Kuidas enda eest paremini seista karmis kaasaja hulluses?

Tänapäeval muutub maailm nii kiiresti ja jõuliselt, et raske on toime tulla. Ka traditsioonilised väärtused on paigast nihkunud või kahtluse alla pandud. Võimetus selles kiires muutumise protsessis midagi mõjutada õõnestab eneseusku, maailm ei anna kuigivõrd pidepunkte enesekindluseks. Enesekindlus eeldab põhimõtteid, oskust kaitsta oma arvamust, säilitades seejuures väärikuse. Oskus oma huve kaitsta tähendab eelkõige oma arvamuse, nõudmiste ja õiguste kindlat väljaütlemist, mis nõuab juba suuremat sisemist enesekindlust.

Enesekindel inimene väljendab oma arvamust mistahes valdkonnas avameelselt, kindlalt ja avalikult, aga teeb seda liigselt ärritumata ning teisi solvamata. Ta võtab oma arvamuse eest ka vastutuse ja laseb teistelgi mõista, mida ta tunneb ja soovib. See on täiesti normaalne käitumisviis, aga pole sugugi mitte alati tänapäeva ühiskonnas aktsepteeritud. Enesekindel inimene teadvustab iseenda vajadusi ja ühtlasi arvestab, et ka teistel on soovid ja õigus oma arvamust kaitsta. Suhtudes taktitunde ja austusega teistesse, säilitatakse ühtlasi ka enda väärikus. Sel juhul ei tunta ka vajadust moonutada, vähendada või suurendada fakte igapäevases elus. Kui inimene on loomulik ja siiras, siis ei püüa ta näida paremana ega targemana. Ta peab iseendast lugu ega soovi esineda kellegi teise sarnasena. Ta julgeb elada siin ja praegu, ei nuta taga minevikku ja suhtub lootusrikkalt tulevikku.




Kuidas igapäevased uudised inimese eneseusku kahandavad? Liiga palju ja valimatult infot tarbida pole alati hea. Uudised on alati nende edastaja poolt subjektiivselt kallutatud ühes või teises suunas. Neis ei sisaldu täistõde, vaid lugejat püütakse kallutada subjektiivselt ühele või teisele poole ja iga hinna eest soovitud infot tarbima. Oma peaga mõtlev inimene ei tarbi sellist infot valimatult. Keegi tark inimene on öelnud, et “igal mündil on alati kaks poolt” ja tõde on sellel kitsal ribal, mida mööda münt veereb. See tõde tuleb aga endal leida. Tuleks alati jälgida kahe vastandliku poole pakutavat infot, sest päris tõde on alati kuskil vahepeal.

Kuna uudised kipuvad olema negatiivsed, siis lõputu probleemidest ja ärritavatest asjadest kuulmine või lugemine paneb inimese “nõiaringi”, see mõjub väga frustreerivalt. Ei saa valida seda, mis meie ümber laias maailmas toimub, aga võimalik on muuta oma suhtumist toimuvasse. Vahel tuleb oma hirmudele lihtsalt öelda: “Stopp! Minge minema, ma tahan elada.” On alati võimalik end “häälestada” pisutki positiivsemale programmile, ükskõik kui “hullud” ajad meid parasjagu ümbritsevad. Iga inimene võiks ju aru saada, et on asju, mida saab muuta ja on asju, mis on tavalise inimese haardeulatusest väljas. Keskenduda tuleks sellele, mida saab ise muuta ja mis on head elus.




Kui palju peaks inimene iseendast ja kui palju teistest hoolima, et ta ei mõjuks egoistlikuna? Oskus oma veendumusi kaitsta tähendab nõuda seda, milleks täielik õigus on. Kui oma tahtmise saavutamiseks kasutatakse jõudu, on tegemist agressiooniga ja kui kasutatakse kavalust või petmist, on tegemist manipuleerimisega.

Suurem osa inimesi teeb seda, mida kästakse ega vaeva oma pead liigse mõtlemisega. Siiski on piisavalt ka neid, kes mõtlevad ja esitavad küsimusi. Et säilitada enesekindlus ja eneseaustus, on vaja olla viisakas, vältida liigset vabandamist, rääkida otse ja asjast, hoiduda liiga pikkadest selgitustest ja kui soovitakse millestki keelduda, siis tulebki kasutada sõna “ei” resoluutselt ja kindlalt. Alati kui keegi kasutab lauses sõna “aga”, on tegemist vabanduste ja põhjenduste otsimisega, tõest kõrvalehiilimisega. Keerulistel aegadel avastatakse, kes on tõelised sõbrad ja mõttekaaslased ning keda saab tõeliselt usaldada. Inimese tegelik olemus avaldub just kriisiolukordades.




Inimese elu ei peaks tuginema mitte virelemisele, haigustele, hirmudele või kõhklustele. Tuleks endale pidevalt meelde tuletada, et elu on elamist väärt, olgu millised jõud tahes meie ümber valitsemas. Kõik maises elus on mööduv ja ka halvad ajad lähevad mööda. Kui hoida oma lähedasi ja teha oma igapäevaseid tegemisi rõõmuga, siis kaob hirm lõppsihini mittejõudmise ees. Igas olevikuhetkes peitub valikuvõimalus ja tegelikult on olevik ainuke kindel hetk end õnnelikuna tunda. Kuigi Saatus on kirjas juba minevikus, saab seda igal ajahetkel pisutki õnnelikumaks muuta oma ellusuhtumisega. Kuni inimene elab, seni on ka lootust. Tuleb vaid uskuda, loota ja armastada. Usaldus elu vastu aitab elada õnnelikumat elu. Keegi ei tea päriselt, mis tegelikult ees ootab. Ei sensitiivid ega mingid prognoosid suuda tulevikku näidata täpselt ettemääratuna. Elu on täpselt nii “hull”, kui inimene seda endale ette kujutab.





NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.

Seotud postitused