Väsimuse varjatud saladused

Kõige tavapärasem aeg kroonilise väsimuse ilmnemiseks on kevad. Organism on talvest räsitud ja vitamiinipuudus vaevab. Väsimus on tegelikult organismi kaitsereaktsioon, mis annab märku, et inimene vajab vaimset või füüsilist puhkust. Pikaajalise väsimuse põhjus võib olla ka mingi haigus. Väsimust tekitavad kroonilised ja akuutsed põletikud, südame- ja veresoonkonnahaigused, viirushaigused, suhkruhaigus, kilpnäärmehäired, aneemia, reuma. Üks väike osa väsimuse kurtjaid jääb isegi arstidele mõistatuseks, sest nende puhul ei suudeta põhjust välja selgitada.




Suhteliselt uus nähtus on kroonilise väsimuse sündroom. See põhjustab närvidega seotud hädasid, vähendab vastupanu haigustele, põhjustab isegi vähki. Haigust peetakse autoimmuunseks, mille puhul inimese organism hakkab ise arusaamatutel põhjustel ennast hävitama. Tõukejõuks võib olla pikaajaline stress, mis immuunsüsteemi väga tugevalt koormab. Suur osa arste arvab, et selle probleemiga peaksid tegelema psühholoogid ja psühhiaatrid. Inimesel võib olla alateadlik soov meeletu kiirusega pöörlevast “elurattast” maha astuda ja psüühika tuleb talle “tapva” väsimuse näol appi. See haigus võib alata kerge palaviku ja kurguvaluga, lümfisõlmede turse või lihas- ja liigesvaludega. Analüüsid mingisuguseid normist kõrvalekaldeid ei näita, aga väsimus ei kao pärast haigussümptomite kadumist. Lisanduvad keskendumis- ja mäluhäired, peavalud, valutundlikkus, unisus ja unetus üheaegselt, tekib depressioon ja elutahe väheneb. Kui väsimus ja elutüdimus kestavad kauem kui 6 kuud, siis mingi puhkusega neid leevendada ei anna, sest tegemist on kroonilise väsimuse sündroomiga.




Kannatajad on suures osas naised vanuses 30-50, aga ohustatud on ka teised, kes tööst vabal ajal ainult diivanil lesivad, ärevushäirete ja stressi käes vaevlevad, püstijalu (viirus)haigusi põevad, sigarettide ja alkoholiga liialdavad, üle oma võimete elavad ja ilma puhkuseta töötavad. Mõnel inimesel on lihtsalt soodumus selleks ja ta vajabki keskmiselt rohkem puhkust. Otsest ravi pole, nagu tegelikku tekkepõhjustki ei osata selgitada. Selle puhul on abi päevareþiimist, töö ja puhkuse õige vahekorra säilitamisest, piisavast uneajast ja vitamiinidest (eriti C, B). Abi on ka igapäevasest värskes õhus jalutamisest ja ka hommikune jahe duðð või kontrastduðð ergutab keha liikvele. Autogeensed treeningud, psühhoteraapia, massaaþ, elujõudu tõstvad looduslikud eliksiirid aitavad samuti toonust tõsta. Antidepressantidega peaks olema pigem ettevaatlik, kui nende mõju kaob, on olukord hullem.




Väsimust suurendab süsivesikute liigne tarbimine ja ohjeldamatu söömine. Valge jahu ja rafineeritud suhkur, maiustused, koogid, raskesti seeditav ja liiga rasvane toit panevad kõhunäärmele liiga suure koormuse, soodustavad pankreatiiti või diabeeti. Pärast sellise toidu söömist hüppab veresuhkur liiga kõrgele ja siis langeb kiiresti ülemäära palju. Sellest tekkibki loidus, unisus, ärrituvus, ületamatu soov süüa magusat. Sellisest toidust ei saa eluenergiat, saab vaid kaloreid. Keha läheb rasva ja kõhunäärme funktsioon halveneb.

Teine oluline väsimuse põhjus on halb uni ja krooniline väljamagamatus. Müra, umbne õhk, valgus jt. tegurid mõjutavad und. Parem on uni siis, kui kindlal kellaajal magama minna. Kui puhkepäevadel liiga kaua magada, siis võib see bioloogilise kella ära rikkuda.




Vara ärkaval inimesel hakkab kortisooli erituma juba 3-4 ajal öösel, maksimumi saavutab 11 ajal. Kui inimene jääb kauaks voodisse, siis see protsess pidurdub ja aju langeb poolunne kogu päevaks. Kui hommikul peab vara tõusma, siis peaks õhtuti varem magama minema. Ka öise eluviisiga inimesed peaksid oma unetarbe rahuldama ja piisava aja und saama. Kui inimene ärkab hommikuti enamasti ühel ja samal ajal, siis on tema bioloogiline kell korras. Keskmiselt vajab täiskasvanu ööund 6-9 tundi. Vanemas eas unevajadus väheneb, lapsed ja noorukid vajavad rohkem.




Vererõhu perioodiline kõikumine on samuti väsimuse põhjuseks. Kui pikaajaline seismine põhjustab peapööritust, isegi minestust, siis põhjus võib olla liiga soolavaeses dieedis või väheses vedeliku tarbimises ja siis aitab soola lisamine toidule või vee joomine. Janu on märk veepuudusest organismis ja ka veepuudus põhjustab väsimust. Vere üldkogus väheneb, aktiivse eluviisi puhul peaks jooma 8-10 klaasi vett päevas.

Väsimust tekitavad ka ravimite kõrvamõjud. Allergia- ja põletikuvastased ravimid põhjustavad eriti unisust, aga ka külmetusravimid, vererõhku reguleerivad ja uriinieritust suurendavad ravimid. Stress, pingeolukorrad, ebameeldivad vestlused, ülemäärased pinged põhjustavad samuti väsimust ja ka silma-, kaela- ja seljalihaste pinge, mis tekib arvuti taga töötamisel või pikalt sundpoosis olles. Iga tunni järel oleks vaja 5-10 minutit puhata.




Hilissügisel ja talveperioodil tekitab väsimust valgusepuudus ja ka sünged värvid ümbritsevas keskkonnas põhjustavad unisust ning depressiooni. Kollane ja oranþ miljöös tõstavad toonust, aga liiga palju erksaid värve võivad ka kurnavalt mõjuda. Liikumisvaegus on üks olulisemaid stressi ja depressiooni põhjuseid. Kehalised harjutused aitavad eritada endorfiine, mis aitavad tunda enesekindlama ja õnnelikumana ning soodustavad keha loomupärast energiatootmist. Regulaarne tervisesport, pikad jalutuskäigud looduses, ujumine, lühike ja ergutav hommikuvõimlemine ja massaaþ panevad vere liikuma ja parandavad meeleolu. Hästi mõjub ka enesemassaaþ pehme harjaga. (Masseerimist alustatakse taldade alt ja liigutakse alt ülespoole, lõpuks silitavad liigutused ja kerge duðð). Oluline on mitte pikaajalist väsimust tähelepanuta jätta.





NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.

Seotud postitused