
Pilt: Chait Goli / pexels.com
Väike veesilm elustab iga aeda, akvaarium annab toas sama efekti ja toob looduse ilu ja võlu tuppa.
Akvaariumi saab hea tahtmise korral ka ise ehitada, aga lihtsam on poest osta. Kui kraanist tulev vesi on joodav, siis sobib see kasutamiseks ka akvaariumis. Liiga happeline või liiga leeliseline vesi tuleb veelisanditega sobivamaks muuta. Piisava hapniku tagamiseks on vaja veepinnal liikumist tekitada. Eraldi “mullimasinat” alati polegi vaja, piisab akvaariumifiltri pumbast, mis vett akvaariumis ringi ajab. Akvaariumi vesi peab olema liikumises, kuna seisvas vees on vähem hapnikku ja see hakkab ka roiskuma. Eriti suvel sooja ilmaga on vaja lisaks õhuhapnikku. On olemas ka patareitoitel õhupumbad. Vett tuleks nädalas vahetada umbes 20% kogu vee mahust. Ühtlasi on vaja välja tõmmata ka põhja sadestunud mustus. Peale kallatakse samas koguses puhast vett. Kui iganädalane hooldus on korralik, pole akvaariumi päris tühjaks vaja tehagi.
Akvaariumi suurus valitakse vastavalt kalade suurusele. Arvestatakse vähemalt liiter vett 1 cm kala kehapikkuse kohta ja arvestada tuleb täiskasvanud kala pikkust. See ei ole aga raudreegel. Näiteks kuldkala võib täiskasvanuna kasvada kuni 25 cm pikkuseks, aga 25 liitrine akvaarium on talle kindlasti väike. Õige akvaariumi suurus algab sajast liitrist, elama võib panna sellesse akvaariumisse kuni neli kuldkala. Kitsas ja väikeses akvaariumis saab kasvatada väikesi kalu.
Akvaariumiklaas peab olema karastatud, valmisakvaariumi puhul on tootja juba arvestanud kõigi tehniliste tingimustega. Klaasile langeva veesurve arvestamisel tuleb arvestada ka põhjakattematerjali ja akvaariumis oleva tehnika kaalu.
Taimede valik oleneb kaladest, võib kasutada ka kunsttaimi, sest mõned kalaliigid söövad elustaimed lihtsalt ära. Kalad tulekski valida taimestiku järgi ja aeg-ajalt on vaja akvaariumitaimi harvendada. Kunsttaimedega akvaariumi pole tegelikult lihtsam hooldada, kuna neile ladestub katlakivi ja need võivad ka vetikaid täis kasvada. Neid peab vahetevahel pesema või tuleb need lihtsalt välja vahetada. Elustaimed tarbivad toiduks kalade väljaheiteid ja toidujääke, aitavad nii vee puhtust hoida. Kui vetikad hakkavad liigselt vohama, on põhjuseks kas liiga palju valgust või liiga palju jääkaineid, vett peab tihedamini vahetama. See võib olla ka märk sellest, et kalu on liiga palju ja akvaarium liiga väike. Põhjamaterjaliks sobib ümaraservaline kruus, spetsiaalne vulkaaniline või muust materjalist põhjakate. Looduslikud kivid ei sobi, nendega võib sattuda akvaariumisse haigustekitajaid. Kõik, mis looduskeskkonnast tuleb, peab olema korralikult läbi kuumutatud. Kui kasvatatakse elusaid taimi, peab olema põhjas selline pinnas, et taimedel oleks võimalik normaalselt juurduda. Põhjakattematerjal ei tohi olla teravaservaline, kalad võivad end vigastada.
Akvaariumi inventar koosneb enamasti valgustist, soojendist ja veefiltrist. Kaladele pole tegelikult rohkem valgust vaja, kui aknast päevasel ajal tuleb. Akvaariumi valgustamist vajavad pigem inimesed, et seal toimuvat jälgida saaks ja valgust on vaja ka seal kasvavatele taimedele. Mõnede troopiliste kalade puhul on vaja vett ka soojendada, kuna nad vajavad vee temperatuuriks 24 kraadi. Kalu ei tohi üle sööta, see on neile ohtlik ja ka vesi läheb roiskuma. Ei tohi ka liiga vähe toita, alatoitumuses kalad jäävad nälga. On olemas automaatsöötjad, mis aitavad vältida üle- või alasöötmist. Patareitoitel pump on vajalik, kui elekter juhtub kaduma, siis on vaja veeliikumist tagada muul moel. Kui katkestus on üle kuue tunni, tuleb veefiltrist eemaldada filtrimaterjalid, hoida neid eraldi veenõus, kuna hapnikku tarvitavad ja filtris elutsevad bakterid hukkuvad ilma veeringluseta ja hakkavad vette toksilisi aineid eritama. Pärast tuleb filtrimaterjalid tagasi panna.
Akvaariumi asukohavalik on oluline. Akvaariumile ei sobi otsene päikesevalgus, see soodustab vetikate vohamist. Ka küttekehadest peaks olema piisavas kauguses. Kõrgus peaks olema sobiv ja alus piisavalt tugev. Saepuruplaat või puit aluseks ei sobi, paratamatult saab see veekahjustusi. Spetsiaalne aluskapp on kõige parem. Akvaariumi seina sisse ehitamine ei ole hea lahendus, sest sellist akvaariumi on tunduvalt raskem hooldada ja korras hoida. Ka ümmargused akvaariumid ei sobi kalade kasvatamiseks. Neil tekivad selles tsirkulatsioonihäired ja nende siseelundid ning kasv jäävad kängu, eluiga jääb lühemaks. Kuldkala küll ei tohiks panna ümmargusse akvaariumisse. Ta võib selles küll efektne välja näha, aga ta elu oleks selles väga ebamugav ja jääks ka lühikeseks.
Sobiva kalaliigi leidmiseks saab looduspoest ja internetist uurida. Kõige raskem ongi alguses akvaariumisse kalu valida. Kuldkala on ilmselt levinuim liik, gupi on lihtsaim. Isegi säga võib pidada akvaariumis, tema tunneb suurte tundlate järgi ära. Akvaariumis võib pidada ka triitoneid. NB! Kui akvaariumis on erinevad kalad, peaks enne uurima, et üks liik teisest ei toituks. Gupid ja kirevkalad sobivad ka algajale akvaariumihuvilisele hästi. Haratsiinlased on väikesed, vilkad ja kiired. Nad on rahumeelsed ja elavad ülemistes või keskmistes veekihtides ega lõhu taimi. Corydoras on kirev, hammaskarbilised väikesed ja värvilised. Neoonkalal on kehal helendav pikitriip, populaarsed on ka erksavärvilised tetrakalad. Taimse toidu vähesuse korral söövad loorsaba ja teleskoopkala ära õrnemad veetaimed. Paljud kalad on elussünnitajad, näiteks kirevkalalised ja hammaskarbilised. Nende maimud vajavad pärast sündi varjepaiku. Mõned liigid armastavad tumedat põhjakruusa ja hajutatud valgust. Akvaariumisse on vaja ka mõnda põhjapuhastajat liiki. Põhjakoristajate puhul peab olema akvaariumil hea filter. Enne, kui kalad akvaariumisse võtta, peaks tegema korralikku eeltööd.
![]() | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
Vaata kõiki pilte » |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.