Uni ei ole kogu öö jooksul ühesugune, ajutegevus ja lihastoonus on öö jooksul erineva aktiivsusega. Nii eristatakse pindmist, sügavat ja unenägude und, mis kokku moodustavad unetsükli. Unenägude uni on organismile väga vajalik. Unenägusid näevad kõik, isegi need, kes väidavad, et mitte kunagi unenägusid ei näe. Unenäo nägemise ajal on ajutegevus sama aktiivne kui ärkvel olles, aga lihastoonus on nagu sügava une ajal. Kahtlemata mõjutavad unenägusid päevased tegemised ja eriti päevased emotsioonid. Palju nähakse ürgseid elemente: tuld ja vett.
Looteeas on ülekaalus unenägude uni ja sel ajal aju kasvab ning areneb aktiivselt. Ka esimestel elukuudel on unenägude uni ülekaalus. Kui täiskasvanul vahelduvad unetsüklid keskmiselt 8 tunni jooksul, siis imik magab suurema osa ööpäevast. Ka vanemas eas on unenägude tsükkel pikem, aga vanemas eas on unenäod ärevamad. Oma osa on kehahädadel ja terviseprobleemidel.
Inimesed arvavad, et halvad unenäod ei lase välja puhata, aga see on pseudotunnetus. Inimene vajab üle 20% sügavat und ja üle 20% unenägude und. Inimesed, kes une ajal sageli ärkavad, näevad rohkem unenägusid, ilmselt kompenseerib see sügava une puuduse. Kui depressioonis inimene jääb magama, siis saabub kõigepealt pindmine uni ja siis unenägude uni sügava une asemel. See on kaitsereaktsioon, mis aitab unes stressi välja elada. Isegi kui unenäod on halvad, on sellest abi. Liiga palju unenägusid pole hea, sest siis läheb proportsioonist välja unenägude tsükkel.
Öösel on pidurid ajus kadunud, leitakse mõnikord lahendus probleemidele, millel päeval olid piirid ees. Eriti on see nii loomeinimeste ja leiutajate puhul või keerulisel eluperioodil. Unenäod on sümbolistlikud ja nende lahtimuukimine on keeruline, unenäoseletajatest pole suurt abi, sest erinevatele inimestele kõnelevad samad sümbolid erinevat keelt. On vaja teada konkreetse inimese tausta, ümbrust ja olemust.
Emotsioonid, vaim ja keha on omavahel seotud, mistõttu on unenäod mitmekihilised. Tapmised, tagaajamised, põgenemised ja hirmuunenäod on stressi näitajad, aga võivad viidata ka kehalistele tervisehädadele. Unenäod võivad olla ka taevalikult kaunid. Meeldiv unenägu näitab, et meeles ja hinges on kõik enam-vähem korras, aga ennustusunenäona võib tähendus olla ka vastupidine. Näiteks kui eksamistressi ajal nähakse unes, et eksam hästi läheb, võib enam-vähem kindel olla, et eksamil tabab ebaõnn. Tegelikult peaks nii hea kui halva unenäo puhul rõõmu tundma, et keha annab teada, mis tegelikult toimub. Olgu unenägu milline tahes, tähtis on ikka see, milline on elulust ja energia hommikul ärgates. Kui hommikul energiat napib, kui pole välja puhanud, siis peaks oma elu analüüsima, mis segab väljapuhkamist. Omaette küsimus on see, kus lõpeb hirmuunenägu ja algavad psühhoosid. Kui on depressioon ja stress, siis on ka unehäired ja kui on unehäired, siis vajab vaimne ja füüsiline tervis tähelepanu. Halb uni annab alati mingi hoiatussignaali, seda ei peaks võtma liiga rahulikult.
Õhtul magama minnes peaks püüdma pinged valla lasta. Millise sisenduse õhtul endale anname, selline tuleb ka öö. Uinudes ja hommikul ärgates on inimese süvapsüühika avatud, seetõttu peetakse paljudes religioonides õhtu- ja hommikupalvusi. Kui hommikul või õhtul midagi endale sisendada, siis pääseb kõige sügavamatesse hingekambritesse. Kui mõelda enne uinumist ainult halbadest asjadest, siis mõjutab see ka ööund. Meeldivamaid unenägusid on võimalik endale hea tahtmise juures “tellida”.
Autogeenne treening aitab enne uinumist lõdvestuda
Enne uinumist tuleb lihased lõdvestada, mõelda end päikese kätte, mereranda, kiiktooli või kuhugi, kus on mugav ja hea. Seejärel tunnetada, kuidas süda lööb rahulikult ja rütmiliselt. Hingata sügavalt sisse (suu kinni) ja sügavalt ohates välja (suu lahti), kätega võib ümber naba kõhtu silitada. Seejärel tunnetada, kuidas päikesepõimik muutub soojaks, see võtab siseelunditel pinge maha. Tunnetada kuidas laup muutub jahedaks, seejärel mõelda ja mediteerida soovitud teemal. Õhtul võib jalutada enne uinumist või võtta sooja vanni, polegi oluline, mil viisil pinged maha võetakse. Tähtis on, et päevaste pingetega ei uinuks, need peaks maha võtma juba enne voodisse minekut. Päevased pinged mõjutavad tugevalt unenägusid. Õhtusisendusega saab parandada oma ööund ja hommikusisendusega anda päevale positiivne tonaalsus. Hooti nähakse hoopis teise kvaliteediga unenägusid, mille sõnum on väga selge. Need on ennustuslikud unenäod ja lähevad sageli ka täide.
Keeruline küsimus on, kustmaalt lõpevad loomulikud unenäod ja algavad vaimse tervisega seotud hallutsinatsioonid? On tõestatud unenägude ennustuslik olemus, aga kaugeltki mitte kõik unenäod seda ei ole. Unenägude sümbolid on keerulised, lahti mõtestada neid enamasti ei osata ja nii saadakse neist aru alles tagantjärele. Kui unenägu nähes on hommikul halb tunne ja eelaimus, siis peaks jälgima ka teisi hommiku ja päeva märke, peaks tunnetama oma keha ja hinge vajadusi, olema rohkem valvel toimuva suhtes. Enamasti tuleb märguandeid rohkem, enne kui midagi tõsist juhtub.
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Päikeseloojang  Kiviõli tuhamäed  Õhtune Tallinna kesklinn | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
