Mustsõstar on mitmeaastane meetrikõrgune (isegi kõrgem) lai lehtpõõsas, võib vilja kanda üle paarikümne aasta. Ilmselt algselt kasvatati 11. sajandil Venemaa kloostrites, Euroopas hakati kasvatama alates 17 – 18. sajandist.
Põõsa tumerohelised lehed on tugeva omapärase lõhnaga, mustjad marjad on tugeva kestaga ja väga vitamiinirohked. Eriti C-vitamiini ja kaaliumi poolest rikkad marjad sisaldavad rohkelt ka magneesiumi, rauda, fosforit ja isegi A-vitamiini. C-vitamiinirikkad on kevadel ka esimesed lehepungad, neid võib suhu pista varakevadel või salatitesse lisada, neist võib teed keeta. Mustsõstra marjadel on isutõstev, seedimist soodustav, diureetiline ja organismi puhastav toime.
Mustsõstra lehti kasutatakse kurkide hapendamisel ja konserveerimisel. Mustsõstar säilib hästi toormoosina ja sügavkülmas. Mustsõstrast valmistatakse mahla, veini, likööri, želeed ja moosi. Koos vaarikatega on keedis maitsvam, vaarikas pehmendab mustsõstra intensiivset maitset. Mustsõstrale, kui väga C-vitamiinirikkale marjale, omistatakse vananemisvastast, immuunsüsteemi tugevdavat, energiat andvat, ajutegevust soodustavat, ainevahetust kiirendavat, nägemist teravdavat, südant ja veresoonkonda tugevdavat, halba kolesterooli ja trombide tekkeriski vähendavat toimet, mistõttu on mustsõstar üks meie superviljadest. Säilib hästi ja säilitab oma head omadused ka sügavkülmas.
Kui osta poest taim, siis tuleks valida tingimata vähemalt kaheaastane taim. Koduaeda istutades tuleb panna kompostimulda ja katta taim 5 cm kõrgemalt mullaga kui istutuspotis oli. Mustsõstar on kergesti paljundatav, musta värvi marjad on kobarates, ühe punga kohta võib valmida 1-3 kobarat. Marjad valmivad kobaras erineval ajal, tipmised hiljem, mistõttu peab seda korjamisel jälgima. Valmis marjad kipuvad kergesti maha varisema. Mustsõstra peamised tolmendajad on kimalased, kuna nemad hakkavad mesilastest varem lendama ja mustsõstar õitseb suhteliselt vara. Eelistab päikselist kasvukohta, aga talub ka varju, siiski võrsed ja oksad kipuvad varjus välja venima. Õiealgmed arenevad madalas temperatuuris. Viljade arenemiseks on vaja vähemalt 14-16 kraadi. Talub talvel külma isegi -29 kraadi, on pakasekindel taim. Siiski võivad kevadised öökülmad õitele ohtlikud olla ja saagikust vähendada, sügisesed öökülmad taime ei ohusta. Liigniiskust ei talu ja liigkuivuses võivad kobarad liiga kiiresti variseda. Mullastiku suhtes on üsna nõudlik taim, kasvab huumusrohkes lubjarikkas liiv-savi- või savi-liivmullas kõige paremini. Esimesel kahel aastal on vaja korralikult kasta, hiljem vajab taim vaid põua ajal kastmist. Lõigatakse pärast saagi koristamist, allesjäänud pungad on siis elujõulised ja taim on saagirikkam järgmisel aastal. Lõigata võib ka hilissügisel, alles jäetakse üks oks iga 10 cm² kohta. Lausnoorendust võib teha igal 5-6 aasta tagant. NB! Lõigates ei tohi jätta tüükaid. Väetatakse augustis-septembris. Väetis puistatakse võra välispiirile ringikujuliselt, nii omastab taim seda kõige paremini. Väga hea väetis on kanakaka. Kui sooja on alla 5 kraadi, siis taim enam väetist ei omasta. Kevadel väetatakse teist korda.
Mustsõstar on igati tänuväärne taim, paar-kolm põõsast on väärt ka koduaias kasvatamist. Mustsõstraid kasvatatakse ka tööstuslikul eesmärgil, on võimalik ühelt hektarilt saada 3-4 tonni mustsõstraid, isegi rohkem. Ka koduaias kasvatades on viljaka saagiga marjapõõsas, kahjuks on koduaedadest peaaegu välja tõrjutud. Mustsõstar on suhteliselt vastupidav kahjuritele ja talvel on külmakindel. Marjad on küll pisut liiga intensiivse maitsega ja üsna paksu viljakestaga, aga on igati head ja kasulikud.
Eesti teadlane Johannes Parksepp aretas 1956. aastal Pollis “Mulgi musta”, mille viljakest on õhukesem ja maitse pehmem. Põõsas on suurem ja laiuvam, väga külmakindel ja pahklesta suhtes väga vastupidav. Selleks ristas ta “Polli pikk-kobara” ja “Uus musta” sordi. On varasematel aegadel mitmeid sorte aretatud, näiteks “Öjebyn”, “Goliath”, “Bogatõr”, “Golubka”, “Varmas” jt. Tänapäeval on uusi sorte palju juurde aretatud, näiteks Ats, Almo, Elo, Karri jt. Tuntakse Euroopa, Skandinaavia ja Siberi alamliike. Aias võiks kasvatada vähemalt kolme erinevat sorti taime, sest valmimisaeg on sortidel erinev. Tasub kindlasti mustsõstra kohta täpsemalt uurida ja kasvõi algul vaid ühe taime kasvatamist katsetada.
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Aidu karjäär  Kõdunev leht  Kiipsaare tuletorn | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
