Kohtus oma esimesel istungil alustab advokaat oma kaitsekõne:
“Mu vaene kohtualune…”, kuid ta hääl takerdub ning ta alustab uuesti:
“Mu vaene kohtualune…”, kuid seegi kord ta kaugemale ei jõua ning peab kolmandat korda otsast alustama, kuid kolmest sõnast kaugemale ei jõua, mille peale kohtuniku kannatus katkeb ja ta lausub:
“Me saame aru küll, et kohtualusel pole teiega vedanud, kuid proovigem siiski istungiga edasi minna.”
Seotud postitused
-
Anekdoot: Iseseisev elu
"Kallid vanemad. Ma olen juba suur poiss, peaaegu mees ja mul oleks aeg alustada iseseisva eluga,... -
Anekdoot: Tasuline kool
Mees arutab: "Viisin oma poja tasulisse kooli... Küll on ikka ajad muutunud! Kahekümne aasta eest oleks... -
Anekdoot: Ehitame lumememme
Vend ja õde teevad lumememme. Kui lumememm valmis saab, ütleb vend, et läheb toob toast porgandi....
