Rubriik: Anekdoodid (2)

Kohtuvad kaks sõpra.

“Kuhu sa lähed?”

“Kohtamisele!”

“Aga kus lilled on?”

“Mul on ju lillelised trussikud.”

“Aga ma ju hoolitsen sinu eest!

Tegin sulle sooja toitu, kui sul paha oli…”

kaebleb naine.

“Kallis, kas sa mäletad, mis päev täna on?” küsib naine hommikul oma mehelt.

“Jah, muidugi,” vastab mees ja läheb tööle.

Kell kaks toob kuller naisele õhtukleidi. Kell kolm tuuakse ukse taha suur lillekimp.

20 aastat tagasi lootsid eestlased jõuda eluni, kus:

saaks töötada nagu Venemaal;

hinnad oleksid nagu Hiinas;

palgad oleks nagu Soomes.

Neiu on günekoloogi juures.

Arst küsib: “Öelge palun palju teil erinevaid mehi on olnud?”

“No kuskil 6-8…”

Noor abielumees küsib oma naiselt:

“Kallis, ütle nüüd ausalt, kui palju sul enne mind mehi on olnud?”

Järgneb vaikus.

Mees mõtleb, et naine solvus küsimuse peale…

Inglismaa katoliku kloostri abtiss küsib oma kasvandikelt, kelleks nad saada tahavad, kui kloostrikooli lõpetavad ja kloostrist lahkuvad.

Üks tüdruk tahab saada halastajaõeks, teine muusikuks, kolmas õpetajaks, neljas kirjanikuks.

Üks tüdruk aga ütleb trotslikult: “Mina hakkan prostituudiks!”

Kaks politseinikku patrullivad.

Vastu tuleb jaapanlane ja küsib neilt midagi.

Politseinikud kehitavad õlgu.

Jaapanlane küsib sama asja inglise, saksa, prantsuse, itaalia, vene ja hispaania keeles.

Vastus on sama – õlakehitus.

“Kuidas suhtut praegusesse Eesti valitsusse?”
“Nagu oma naisesse.”
“Kuidas nii?”
“Lihtsalt: natuke kardan, natuke riidlen, natuke kiidan, natuke armastan, aga tahaks uut.”

Mees astub arsti kabinetti: “Palun tehke mulle vastavad analüüsid, mul on tunne, et mul on AIDS.”

Tehaksegi mehele vastavad analüüsid.

Arst teatab: “Teil on õigus, teil on tõepoolest AIDS. Määran teile mudaravi.”