja pidevalt veritseva haava. Naised tuletavad igal võimalusel meestele seda meelde ja mehed ei suuda seda kuidagi andestada. Kui teine pool avastab, et temale kallis inimene, keda ta on jäägitult usaldanud, on teda petnud, on see ilmselgelt kibedaim kogemus elus ja viib väga sageli suhte purunemiseni. Siiski on olemas ka selline võimalus, et kooselu saab uue hingamise ja seni “seisnud vesi” hakkab jälle rõõmsamalt “vulisema”. Truudusemurdmine võib anda märku, et üks eluetapp suhtes on lõppenud ja vanamoodi edasi elada enam ei saa. See ei pea aga olema täielik suhte lõpp, võib mõelda ka suhte viimisest mingile uuele tasandile.




Sellises olukorras on kõige olulisem aus ja avameelne suhtlus, lihtsalt peab suutma teineteisega rääkida. Kõrvalhüppe eest vastutavad mõlemad osapooled, sest mingi põhjus pidi ju selleks olema ja ka kannatajal osapoolel on oma osa selles.

Suurema osa kõrvalhüpetest sooritavad mehed, aga nende jaoks on seks väga oluline ja kui kodus selles osas on tõrjumist, siis ongi see peaaegu vältimatu. Samas võib kõrvalhüppe teinud mees oma naist väga armastada ja temast tõeliselt hoolida, lihtsalt on see üks puudujääk, mis on tema jaoks väga oluline. Truudusetutel naistel vastupidi jääb puudu emotsionaalsest sidemest, sest naised vajavad, et neid imetletaks ja mõistetaks. Kui nad seda saavad kuskilt mujalt, siis nii ongi.




Naiste truudusemurdmised on seotud tundeeluga ja perekonnad lagunevad siin tõenäolisemalt. Kesk- ja vanemas eas naised kipuvad oma välimuse hooletusse jätma, mistõttu meeste silmad hakkavad ringi vilama just seetõttu. Viimasel ajal avaldub keskeakriis meeste puhul pigem mingites ekstreemsustes, mis viitab sellele, et naised kannavad oma välimuse eest rohkem hoolt. Palju esineb ka platoonilist truudusetust, mis ei ole tegelikult sugugi vähem ohtlik suhtele.

On keeruline elada täisväärtuslikku pereelu, kui teise osapoole või isegi mõlema mõtted kogu aeg kellegi kolmanda juures on ja voodiski olles hoopis temast mõeldakse. Iga paarisuhte puhul on väga oluline, et suudetakse avameelselt ja ausalt teineteisega rääkida oma tegelikest vajadustest ja tunnetest ning sellest, mis suhtes puudu jääb, millega rahul ei olda. Eriti oluline on see rutiinseks muutunud suhte puhul.




1. Kumbki peaks mõistma, et koospüsimise eest vastutavad mõlemad. Kui on olemas ka lapsed, siis küll ei peaks olema lahkuminek esimene valik. Lahkuminek on alati lihtsaim variant, aga tagajärjed on raskemad kõigi osapoolte jaoks. Kui tekivad uued suhted, kipuvad vanad vead ka neis korduma. Kes on juba kord kergemeelseks loodud, see on seda igas suhtes. Kahtlemata peab patustaja andeks paluma, aga ta ei saa ju seda ka lõputult ja elu lõpuni teha. Kui on andeks antud, siis ei tohiks seda enam meenutada. Andekspalumine peab olema siiras, et teine osapool seda saaks uskuda. Kallitest kingitustest ja romantilistest žestidest võib abi olla, aga siirus on kõige olulisem.

2. Mõtlema peaks sellele, kui kerge või raske on teisele andeks anda. Abiellumine on läänemaailmas ju vabatahtlik, pereõnn ja rahulolu ei kuku lihtsalt kaela, vaid see otsus võetakse teadlikult vastu. Mingid märgid kergemeelsusele avalduvad kindlasti juba enne abiellumist või kokkukolimist. Siit tulenebki, et abielluda ei ole mõistlik kõige kuumema armastuse perioodil. Teist inimest peaks enne tundma õppima, sest siis avastatakse mõndagi juba enne abielu ja saadakse aru, kas suudetakse ka tema vigu andestada. Inimestel, kellele meeldib teha kõrvalehüppeid või kellel on raske ära öelda lahketest pakkumistest, oleks mõistlik mõelda, mis juhtub siis, kui kõrvalehüpetest ära öelda. Abielu või kindlas suhtes olek on ju selleks ometi piisav argument. Selline käitumine tõstab kindlasti eneseväärikust, sest endast ja oma paarilisest lugupidav inimene suudab oma käitumist kontrollida. Tavaliselt tunneb häbi petetud pool, aga häbenema peaks hoopis petja, tema eneseväärikus on ju puudulik.




3. Kõige raskem ongi alati oma tunnete vaoshoidmine, eriti kuumaverelistel ja kirglikel inimestel. Ahvatlusi on atraktiivsetel inimestel väga palju. Võimalik truudusemurdmine algab tavaliselt süütult: pilkudest, komplimentidest, kergest flirdist, millest algul ei mõeldagi, et see võiks millekski enamaks areneda. Sageli saadakse neist signaalidest ka valesti aru, sest meeste ja naiste kehakeel erinev. Tavaliselt võtavad mehed flirdisignaale tõsisema kutsena, kui need tegelikult on. Naised peavad aga truudusetu mehe tundeid tõsisemaks, kui need tegelikult on. Tunnetel on kalduvus aga nakatada, truudus on alati tegelikult ka tahteküsimus. See teema tuleks mõelda enda jaoks selgeks kohe abiellumisel või suhtesse astumisel. Iga kõrvalhüppe puhul on olemas ka oht, et see kasvabki millekski tõsisemaks.

4. Süütunne kõrvalhüppe pärast jääb ikka ja alati enda kanda. Kui tegu on tehtud ja kahetsus siiras, siis on oluline mõelda, mis selle teadmisega peale hakata. Kas tunnistada üles või kanda koormat üksi. Kui patustamine on tõesti olnud kogemata ja juhuslik ning seda ei ole plaanis korrata mitte mingil juhul, siis üks võimalus on see lihtsalt unustada. Elul on aga selline paradoks, et kõik saladused kipuvad avalikuks tulema ja tavaliselt kõige ebasobivamal ajal. Kus on tegijaid, seal on alati ka nägijaid. Pealegi ei pruugi teine osapool saladuse varjamisega leppida. Kindlasti on usaldus iga suhte püsimise eeldus pikas perspektiivis.




Peamine küsimus on aga ikka ja alati selles, kas peale truudusemurdmist lahutada, kolida lahku või siiski andestada ja muuta midagi suhtes?

See tähendab mõlemal juhul suuri hingelisi üleelamisi, tänapäeval ka majanduslikke krahhe. Armumise eest ei ole keegi kaitstud, aga kui “tulega mängida”, siis peab arvestama, et saabki “kõrvetada”. Mõni võib “armuleekides” lausa “tuhaks põleda”. Paarisuhte peamine dünaamika põhineb kas sarnasusel või erinevusel. Sarnased sobivad hästi, aga igavus tekib kiiremini. Erinevad tülitsevad rohkem, aga arenguvõimalused on suuremad. On väga hea, kui ühe puudused on teise plussid ja vastupidi, sel juhul täiendab üks paariline teist ja areng on garanteeritud. Ka väga erinevad inimesed võivad hea tahte juures hästi toimiva ja pikaajalise suhte luua, aga enne suhte alustamist tuleks selgeks mõelda, millised on sarnasused, millised erinevused ja mis lahutab või liidab paari. Võiks mõelda ka sellele, kas suudetakse teisele osapoolele andeks anda eksimusi või tullakse toime oma tunnete vaos hoidmisega. Kui silmad juba enne abiellumist “ringi vilavad”, siis ei tule head nahka ka kokku kolimisel. Kui truudusemurdmine on juhtunud, aga tegelikult soovitakse ikka suhet jätkata, siis tuleb selle nimel ka vaeva näha, et suhe võiks areneda täiesti uuele tasemele. Abielu on üks pikk ja pidev kasvamise protsess mõlema osapoole jaoks ja erinevatel etappidel mõistetakse asju erineval moel. Elu on ju üks pikk ja pidev õppimise protsess. See, mis nooruses võis tunduda täiesti andestamatuna, võib vanas eas vaid kerge muige huultele tuua.





NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.

Seotud postitused