Foto: pexels.com

Liigse väsimise vastu aitavad korrapärane puhkamine, mõistlik eluviis ja tervislik toitumine. Iga elusorganismi elutegevus koosneb kahest osast: tööst ja puhkusest. Inimene töötab, väsib ja puhkab, siis jälle töötab ja nii kogu elu, see on pidev protsess. Lihased vajavad töötamiseks energiat, hästi puhanule pole ükski “mägi” liiga kõrge ega ükski töö liiga raske. Väsimuse teket soodustavad üksluisus, stress, tülid, närvipinged, mured, tegevuse vastumeelsus, haigused, ebaotstarbekas toitumine jms.

Ajutiselt saab väsimust peletada välisõhu sügava sissehingamisega (näiteks avatud akna all), näo ja kaela külma veega loputamisega, võimlemisharjutustega (kükitamine, käteringid, tantsusammud), lusikatäie mee või tüki ðokolaadiga.

Aktiivselt tööd tehes on vaja igal tööpäeval lühikesi tööpause teha enda ergutamiseks ja kindlasti on ka lõunapaus vajalik. Mida rahulikum ja tasakaalukam on inimese elu, seda vähem ta väsib. Mida meeldivam on tema igapäevane töö ja tegevus, seda vähem vajab puhkust. Väsimusest annab märku väsimusetunne, mis möödub vaid puhates. Töövõime taastamiseks vajab inimene aastas vähemalt korra pikemat puhkust, mille jooksul töövõime taastub järk-järgult endisele tasemele.

3 lihtsat puhkamise põhimõtet

1. Puhkamine olgu korrapärane. Organism armastab rütmi, süda töötab näiliselt küll väsimatult, aga tegelikult allub teatud rütmile: igale südamelihase kokkutõmbele järgneb lõõgastumine. Ette- või tagantjärele puhkamine ei aita, keha vajab puhkust igal nädalal, igal aastal ja lisaks igal öösel ööund. Korralised puhkused võiksid olla kaks korda aastas erinevatel aastaaegadel. Valgel ajal on rohkem energiat, pimedal ajal vähem, vanad eestlased järgisid oma töödes-tegemistes looduse rütme ja töötasid rohkem valgel ajal. Tänapäeval on vastupidi: puhatakse suvisel perioodil, kui energiat on palju ja pimedamal ajal, kui energiat niigi napib, töötatakse üle oma võimete. Tänapäeval võib mõelda ka nii, et on hea kasutada suvist puhkust “akude” laadimiseks, et jõuaks pimedal ajal tööd rabada.

2. Puhkamine peaks pakkuma vaheldust argipäevarutiinile. Igapäevasest kutsetööst peaks puhkus täielikult erinema. Vaimutöö tegija parim puhkus on kehaline tegevus, füüsiline liikumine, isegi suvilas või aias rassimine. Tugeva kehalise väsimuse korral oleks mõistlik passiivselt puhata: lugeda, mõtiskleda, palju magada, jalutada, oma keha hellitada. Kes ei suuda ennast tööst välja lülitada, peaks keskkonda vahetama või kaugemale reisima.

3. Puhkamine peaks tugevdama tervist. Pole mõistlik koormata puhkuse ajal samu elundeid, mis töö ajal on ülemäärase pinge all. Näiteks masinamüras töötaja vajab vaikust, suhtlemisega seotud töö tegija vajab vähem suhtlemist, arvuti ees töötaja puhkust silmadele ja koormust lihastele jne. Meeldivad elamused toniseerivad närvisüsteemi ja on kui doping sportlastele. Meeldivad reisid lisavad elule värvi ja meeldivad mälestused annavad hiljem hingejõudu. Sood ja rabad on Eestimaa kroonijuveelid, kus igal aastaajal võib hingele kosutust leida. Reisima peaks samuti mõistuse piires. Lõunamaale sõites, peaks nahka enne kohaliku päikesega harjutama, et see suudaks rohkem pigmenti tootes end kaitsta ning ükski puhkusereis ei tohiks inimest täielikult ära kurnata.

Et puhkuse ajal kaal ei tõuseks, peaks ka puhkuse ajal sööma korralikult ja regulaarselt, mitte pidevalt näksima. Magusate karastusjookide ja õlle asemel võiks juua vett. Õhtusel ajal pole hea seedeelundeid ülearu koormata. Premeerida võib ennast ka millegi muu kui toiduga. Ekstreemsest näljutamisest või dieetidest võiks samuti hoiduda, aga hästi mõjub väljas söömine, kui saab lasta ennast teenindada ja meeldivas seltskonnas head toitu nautida. Puhkuse ajal kiputakse rohkem pidutsema ja liialdama nii toidu kui joogiga. Tasuks meeles pidada, et mehed taluvad alkoholi paremini kui naised (vanadel meestel võib taluvus olla ka väiksem). Kui alkoholi tarbides rohkelt süüa, siis segab alkohol seedeensüümide tööd, mitte ei aita paremini seedida. Siiski ei tohiks alkoholi kunagi tarbida tühja kõhuga. Enne peole minekut tasuks süüa valgurikast toitu või võtta multivitamiine. Pidulauas tasuks vältida gluteeni ja süüa tasuks väikeste portsjonite kaupa, et seedimine ei häiruks. Pärast pidu ja alkoholiga liialdamist on kasulik süüa mune, munast ja meest valmistatud kokteile või toorest muna apelsinimahlaga. Meeles tasuks pidada, et tumedates jookides (punane vein, viski, brändi) on rohkem kõrvaltooteid. Dþinn, viin, valge vein ei tekita halbu tagajärgi nii kergelt. Eelistada tuleks orgaanilisi veine, mitte odavat alkoholi. Pärast rohke alkoholi tarbimist oleks hea juua rohkelt puhast vett või mineraalvett, mis aitab taastada vedeliku tasakaalu organismis. Paljud kultuurid lahjendavad veine enne joomist veega. Mõõdukas alkoholi tarbimine aitab lõõgastuda.

Kuidas korraldada nii, et puhkus tõesti rõõmustaks, värskendaks ja annaks uut jõudu?

– Tõeline puhkus on siis, kui suudetakse töödest ja igapäevamuredest välja lülituda. Kõik olulised asjad ja igapäevatööd peaks enne puhkust korda ajama. Kõige rohkem väsitavad tegemata tööd. Isegi teisel pool maakera viibides võivad tegemata tööd puhkuse ära rikkuda, sest meenuvad pidevalt.

– Puhkuse ajaks ei tasu teha väga täpseid ja konkreetseid plaane. Üldkava peab olemas olema, aga pisiasjadeni range plaan väsitab ja mõjub frustreerivalt. Just puhkuse ajal on õige aeg lasta elul kulgeda ja teha seda, mida tõeliselt soovitakse teha. Vastumeelse tegevuse puhul võiks endalt küsida, kas peab seda just puhkuse ajal tegema?

– Miski ei kurna nii palju kui kiirustamine, tähtajaline kohustus. Kui otsest vajadust kiirustamiseks pole, siis võiks sellest ennast vabaks võtta. Puhkus on mõeldud eelkõige hingetõmbamiseks.

– Las puhkuse ajal valib organism ise rütmi, siis võib heita magama ja ärgata oma suva järgi. Kui reisida pole võimalik, võib lihtsalt kodust olmekoormat vähendada. Soojal ajal võib kergemalt einestada, pole vaja küpsetada ega keeta nii palju. Ka hoidiste tegemine talveks ei pea olema sunnitöö.

– Puhkuse ajal on oluline jaotada kodused tööd omavahel, et koormus jaotuks ühtlaselt ja kõik saaksid puhkust nautida.

– Võib mõelda ka nii, et igast soojamaareisist ei tasugi kinni haarata ja iga maalappi suvilas või kodu ümber ei peagi peenramaaks harima. Kui kogu puhkuse aja kodus rassitakse, siis on üks töö vaid teisega asendunud. Oluline on suvel rõõmustada iga päikesepaistelise päeva ja iga meeldiva pisiasja üle, isegi kui vältimatud raskused või liigne kuumus tekitavad ebamugavust. Päike laeb meie “akusid” ja annab energiat ning on suur õnn, kui päikesepaistet saab nautida ka kodus olles. Soojal suvel kodus puhkamiselgi on omad eelised, sest peale mõnda kauget reisi võib inimene olla rohkem väsinud kui enne puhkust.

– Ka puhkuse ajal ei tasuks üle oma võimete priisata ning laenatud rahaga reisile minna pole kuigi mõistlik. Hilisemad rahaprobleemid nullivad puhkuse positiivse mõju. Kui soovitakse reisida, siis on mõistlikum selle nimel raha kõrvale panna. Soojamaareise on mõistlikum ette võtta siis, kui on külm ja niiske aeg.

– Väga hästi mõjub tavapärase elustiili muutus ja teistsugune keskkond (looduslähedus linnainimesele ja linnakultuur maainimesele). Olukorrad, kus saab ennast proovile panna ja mis erinevad tavapärasest elust, panevad energia liikuma. Väike adrenaliinipuhang on pigem kasuks.