Tülid tekivad sageli pisiasjadest, on mõistlik püüda lahendada neid kiiresti ja konstruktiivselt. Kõige olulisem on selle juures tahe ja oskus ennast teise olukorda panna. Empaatiavõime ja paindlikkus on igapäevase suhtlemise puhul väga olulised. Siiski tekkib sageli tüliolukordi ka muidu rahumeelsetel inimestel, sest inimesed on erinevad ja nende soovid ning tahtmised samuti. Edukas suhtlemine nõuab paindlikkust, empaatiavõimet ning head tahet.
Kuidas lahendada tüliolukorda kiiresti ja tõhusalt?
1. Kui on tekkinud selline olukord, siis on väga oluline maha rahuneda ja mitte üle reageerida. Kunagi ei tasu esimese vihahooga hakata asju klaarima, on vaja anda endale ja teisele aega rahunemiseks. Võib-olla on parem hetkeks lahkuda või hingata sügavalt rütmiliselt sisse-välja, et vihaenergia lahtuks. Alles veidi rahunenud olekus on võimalik midagi lahendada. Pole mingit mõtet vihast inimest veel rohkem provotseerida.
2. Kui tekib tüliolukord või keegi käitub väga ebameeldivalt, võiks mõelda kõigepealt, kas oleks ise teinud midagi antud olukorras teistmoodi? Kas oleks võimalik üldse olnud midagi teistmoodi teha? Tüli tagamaid pole alati lihtne välja selgitada, aga mingit aimu ikka saab põhjustest. Vähemalt tuleks püüda ennast panna teise olukorda.
3. Võiks vähemalt proovida antud olukorras võimalikult vähe halba mõju tekitada. Iga tüliolukord mõjutab tülitsejaid, aga sageli ka teisi inimesi (nt vanemate tülid mõjutavad lapsi). Tülitsevad inimesed rikuvad ka teiste tuju.
4. Igal tülil on vähemalt kaks osapoolt, üksi võib vihane olla, aga tülitseda on võimatu. Tülitseja võiks mõelda, millega ja kuidas ta ise kaasa aidanud on? Peamised põhjused tuleks üles leida, siis on võimalik tüli ka lahendada.
5. Võiks endale kinnitada, et targem annab alati järele. On väga oluline mõelda, kellega tülitsetakse. Võrdse osapoolega saab tüli konstruktiivselt ja asjalikult lahendada, liigselt ärritumata ja teist osapoolt solvamata tõde välja selgitada. Kui teine on keevalisem või rumalam, pole mõtet tema tasemele laskuda ja kui on tegemist endast targema ja tugevamaga, pole mõistlik ennast asjatult ohtu seada. Lihtsalt kiusakat või halba inimest tuleks aga pigem vältida.
6. Võiks vahelduseks mõelda ka nii, et teine tülis osaleja on sama tore inimene ja temalgi on omad kiiksud, vajadused ning oma iseloom. Igaühel on omad head ja halvad küljed olemas.
7. On oluline mõista, et vihastamine on väga mõttetu emotsioon, võtab palju energiat ja tekitab palju halba nii inimesele endale kui teistele. Vihahoos öeldakse rumalusi ja neid vihahoos öeldud sõnu on hiljem väga raske tagasi võtta. Vihahoos tehakse sageli rumalaid tegusid, mida hiljem parandada ei saagi. Ka solvumine on emotsioon, millega ei tasuks end pikalt kurnata. Vihahoos öeldud solvangud ei tähenda sageli midagi, lihtsalt emotsioonid olid üle pea ja neid ei suudetud kontrollida.
8. Siiski ei ole suurt viha mõistlik ka enda sees kinni hoida, sest plahvatus toimub siis seesmiselt. Selle vihaenergia saaks millessegi füüsilisse panna, jõuline füüsiline tegevus rahustab emotsioonid kiiresti maha. See võib olla mingi sportlik tegevus või midagi, mis füüsiliselt väsitab, sest nii saab vihaenergia inimesest välja tulla ilma teda kahjustamata.
9. Tasub alati meeles pidada, et see inimene, kes vihastamise asemel naeratab, on alati võitja. Halba sõna saab peaaegu alati hea soovi ja naeratusega pareerida. Kes rohkem ärritub, on alati kaotaja tülisituatsioonis.
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Vabaduse väljak  Glehni Kalevipoeg ja Tallinna tähetorn  Tammsaare Ärikeskus | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
