Müra – igapäevane kaaslane

Vali ja pidev mürafoon tekitab inimeses ärritus- ja pingeseisundi ning võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Müra tekitavad naabrid kortermajades, linnaliiklus, lennukid, tuulegeneraatorid, tööstused jpm. Inimesed teadvustavad aina rohkem müra, aga tänapäeval pole täielikult vältida seda võimalik, kui just ei ela kuskil üksikul saarel või metsas. Lennukimüra on autoliiklusest tugevam, aga inimesed ei teadvusta seda nii. Pidev tänavamüra on tunduvalt häirivam. Vanadel renoveerimata paneelmajadel on kehv heliisolatsioon, mistõttu häirib nii naabrite tekitatud olmemüra kui ka tänavatelt kostev müra. Sageli ei ole ka uute majadega asi parem, kuna odavalt ja kiirelt ehitatud majade puhul ei kasutata alati parimat heliisolatsiooni. Kui vanades majades kistakse maha vanad seinte vooderdised, ka siis suureneb läbikostvus. Mõõtmist tuleb alati teha terves majas.




Linnas on tänavamüra paratamatu, seda aitavad summutada vaid tugevdatud heliisolatsiooniga aknad, mürasummutusega tuulutusavad, tänava ja maja vahele istutatud puud ning hekid. Vanades majades aitab seinte vooderdamine, põrandate ja lagede väljavahetamine, vahelagede ehitamine majasisest helitihedust parandada.

Tugev mürafoon alandab ka kinnisvara väärtust. Eluruumides ei tohi olla päeval üle 40 dB, öösel üle 30 dB, seadustega on reguleeritud ka öörahu aeg.




Mida pidev müra tervisele teeb?

Müra põhjustab tervisehädasid, suurendab pingeseisundit, ärritab, ei lase välja puhata. Sellest võivad tekkida kuulmiskahjustused, südame- ja vereringehäired, sisesekretsioonihäired ja närvissüteemi kahjustused. Inimeste ravi haigestumisel tekitab samuti kahju nii riigile kui tööandjale haiguspäevade näol, aga eelkõige inimesele endale. Müra tõttu ei puhka inimene korralikult välja, väsinud olekus juhtuvad kergemini tööõnnetused ja liiklusavariid.

Kuulmishäiretega inimesi oli juba paarkümmend aastat tagasi 10-14 % elanikonnast ja neid tuleb aina juurde. Kuulmishäired käivad kaasas loomuliku vananemisega, aga ohustavad ka noori inimesi aina rohkem. Lisaks olmemürale on liiga tugev mürafoon sageli ka kontsertidel, koolides, töökohtadel, kõrvaklappidest muusikat kuulates või arvutimänge mängides jm. Inimesed on sunnitud elama mürafooniga. Ka pidev lärmakas muusika kodus või autos põhjustab kuulmisvõime nüristumist. Vali müra või pidevalt “põhjakeeratud” muusika võib kahjustada kuulmist pöördumatult ning mõjutab ka kesknärvisüsteemi. Pisikahjustused ilmuvad salakavalalt vähehaaval, kuni on pöördumatud. Inimene muutub närvilisemaks, võib vaevata ka pidev väsimus.




Kuulmise halvenemisest annab märku see, et raadios või teleris taustal kõneldu ei ole enam hästi arusaadav, keskustelud mürarikkas ruumis on raskendatud, kontserdimuljed tuhmuvad mingite isemoodi helimoonutuste tõttu, lumi jalge all ei rudise enam ja suviseid ritsikaid ei kuule.




Eakate ja kuulmiskahjustustega inimeste põhikaebus on, et kuulen küll, aga ei saa aru (sisekõrva ja peaaju kuulmiskeskus on minetanud tundlikkuse helide suhtes). Kuna heli kõrgemad osised määravad kõne selguse ja artikulatsiooni mõistetavuse, siis kuulmise nüristumisel jäävad alles vaid madalad sagedused, täishäälikud on eristatavad, aga kaashäälikud jäävad häguseks ja susisevaid enam ei kuulegi. See tekitab stressi, muudab eraklikuks ja selline kuulmiskahjustus mingile ravile ei allu. Nii tulebki kasutada kuuldeaparaati, mida ei saa osta huupi, vaid see peab vastama mürakahjustuse olemusele. Kuuldeaparaadiga kontsertidel ja üritustel olles häirib publiku mürataust, kuna aparaat toimib suunavabalt ja võtab igast küljest helisid vastu.




Kuidas oma kõrvu säästa?

Erilist võimalust selleks tänapäeval polegi. Siiski ei pea kontserdil lemmikansamblit kuulama just lava ees kõige suuremas mürafoonis, autos ja kodus ei pea helitugevust “põhja” keerama, kõrvadele tuleb anda puhkust looduses või lihtsalt vaikuses viibides. Suurema müra puhul võiks kasutada kõrvatroppe või -kaitsmeid, püüda igal võimalusel vältida liigset mürafooni. Raadio, televiisori ja kõrvaklappidest kostva heli saab alati vaiksemaks keerata. Võimaluse korral tuleks mürarikas elukoht vahetada vaiksema vastu. Kui ollakse sunnitud töötama mürarikkas keskkonnas, võib kasutada samuti kõrvaklappe või -troppe kõrvade säästmiseks.




Peale mürarikast töö- või koolipäeva võiks anda kõrvadele puhkust vaikuses. Väikelast ei peaks hoidma lasteaia lärmakas keskkonnas iga päev 10 tundi, tema vajab veelgi rohkem kaitset müra eest. Mõistlik oleks ka kõrvakuulmist regulaarselt spetsialisti juures kontrollida. Tänapäeval on trendikas elada linna lähedal maal, mis elukeskkonnana on kindlasti sobilikum. Julgemad noored pered kolivad ka päriselt maale elama, siiski on see lastega perede jaoks keeruline, kuna töökohad, koolid ja lasteaiad jäävad kaugele. Teadvustades mürataset, on võimalik selle probleemiga ka tegelda ja mingeid lahendusi leida.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Aastahoroskoop


Horoskoop mehele + aastahoroskoop mehele


Horoskoop naisele + aastahoroskoop naisele


Söögiriistade komplekt (30 tk)


Kaelakee: kuldobsidiaan


Ripats: sõnn


Taldrikud (27 cm) (4 tk)


Unenäopüüdja


Tassid (6 tk) - Villeroy & Boch


Kaitseingli kujuke: unakiit


Vaas (16 cm) - Iittala


Kaelakee: kass



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused