Valaste juga on mainitud esmakordselt 1852. aastal. Siis on selle kõrguseks mainitud 200 jalga (60,8 m), mis on aga tugevasti üle pakutud. Ka kõige kõrgemas osas on Ontika paekalda kõrguseks 55-56 meetrit. Eesti kõige kõrgema joa tegelikuks kõrguseks on mõõdetud 1991. aastal 26,1 meetrit, viimaste ametlike mõõtmiste järgi on kõrgus koos kaskaadidega 33,8 m (Eesti Looduskaitse Seltsi Ida-Virumaa Loodushariduskeskuse andmetel).
Valaste järsaku kaljuseinas on väga hea vaadelda paekalda läbilõiget kihtide kaupa. Valaste juga on peetud osaliselt kunstlikuks, kuna peale II maailmasõda on kuivenduskraavi, mille suudmest vesi alla voolab, mitmel korral süvendatud. Rahva seas liigub ka jutt mitu inimpõlve tagasi elanud Kraavi Jürist, kes olevat maa kuivendamiseks kraavi kaevates joa tekitanud.
Kevadise suurvee ajal on vee langemisel tekkiv vaatemäng erakordselt suurejooneline ja kaunis, kuivematel suvedel on juga aga peaaegu ilma veeta. Külmadel talvedel on juga jääkattes ja eriti just tuuliste ilmadega pritsib vesi alt üles ning moodustab külmudes puudel, põõsastel ja joa peal uhkeid jäämustreid. Joa ümbrus on suurema osa aastast muinasjutuline ja salapärane.
1918. aastal kirjutas Mihkel Kampmann, 1936-ndast aastast Kampmaa (1867-1943), mõni verst Ontikast ida poole asuvast ruumikast koopast paekaldas. Koopa juurde pääsevat vaid tugeva köie abil paekaldast alla laskudes, mis nõuab suurt osavust ja julgust. Sealt olevat leitud ka aastakümneid tagasi puust tarbeasju, mis viitab sellele, et koobast võidi kasutada sõdade ajal peidupaigana. Keegi möödunud sajandi alguses elanud Valaste põliselanik rääkinud ka rajast, mis kõrgest paejärsakust alla viinud otse koopa juurde. Lastena käidud seal koopas mängimas, millest samuti mitmeid esemeid võis maha jääda. Seda teerada praegu enam alles pole, kui seda üldse kunagi oligi. On alles väike 1,5 meetri sügavune ja sama lai koobas, mille tagaseinas on karstilõhe. Ilmselt on õige Valaste koobas paekalda varingu tagajärjel hävinenud.
Tõenäoliselt on Valaste koobas tekkinud allikast, mis on seostatav Valaste külas asuva karstialaga. Seal on mitu kurisut, millest varematel aegadel võis rohkelt kevadvett maa alla neelduda. Selle tulemusena tekkinud maa-alune jõeke voolaski ilmselt välja paekalda jalamil, mis on allikaterikas ka praegusel ajal. Kogu Saka-Ontika-Toila paekallas on looduskaitse all.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.