Põhilised silmaprobleemid vanuses 40+

Nii nagu kogu organism, väsivad ja kuluvad aastatega ka silmad, sest on kõige tundlikumad “vastuvõtjad”. Silma närvikestas kaob valguse, hapniku, vabade radikaalide, antioksüdantide tasakaal ning nägemine halveneb. Silmaprobleeme esineb juba lapseeas, aga kaitsesüsteem hakkab nõrgenema alates 40-ndast eluaastast.

40+ tuleks käia regulaarselt silmi kontrollimas (vähemalt kord kahe aasta tagant) ja nägemise halvenedes muretseda sobivad prillid või läätsed. Selles eas on kõige levinum nn. kuiva silma sündroom. Selle vältimiseks tuleks süüa tervislikult, lisades menüüsse oomega-3-rasvhappeid ja antioksüdante. Pärast 40 eluaasta künnist (vahel ka varem) tekivad raskused pilgu fookustamisega lähedal asuvatele objektidele (niiti ei saa nõela taha, väikest kirja ei näe lugeda jne.). See on presbüoopia, mis on selles vanuses täiesti normaalne ealine iseärasus. Silmalihased väsivad, silmaläätse elastsus väheneb ning seda läbinud kujutis langeb võrkkesta taha ning nähtavat tajutakse uduselt. Seda saab mõnda aega kompenseerida, kui hoida raamatut või nõela endast kaugemal, aga lõpuks on ikka vaja lugemisprille. Kui samal ajal on ka lühinägelikkus, siis vajab inimene kahevaatelisi prille.




50+ kasvavad riskid haigestuda kataraktidesse või glaukoomi. Varajaseks avastamiseks on vaja käia regulaarselt kontrollis. Presbüoopia süveneb, tuleb hankida sobivad prillid erinevateks eluvajadusteks. Kuiva silma sündroom kasvab hüppeliselt eriti naistel pärast menopausi. Ka mõned menopausi leevendavad ravimid võivad kõrvalmõjudena silmad kuivemaks muuta. Prille on vaja vahetada sagedamini ja võib vaja minna mitut paari erinevate vajaduste rahuldamiseks. Kõigile vanemaealistele ei sobi kahevaatelised prillid, need võivad tekitada tasakaaluhäireid. Selles vanuses tuleks mõõta ka silmade siserõhku.

60+ kasvavad vanuselised silmaprobleemid, kord aastas võiks lasta silmi põhjalikumalt kontrollida. Eriti suurendab teisene diabeet silmahaiguste riski. Järsult langeb suutlikkus näha hämaras. Lugemiseks on vaja kasutada nüüd heledamat valgust. Valguse käest pimedamasse minnes tuleks lasta silmadel harjuda. Hämaras liigeldes tuleks olla ettevaatlikum. Silma võib tekkida täppe ja hõljumeid. Kui need tekivad äkki, siis on kohe vaja minna silmaarsti juurde. Kui tekivad aegamisi, siis on tegemist ealiste iseärasustega, sest silmapõhi hakkab lubjastuma. Nägemisrakud paiknevad kollatähnis, mis hakkab aastatega degenereeruma. Kollatähnis paiknevaid nägemisrakke kaitsevad luteiin, zeaksantiin, antioksüdandid (C ja E vitamiin), mineraalid tsink ja seleen.




70-80

Kataraktid hakkavad välja kujunema. Sageli ainus võimalus nägemist parandada on operatsioon. Langeb suutlikkus eristada ja näha värve ning aheneb nägemisväli. Tuleks muretseda prillid või läätsed, mis kontrastnägemist suurendavad, liikluses on vaja olla väga ettevaatlik. Selles vanuses ohustab glaukoom.

Silmadele mõjub eriti halvasti kunstvalgus (LED-lambid, telerid, arvutid, mobiiltelefonid jt.), mis kahjustab silma võrkkesta. On kindlaks tehtud, et LED-lambid pleegitavad muuseumites ja galeriides isegi kunstiteoseid.

Silmade sära aitab taastada pärnaõie- ja kummelikompress. Silmi soovitatakse pesta kange hiina teega, mis vähendab laugude väsimust ja silmade punetust. Peterselli- ja kartulimask parandab silmade verevarustust (10-15 min hoitakse). Raudrohutee aitab vettjooksvate silmade puhul. Kellel silmalaud kergesti tursuvad, see peaks loobuma hilisõhtusest söömisest, rohkest vedelikust, voodis lugemisest, öistest arvutimängudest jms. Magama peaks pimedas ja mõõdukalt jahedaks tuulutatud toas.




Silmadele vajalikud ained on karotenoidid, luteiin, zeaksantiin, seleen, tsink, C ja E vitamiin. Porgandites olev beeta-karotiin on silmadele väga hea, aga abiks on ka teised kollased, oranþid ja tumerohelised köögiviljad. Kala peaks sööma kaks korda nädalas, kasulikud on pähklid ja päevalilleseemned, kohvi tuleks aga juua koos koorega. Poolest porgandist päevas saab vajaliku hulga karotiini (suitsetajad peaksid rohkem tarbima). Arvutiga töötavad inimesed peaksid kasutama silmatilku (kunstpisaraid), et vältida “kuiva silma sündroomi”. Silmade kiire pilgutamine mitme minuti jooksul on abiks, erinevad silmaharjutused aitavad parandada silmade verevarustust, külma veega pesemine ergutab silmalihaseid ja elamustest tekkivad rõõmupisarad puhastavad silmi.




5 eksiarvamust nägemise kohta:

Kehv nägemine on pärilik. Nägemisvõime ei fikseeru lapse sünnihetkel. Üksnes 3 inimest sajast on nägemishäire saanud pärilikkuse teel. 97% arendab ise välja oma nägemisvead, kujundab silmade ja aju sellise koostöö, et tekivad nägemishäired.

Nägemine halveneb kindlasti vananedes. Nägemine mandub tõepoolest vananedes, aga kaugeltki mitte kõik inimesed ei vaja vanuse kasvades prille. Nägemistreeningud võivad aidata, silmaharjutused treenivad nägemist. Näiteks keskeas alguse saav presbüoopia reageerib väga kiiresti korrapärastele treeningutele. Alustada tuleks kohe, kui “käed jäävad lühikeseks”.




Kehvad silmad tulenevad sellest, kui palju me vaatame. Kui palju me loeme, kasutame arvutit, vaatame televiisorit – see ei mõjuta alati nägemist. Nägemise halvenemine tuleneb silmade valest kasutamisest. Nägemisvõimet saab kaitsta silmi kord koormates ja siis lõõgastades, silmadele peab andma puhkust. Silmaharjutused peaksid saama igapäevaseks harjumuseks nagu hammaste pesemine. Ka õige toitumine aitab vajalike ainetega varustada.

Kehva nägemist põhjustavad nõrgad silmalihased. Probleem on pigem selles, et need lihased muutuvad treenimata olekus aastatega jäigaks. Silmi tuleb treenida järjepidevalt. Nägemine ei ole üksnes mehaaniline protsess. Nägemine on dünaamiline protsess, mida mõjutavad füüsilised, mentaalsed ja emotsionaalsed tegurid. Inimene ise teeb valiku, mida ja kuidas ta näeb. Alahinnata ei tasu ka sisemise nägemise tähtsust. Näiteks piiravad ja negatiivsed mõtted mõjutavad tegelikku nägemist. Kehale avaldab tugevat mõju visualiseerimine, millel on nägemise paranemisele erakordne mõju.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Ühe inimese numeroloogiline analüüs sünnikuupäeva ja nime järgi + sobivus oma kaaslasega


Aastahoroskoop (armastuse otsijale)


Karma analüüs


Kristallipuu: roosa kvarts


Barbie nukk (GXF05)


Tassid (6 tk)


Merkaba täht: roheline aventuriin


Päikesepüüdja: linnud


Kaelakee: sõnni tähtkuju


Käevõru: punane tiigrisilm


Ripats: punane jaspis


Lamborghini Murcielago LP640



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused