Esimesest kolmanda eluaastani on lapsel jonniiga ja seda perioodi iseloomustavad lapse ägedad tundepuhangud. Selles eas ei käitu lapsed nii nagu vanemad ootavad ja eeldavad. Nad võivad väriseda raevust, teha kõrvulukustavat kisa, viskuda põrandale, trampida jalgu, lüüa või hammustada kaaslasi ja isegi oma lähedasi inimesi.
Loe edasi
Pidev muserdav hirmutunne on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks juba lapseeas. Mõned teadlased arvavad, et juba sünnieelne aeg ja sündimise käigus saadud psühhotrauma külvab lapse hinge hirmuseemned. Igasugune teadmatus põhjustab suuremal või väiksemal hulgal hirmu (ka täiskasvanutes).
Loe edasi
Kuidas erinevad tähemärgid oma lastega toime tulevad? Millised lapsevanemad nad on ja kuidas pereprobleeme lahendavad.
Loe edasi
Jõukohased kohustused aitavad lapsel sillutada teed täiskasvanute maailma. Juba viie-kuueaastane laps on võimeline kohustusi täitma. Kooliikka jõudes algab lapsel aga tõeline iseseisvumine.
Loe edasi
Kui lasta joonistada väikesel lapsel oma perepilt, võib sellest mõndagi välja lugeda. Sobiv vanus on lasteaialaps või algklasside laps.
Loe edasi
Kohati tundub, et laste kasvatamine on käest ära läinud. Lapsed vajavad kindlaid reegleid, mistõttu väärtused ja piirid on väga olulised, et lapsed hilisemas elus hakkama saaksid.
Loe edasi
Enamasti kõik lapsevanemad arvavad, et ainult teiste lastega juhtuvad halvad asjad ja päriselus enda peres mitte. Teavet laste narkootikumitarbimise kohta on liikumas suhteliselt vähe ning emad-isad teavad häbematult vähe narkoennetusest ja narkouimas lapse äratundmisest. Naiivne ettekujutus on see, et narkomaanid on need, kellel on süstlajäljed veenis. Allakäigutrepp algab tegelikult tavalisest suitsetamisest.
Loe edasi
Astroloogilises mõttes pole olemas häid ega halbasid emasid. Iga ema on oma lapsele parim. Selle materjali lugemine annab Sulle paremini mõista, milline ema Sa oled.
Loe edasi
Teie laps näib võimatu. Ta ei kuula absoluutselt sõna, viriseb või käitub lugupidamatult. Last korrale kutsudes kordate ikka ja jälle oma keelde ja käske, aga need ei mõju. Kuidas siis tulla toime jonnaka lapsega?
Loe edasi
Koolikiusamine pole mingi moeteema, seda esineb nii vaimset kui füüsilist laadi nii õpilaste endi kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Reaalne koolikiusamine on näiteks kaklemine, togimine, tõukamine, asjade äravõtmine või lõhkumine jne.
Loe edasi
This will close in 0 seconds
