Tõenäoliselt teeb iga noor mees oma elus palju vigu, sest kõik ju eksivad. Küsimus on vaid selles, kui palju ta neist vigadest õpib ja kas üldse õpib. Isa võiks selgitada, et parem on küll õppida teiste vigadest, aga ka enda vigadest õppimine teeb targemaks, isegi kui mitu korda samasse ämbrisse astudes lõpuks ikkagi õppust võetakse.
Loe edasi
Kui ema ja poja suhted on olnud soojad ja mõistvad, annab see pojale suuremad võimalused lähedussuhetes õnne leida. Enamasti otsib poeg oma tulevases mõningast sarnasust emaga. Kes muu kui mitte ema saab õpetada poega naisi austama. Iga ema peaks aru saama, et mehe ja naise kõige suuremad erinevused on mõttemaailmas.
Loe edasi
Koolikatsetel hinnatakse enamasti viimast oskust, mis ei ole sugugi mitte kõige olulisem. Suhtlemine on inimese jaoks väga suur vajadus, mistõttu pole sugugi ükskõik, millises vanuses laps kollektiivi läheb. Kooliküpsust näitab see, kas last on kasvatatud, arendatud ja karastatud ning kui iseseisev ta on.
Loe edasi
Suurem osa inimestest arvab, et laps peab õppima täiskasvanutelt. Siiski on olemas asju, mida laps kasutab paremini või täies mahus ja mille kasutamise täiskasvanud on unustanud.
Loe edasi
Iga üliaktiivne laps ei ole veel hüperaktiivne, kuigi sellist diagnoosi kiputakse andma pea igale suurele rüblikule. Ebatavaline liikuvus ei ole selle haiguse peamine tunnus. Oluline on hoopis lapse puudulik tähelepanu- ja konsentreerumisvõime.
Loe edasi
Esimesest kolmanda eluaastani on lapsel jonniiga ja seda perioodi iseloomustavad lapse ägedad tundepuhangud. Selles eas ei käitu lapsed nii nagu vanemad ootavad ja eeldavad. Nad võivad väriseda raevust, teha kõrvulukustavat kisa, viskuda põrandale, trampida jalgu, lüüa või hammustada kaaslasi ja isegi oma lähedasi inimesi.
Loe edasi
Jõukohased kohustused aitavad lapsel sillutada teed täiskasvanute maailma. Juba viie-kuueaastane laps on võimeline kohustusi täitma. Kooliikka jõudes algab lapsel aga tõeline iseseisvumine.
Loe edasi
Kohati tundub, et laste kasvatamine on käest ära läinud. Lapsed vajavad kindlaid reegleid, mistõttu väärtused ja piirid on väga olulised, et lapsed hilisemas elus hakkama saaksid.
Loe edasi
Enamasti kõik lapsevanemad arvavad, et ainult teiste lastega juhtuvad halvad asjad ja päriselus enda peres mitte. Teavet laste narkootikumitarbimise kohta on liikumas suhteliselt vähe ning emad-isad teavad häbematult vähe narkoennetusest ja narkouimas lapse äratundmisest. Naiivne ettekujutus on see, et narkomaanid on need, kellel on süstlajäljed veenis. Allakäigutrepp algab tegelikult tavalisest suitsetamisest.
Loe edasi
Teie laps näib võimatu. Ta ei kuula absoluutselt sõna, viriseb või käitub lugupidamatult. Last korrale kutsudes kordate ikka ja jälle oma keelde ja käske, aga need ei mõju. Kuidas siis tulla toime jonnaka lapsega?
Loe edasi
This will close in 0 seconds