Kui tekib kahtlus, kas taim on daalia või jorjen, siis tegemist on ikka sama taimega. Maal on daaliaid alati rohkem jorjeniteks kutsutud, eriti kui tegemist on kõrgekasvuliste sortidega. Kiputaksegi eristama nii, et madalaid ja lihtõielisi nimetatakse daaliateks ja kõrgeid täidisõielisi jorjeniteks. Ühtviisi kaunid ja värvikirevad on daaliad mõlemal kujul. Daalia sortide säilitamine, sügisel juurikate ülesvõtmine ja nende ületalve hoidmine ning naabrinaistega vahetamine oli maal vanasti ikka kombeks. Oli auasi, kui aias kasvasid eriti kaunid ja lopsakad taimed.

Daaliad on oma nime saanud Rootsi botaaniku ja Karl Linne’ õpilase Andreas Dahli (1751-1789) järgi. Looduslikult kasvab neist enamik liike (27 liiki) Mehhiko ja Guatemala mägedes. Daalia on mugulja juurega rohttaim, alates XVIII sajandist on daalia sorte ka aretatud. XX sajandil aretati selline kultuurvorm, mis on madalakasvuline ja hakkab õitsema juba kaks kuud pärast seemnete külvi.

Daaliaid kasvatatakse tänapäeval enamasti üheaastaste taimedena, kuid tegelikult on nad ikka püsikud. Nende mugulad tuleb talvitumiseks üles võtta ja järgmisel aastal uuesti kasvama panna. Seemnest kasvatada on lihtsam.

Kääbusdaalia kasvab 30-60 cm kõrguseks. Seemned külvatakse märtsi lõpus või aprilli alguses tuppa kastidesse. Kui seemned tärkavad, siis taimed pikeeritakse ja istutatakse mulda pärast öökülmade möödumist.

Tänapäeval ostetakse ettekasvatatud daaliataimed enamasti aianduspoest. Daaliad on päikest armastavad lilled, varju neid istutada ei tasuks ja muld peab olema rammus. Seemnest kasvatatud kääbusdaaliad õitsevad juuni lõpust kuni sügiseste öökülmadeni. Daalia õitseb rikkalikumalt ja lopsakamalt, kui äraõitsenud õied kohe eemaldada. Daaliaid on valge-, kollase-, roosa-, punase-, lilla- ja oranžiõielisi. Neid on nii liht- kui täidisõielisi.

Sügiseks moodustavad nad juuremugulad, mille abil saab neid paljundada. Enamasti ei viitsita mugulaid üles võtta, lihtsam on igal aastal uued taimed osta. Kodus juurikatega paljundades kaotab taim palju ka oma esialgsest ilust, kasvab järgmisel aastal kõrgemaks ja õisi on vähem. Just seetõttu paljundatakse neid tänapäeval peamiselt seemnete abil. Vaid täidisõielisi kõrgekasvulisi sorte, mis on väga kaunid, paljundatakse ka juuremugulatega.

Haljastuses kasutatakse peamiselt lihtõielisi daaliaid (näiteks Mignod, Piccolo), väga kaunid on aga täidisõielised sordid (näiteks Redskin, Unwins).

Daaliad on vanad aialilled, tavaliselt kasvatatakse neid ümmarguses omaette peenras või ääristatakse nendega lillepeenra servad. Madalad sordid pannakse peenra esiserva ja kõrged daaliad, mille kohta tahaks öelda hoopis jorjenid, pannakse peenra tahaserva või kuskile aia äärde grupiti kasvama. Daaliad sobivad hästi spaleerima majja suunduva tee äärde. Sageli kutsutakse säravkollaste õitega päevakübarat talijorjeniks, aga tegelikult pole nad sugulasedki.

Sageli õitsevad päevakübarad (nn. talijorjenid) praegugi ammu mahajäetud majade juures sügisel. Ka päevakübar oli vanemal ajal populaarne ja igati kena aiataim, mida võiks tänapäevalgi rohkem koduaias kasvatada.

	Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.
Laeva Mõntu vrakk  Viljandi  Kanuti aed
Vaata kõiki pilte »

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.