Rubriik: Anekdoodid (2)

Kontserdil. Nördinud mees pöördub oma kõrval istuja poole:

“Küll on sel lauljannal alles vastik hääl! Kuidas sihukesi üldse lavale lastakse! Ega te juhuslikult ei tea, kes see moor on?”

“Oi, oi, kes sinust küll saab kui sa suureks kasvad?!” ütles õpetaja kui oli kuulnud Juku vabandust tunnist puudumisest.

“Rahvasaadik!”

nuusuti – nina
iluheli – muusika
nusistama – nutune olek
ämmatütar – abikaasa

Luukere jalutas linnas ja nägi surnuautot.
– “Takso!” – hüüdis luukere.

Jumalakartlik mees on hädas papagoiga, kes pidevalt ropendab ja kuradit vannub. Kusjuures seda teeb ta ainult valges, kui öö tuleb ja pimedaks läheb, on papagoi vait.
Mees näeb ühel hommikul aknast, et kirikuõpetaja tuleb külla. No mis nüüd saab, kirikuõpetaja ei tohi küll kuulda, kuidas mu papagoi ropendab. Viskab papagoipuurile teki peale, et lind pimedas vakka oleks. Kirikuõpetaja tuleb tuppa, papagoi kraaksatab puuris:
“Küll, kurat, see oli lühike päev!”

Mart ütleb hommikul emale:
– Ema, ma ei taha täna kooli minna.
– Miks siis?

Kaks hullu mängivad. Üks puges kasti peitu.
Teine pidi arvama, kes kastis on.

Miks blondiin klaviatuurile vett kallab?
Sest ta tahab ka internetis surfata.

“Miks te au ei anna?”, käratab kindral tunnimehele.
“Aga kes te niisugune olete?” küsib tunnimees vastu.
“Kuidas?!”, hüüab kindral. “Te ei tea, kes ma niisugune olen?!!”

Ma pean pidevalt oma tuba koristama. Hoolimata sellest, et ma lapsena sündisin ja mitte orjana.