Mõnikord tulevad saatuselöögid üksteise järel ja tekitavad tunde, et neist ei saagi üle. Võime kõikvõimalikest saatuselöökidest üle saada on osaliselt kaasasündinud, aga mõju avaldab ka kodune kasvatus. Kogu maailma ei saa kogu aeg kontrollida ja kõik ei olene ühe inimese tegemistest või soovidest. Saatuselöökidega toimetulek nõuab kannatlikkust, visadust ja enese julgustamist. Hädas olles saab toetuda ka usaldusväärsetele inimestele. Tavaliselt “sõelub” madalseisus olemine tutvusringkonnast välja kõik “libasõbrad” ja järele jäävadki need, kellele saab toetuda. Vahel ei jää aga mitte kedagi ja toetuda saab vaid iseendale. |
Kui on tõeline madalseis, siis on targem elada mõnda aega “üks päev korraga”, kuni olukord stabiliseerub. Alkohol või meelemürgid (antidepressanid) madalseisus ei aita, raiskavad vaid rohkem ressurssi, ei lase selgelt mõelda ja viivad lõppkokkuvõttes veel suuremasse “auku”. Esmalt on vaja taastada mingigi stabiilsus, sest mida rohkem stabiilsust, seda kiiremini taastub enesekindlus ja elu hakkab tasapisi jälle “rööbastesse” minema. Mida ette võtta olukorras, kui tekivad tõsised majanduslikud raskused ja kuhjuvad võlad? Mida ette võtta lootusetu majandusliku seisuga? Raskusi eluteel võiks võtta kui õppetunde, mille ületamisel on inimene jälle natuke |
– Kõigepealt peaks selgitama välja, mis on raskuste tegelikud põhjused ja kas raskused on lühiajalised või mitte (sissetulekute vähenemine, ilma tööta jäämine, pere suurenemine, lahkuminek, haigus vms.). Sellises olukorras peaks suruma uhkuse alla ja vaatama, kas on võimalik saada töötuskindlustushüvitist või abiraha? Kas keegi sõpradest või lähedastest on valmis aitama? Kas on võimalik mingil viisil sissetulekuid seaduslikul viisil suurendada? Analüüsima peaks hoolega oma olukorda ja kõiki aspekte arvesse võtma. – On vaja koostada korralik eelarve olemasolevatest rahalistest vahenditest, mille eesmärgiks on tegeliku rahalise seisu väljaselgitamine. Seejuures on vaja olla realistlik ja lõpuni aus. Igakuistest väljaminekutest saab ülevaate pangakonto väljavõttelt, keerulisem on see sularahaga arveldamise puhul. Sel juhul tuleks oma väljaminekuid ja sissetulekuid ühe kuu jooksul täpselt kirja panna või kõik ostutðekid ning arved kokku koguda ja kuu lõpus seisu analüüsida. Oluline on kindlaks määrata kolm asja: |
1. Kui palju raha sisse tuleb? Siis tuleks koostada järgmiseks kuuks väga range eelarve ja sellest hoolikalt kinni pidada. – Kui on tekkinud suured võlad ja kohustusi on ka panga või liisinguettevõtte ees, siis tuleks otsida lahendusi koos nõustaja, laenuandja või võlausaldajaga ja seda tuleks teha aega viitmata, et võlad ei kuhjuks. Võlausaldaja on alati huvitatud oma raha kättesaamisest ja aitab kindlasti enda huvidest lähtuvalt olukorda lahendada. Võib-olla on vaja teha lepingumuudatusi või kasutada maksepuhkust. Kaaluda on vaja ka seda, mida uus lahendus tegelikult kaasa toob? Alati ei pruugi see inimese jaoks parim lahendus olla ja tuleb otsida midagi muud. |
– Kõige halvem, mida inimene teha võib, on uus laen vana katteks võtta. See võimendab muresid, mitte ei lahenda. Laenu pealt tuleb alati maksta intressi. Mõnikord võib pikaajalise laenu võtmine lühiajalistest laenudest vabastada, aga seda vaid juhul, kui igakuised maksed vähenevad ja suudetakse neid õigeaegselt tasuda. Siiski tuleks sellist varianti väga põhjalikult kaaluda. Mõnikord võib abiks tulla ka mõni lähedane inimene, kes intressita laenu annab. Sõpradelt ja lähedastelt laenamisega pole alati parim variant, sest õigeaegne tagasimaksmine võib “käest minna” ja lõppkokkuvõttes kaotatakse ka head sõbrad. Tagasimaksmisel ei tohiks teha endale mingeid järeleandmisi. Oma probleemidest tuleks rääkida võimalikult ausalt ja küsida nõu ning soovitusi kompetentsetelt inimestelt. Igasuguse laenu võtmisel tuleks väga hoolikalt kaaluda ja analüüsida kõiki võimalusi ja võimalikke tagajärgi. Väga oluline on laenuandjale üles näidata oma head tahet, et ollakse tagasimaksmisest ka ise huvitatud. |
– Järgmine samm on piirata oma kulutusi ja välja selgitada kõik kokkuhoiukohad. Välja tuleks arvutada kõik igakuised vältimatud kulud ja need summeerida. Mõneks ajaks võib loobuda ka näiteks autost ja kasutada ühistransporti, sest auto on väga suur kuluallikas. Maksmata ei saa jätta aga elukohaga seotud kulutusi (kommunaalteenused, elekter, sideteenused). Kindlasti tuleks arvestada välja toidule ja majapidamisele minimaalselt kuluv summa, kõik vältimatud kulutused. Järelejäänud osast saab laenumakse suurust arvestada. Peamine ülesanne on otsida endale sissetulek või täiendav sissetulek, et raha juurde teenida. Nõuandeid võiks kuulata mitmeid ja siis enda jaoks sobivaimad kasutusele võtta. |
– Kui laenu tagasimaksmisega toime ei tulda, pole muud lahendust kui olemasolev kinnisvara müüki panna koos eluasemelaenu ennetähtaegse tagastamisega ja osta endale oluliselt odavam eluase või üürida midagi. Võib elada mõnda aega kas sõprade või sugulaste juures, aga sellist varianti ei saa planeerida pikemaks perioodiks. See on ajutine lahendus. Kui raha teenida pole võimalik, siis võiks vaadata üle kogu oma varanduse ja selgitada välja, mida annaks rahaks teha ja ära müüa. Kõigil on kodus mittevajalikke asju. NB! Ära ei tohiks visata mitte ühtegi võlanõudekirja ja kui on juba kohtukutsega tegemist, siis tuleks sellele kindlasti reageerida. Kui niikaugele asi läheb, on see väga halb variant, aga mitte lahendamatu. Kohtuistungi või inkassofirma eiramine muudab olukorra juba väljapääsmatult keeruliseks. Laenumakse või arve maksmisega viivitamisel hakkab kasvama viivis, mida arvestatakse iga hilinenud päeva eest. Laenufirmad teevad seda ka tasumata intressilt, mis on küll tegelikult õigustühine nõudmine. Inkassofirma kätte minek on alati täiendav rahakulu, mistõttu seda tuleks iga hinna eest vältida. Võlasummale ja viivisele lisanduvad siis juba sissenõudmiskulud, mis võivad suurendada võlga sadades eurodes olenevalt hinnakirjast. Võlanõudega kohtusse jõudmisel läheb võla sissenõudmine sundtäitmiseks kohtutäiturile ja see lisab veel täiendavaid kulusid. |
– Et seda kõike vältida peaks hoidma oma tulud ja kulud tasakaalus, veel parem oleks kui iga kuu vähemalt 10% oma sissetulekutest saaks säästa nö. “mustadeks päevadeks”, mille eest pole tegelikult keegi kaitstud. Väiksemate sissetulekute korral võiks sisse seada igakuise “raamatupidamise” tulude ja kulude tasakaalus hoidmiseks ja meeles pidada tuleks, et kulutamiseks saab kasutada ikka ja alati vaid seda summat, mis hädavajalikest kulutustest järele jääb (eluase, liiklemine, toit, riided jms.). Toiduraha peab jaguma ka viimasel päeval enne palgapäeva. Juba vanarahvas ütles, et VÕLG ON VÕÕRA OMA. Kui eluaseme, liiklusvahendi või mõne suure hädavajaliku ostu jaoks on vaja laenu võtta, siis igakuine laenumakse ei tohiks olla suurem, kui 1/4 sissetulekutest (mitte mingil juhul ei tohi see olla üle poole). Kui võetakse laen kahasse, siis tuleks mõelda sellele, kas ka üksi suudetakse kohustusega toime tulla. Eluaseme laen on tark investeering, sest parem on maksta korteri või maja eest, mis kunagi endale kuulub. Eluaseme üürimisel on väga oluline korralik leping, et ei peaks elama pidevas üüritõstmise või väljatõstmise hirmus. Igasuguste suurte investeeringute puhul on väga oluline tähtsus osapoolte vahelisel lepingul. Ettevaatlik peaks olema rahaasjade puhul ka väljalaenamise, laenu käendamise ja rahaga seotud suuliste kokkulepetega. if ($_SERVER['SCRIPT_NAME'] == '/artiklid/index.php') { ?> include('/data03/virt16094/domeenid/www.vara.ee/htdocs/artiklid/horoskoop.php'); } else { echo ' ‘; include(‘/data03/virt16094/domeenid/www.vara.ee/htdocs/m/artiklid/horoskoop.php’); } ?> |