Soojaravi sobib liigese-, lihase- ja lülisambahaiguste, perifeerse närvisüsteemi krooniliste
haiguste ja traumade (näiteks luumurdude) jääknähtude puhul. NB! Soojaravi ei tohi teha ägedate põletike, südame- ja veresoonkonnahaiguste, tuberkuloosi, pahaloomuliste kasvajate ja verehüübeprobleemide korral. Kindlasti ei tohi soojendada südame piirkonda. Sooja ei peaks asetama ka kõhu piirkonda, kui arst seda ei määra, soojaravi ei tee head ka valutavale õlapiirkonnale.

Soojaravi toimib nii, et kui valutavale kohale sooja peale panna, siis kandub soojus nahapinnast sügavamale ja soodustab kudede verevarustust, kiirendab ainevahetust, lõõgastab lihaseid ja mõõdukalt vaigistab ka valu. Soojaraviks võib kasutada soojendavaid salve, pipra- või sinepiplaastrit, aga ka teisi koduseid vahendeid.

Mõned kodused soojaravi võtted:

PARAFIINIMÄHIS

Apteegis on müügil parafiin (küünlavaha), millel on süvasoojendav toime. Parafiini kasutatakse 50-60 kraadisena. Võetakse kaks anumat, suuremasse valatakse vett, väiksemasse pannakse tahke parafiin ilma veeta. Väiksem nõu pannakse suurema sisse ja suurem koos väiksema nõuga pliidile soojenema. Kuumutatud parafiini sisse vett lisada ei tohi. Kuumutatakse 100 °C juures seni, kuni vahutamine ja pritsimine lakkavad. Siis valatakse parafiin kuiva nõusse ja lastakse veidi jahtuda. Kui tahkub nii väljast kui seest, siis pannakse lauale soe riie, sellele teine ja kõige peale kile (ei tohi olla ei liiga kuum ega ka liiga maha jahtunud). Parafiin tõstetakse kilele ja pannakse otse haigele kohale, selle peale keeratakse kogu ülejäänud mähe. Hoitakse peal 45 minutit.

KUUM LIIV

Soojendatud liiv mõjub sama hästi nagu parafiin. Eriti hea sõrmeliigeste põletiku puhul. Puhastatud kuiv liiv kuumutatakse praeahjus 115-120 °C ja ravimiseks jahutatakse 44-45 °C, liivavann võib kesta 30-40 minutit. Liivakotti võib peal hoida sama kaua.

SOE KURGUMÄHIS

Sooja kaelamähise jaoks võetakse sooja vee ja viina segu (mõlemat võrdselt, sest viin üksi kõrvetab nahka). Kuumutatakse 45 °C, käega katsudes ei tohi tuline olla. Niisutatud riie kaetakse kuiva riidega ja seejärel õhukindla materjaliga ning asetatakse kurgule. Sooja teki all lamades hoida paar tundi. Seejärel lamada veel ilma mähiseta paar tundi.

SOE VANN

Tavalisele vanniveele võib lisada männiokkaid, männiokka ekstrakti või meresoola. Aitab suurenenud neurooside ja rasvumise korral. Külmetuse puhul aitab kuum pärnaõievann, mis soodustab higieritust ja viib välja mürgised ained organismist. Pärast kuuma vanni tuleks puhata tund või paar.

ELEKTRI- VÕI KUMMIKOTT

Soojenduskotid peaksid olema riidega kaetud. Kummikott on kindlasti ohutum, sest kui inimene magama jääb, siis vesi kotis lihtsalt jahtub, elektrikotiga magama jääda ei tohiks. Elektrikott ei tohi kortsu minna ega märjaks saada ning selle soojust peab reguleerima.

SAUNAS VIHTLEMINE

Kui arst pole vihtlemist ära keelanud, on sellest palju kasu. Kaseviht on toniseeriva toimega, sest kaselehtedes on eeterlikke õlisid, parkaineid, C ja A vitamiini. Kuiva kasevihta leotatakse 5-7 minutit, leotusvesi sarnaneb rohelise teega, leotist võib lahjendada ja visata kuumadele kerisekividele (teeb hea kaselõhna sauna). Sama leotisega võib pesta ka pead, aitab juuste väljalangemise ja kõõma korral. Tammeviht on hea jalgade higistamise korral, sisaldab palju parkaineid. Kadakavihta tuleb kuumas vees hoida niikaua, et okkad pehmeks lähevad. Kadakal on antiseptiline ja valu vähendav toime.

KODUNE KÜLMARAVI

Kodune külmaravi on vähem levinud. Külm niiske mähis aitab palaviku puhul, seda võib panna säärelihastele ja otsmikule peavalu puhul. Peavalu põhjuse peaks enne siiski kindlaks tegema. Kohalikku külmaravi tehakse peamiselt jääkotiga, mille alla peaks panema riide. Külmakotti kasutatakse õlaliigese valu korral (õlaliigest ei tohi soojendada). Pärast jääkoti võtmist peab õlad lahti võimlema. Õlaliiges on ainuke liiges, mis peabki liigutades valupiiri ületama. Külmakotti võib kasutada ka kergema põletuse korral, kui nahk on punane. Jääkoti alla peaks panema riide või sideme. Minestuse korral pannakse jääkott otsmikule, peapõrutuse korral kuklale. Liigesevigastuse (nikastus, nihestus) korral pannakse jääkott kohe peale, siis ei teki verevalumeid, külma mõjul veresooned ahenevad. Luumurru korral on enne vaja lahastada ja siis külm kott peale panna. Kõhuvalu puhul kasutada pigem külma (näiteks pimesoolepõletiku puhul võib see soojendamisel lõhkeda, kõhuõõnes võib tekkida verejooks).

	Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.
Sügis järve ääres  Sügis Soomaal  Mukri raba
Vaata kõiki pilte »

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.