Mida head teeb puhta vee joomine kehale?

Mida noorem on inimene, seda rohkem on tema kehas vett. Lootes on 95%, vastsündinus 80%, täiskasvanud mehes 60-70%, täiskasvanud naises 40-60%. Vesi on inimese jaoks asendamatu. Kui ilma toiduta võib inimene vastu pidada 30-50 päeva, siis ilma veeta vaid 3-5 päeva. Öösel magades ja päeva jooksul tegutsedes vedelikutasakaal muutub, vett kaotatakse uriiniga, higistades, hingamisel, nutmisel.

Hommikuti on oluline juua klaas leiget vett, mis aitab organismist välja uhtuda sinna seisma jäänud rasvu ja toksiine. Piisab klaasist veest igal hommikul. Võib lisada maitseks ka viilu sidrunit või teelusikatäie mett. Kui kehal ei ole väljaarenenud kofeiinisõltuvust, siis aitab selline päeva alustamine ärgata, annab C-vitamiini, suurendab sapieritust, parandab seedimist, aitab võidelda viirustega, toetab soolestiku limaskesta taastumist.




Veepuudust tavaliselt ei märka, arvatakse et selleks on vaid janutunne. Ka seletamatud isud või kerge iiveldustunne viitavad veepuudusele organismis. Vanematel inimestel süvenevad veepuudusel kroonilised liigesehaigused ja muud hädad. Ka kõhukinnisus võib olla üldise veepuudusega seotud häda. Veepuudusest on sageli tingitud reumaatilised nähud, peavalud, migreen, vererõhu kõrgenemine, aneemia, ülekaalulisus, astma, neerukivid, diabeet, see suurendab ka vähi riski. Organismi keskmine veevajadus on 28-35 ml kehakaalu ühe kg kohta. 60 kg kaaluv inimene peaks jooma umbes 2 l vett ööpäevas. Tegelik veevajadus sõltub inimese soost, vanusest, aktiivsusest, toitumisest, kliimast ja üldisest energiavajadusest. Ka ainevahetuse käigus moodustub väike veekogus organismis. Organismi veetaseme tasakaalus hoidmine on tervise seisukohalt vaadatuna väga oluline.




Mida head veejoomine organismile teeb?

1. Vesi aitab soolestikust ja tervest kehast jääkaineid ja ka mürke välja uhtuda, et vajalikud ained saaksid paremini imenduda.

2. Nahaprobleemide põhjuseks on sageli see, et organism püüab toksiine välja viia, kuna nahk täidab ka erituselundi ülesandeid. Mida rohkem väljub neid uriiniga, seda puhtam ja säravam on nahk.

3. Piisav vedelikutasakaal aitab kaasa vere- ja lihasrakkude õige kiirusega taastumisele ja uuenemisele.




4. Puhas vesi aitab tasakaalustada lümfisüsteemi, toetab nakkustega võitlemist, bakterite ja viiruste kahjutuks tegemist ja välja viimist.

5. Piisav veejoomine vähendab ka ebamääraseid isusid ja kiirendab ainevahetust. Sageli annab näljatunne märku sellest, et organism vajab vett.

6. Veeteraapia aitab leevendada silmahaigusi, seedeprobleeme, neeruhaigusi, artriiti jt. terviseprobleeme.




7. Ajukoes on palju vett, mistõttu on ka mõtlemise ergutamiseks puhast vett vaja juua. Ebapiisav vee joomine vähendab kognitiivset ehk tunnetuslikku talitlust ja muudab inimese neurootilisemaks. Piisav veejoomine toetab aju tööd.

NB! Pudelivee ohtral tarbimisel on olemas oht, et vette jõuavad ka toksilised osakesed ja seda põhjusel, et kasutatakse klaaspudelite asemel plastmasstaarat. Parim vesi on puhas allika- või kaevuvesi, aga Eestis on ka tavaline kraanivesi joomiseks piisavate kvaliteedinõuetega. Kraanivee puhastamiseks saab kasutada ka erinevaid veefiltreid. Näiteks Brita kannude filtrid peavad kinni umbes 70-85 % pestitsiididest ja kloorist, fluor ja nitraadid lähevad neist siiski läbi. Lisaks on ka enamik filtrikanne valmistatud plastmassist. Kraanidele paigaldatavad filtrid suudavad kinni pidada 99% bakteritest, 95% kloorist, pestitsiididest ja raskemetallidest. Pöördosmootiline filtrisüsteem on kõige tõhusam, aga kahjuks filtreeritakse selle abil välja ka kõik kasulikud mineraalained. Sajaprotsendiliselt puhta veeni on võimalik jõuda vaid laboratooriumis, aga selline vesi ei sobi joomiseks igapäevaselt. Keedetud vesi on aga “surnud vesi”.




Kui palju tegelikult peaks jooma vett?

Tavapäraselt öeldakse, et ööpäevas on vaja juua umbes 2 liitrit ehk 8 klaasi vett. Esmapilgul tundubki see õige, sest organismist väljub samuti hingamise, higi ja uriiniga umbes sama palju vett. Viimased uuringud on ümber lükanud selle tõe, et liigne veetarbimine rohkem mürke organismist välja viib. Neerud puhastavad organismi toksiinidest sõltumata joodud vee hulgast. Kui juua rohkem, suureneb küll uriini kogus, aga toksiine selles rohkem ei ole. Tõestatud on küll selline fakt, et krooniline veepuudus põhjustab haiguste ägenemist, suurendab vererõhku ja kõhuõõne rõhku, reumaartriiti, kaela- ja seljapingeid, angiini, depressiooni, põletikulisi nähte. Juua on kasulik klaas vett hommikul kohe pärast ärkamist ja klaas vett enne magamaminekut. Ülejäänud päeva jooksul on vaja juua vastavalt vajadusele. Rohkem jooma peaks peale rohket higistamist, kuumadel ilmadel, janu korral, äkilise näljatunde puhul, aga sundida end vastu tahtmist kahte liitrit vett ära jooma pole kindlasti mingit otsest vajadust. Liigsest veejoomisest võivad tekkida tursed ja näiteks südame- ning neeruhaiguste puhul on liigse vee joomine lausa kahjulik. Kindel on aga see, et puhas vesi on organismile kõige parem ja tervislikum jook.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Aastahoroskoop (saatus ja otsused)


Suhte analüüs ja võimalused (kvaliteet)


Aastahoroskoop mehele


Kruus Coffee To Go 0,27 l - Villeroy & Boch


Kaelakee ja kõrvarõngad


Kaelakee: ema ja tütar, roos


Roostevabast terasest kausid (3 tk)


Seinapilt lõuendil või kapal: kalla


Vaagnad (3 tk) - Mäser


Audi R8


Käevõrud partneritele: hauliit ja oonüks


Piknikutekk (200×200 cm)



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused