Hea uni tagab pikema elu

Unehäired on edukust väärtustava ühiskonna katkematu toimekusega kaasnev nähtus. Statistika näitab, et inimesed, kes öösel magavad 7-9 tundi, elavad kauem ja on energilisemad, kui lühema või pikema ööunega inimesed. Hea uni andvat parema karjäärivõimaluse, kuna väljapuhanud inimesel on võimalik kergemini saavutada kutsealast edu.

Magamise ajal toimub päevase info korrastamine, mistõttu uni on aktiivne füsioloogiline protsess. Mälu korrastab unenägude faasis (kiire une ajal) infot, mis sisuliselt on õppimine. Õhtul õpitu on hommikul paremini meeles, kui inimene on saanud piisavalt kaua ja segamatult magada ning on välja puhanud. Ka aeglase ehk rahuliku une faasis on närvirakud paljudes ajupiirkondades aktiivsed. Inimese keskmine unevajadus on 6-9 tundi. Elu jooksul terve inimese unevajadus oluliselt ei muutu. Kroonilise öise unepuuduse korvamiseks on soovitatud lubada endale kord nädalas nn. “magamispäeva” (magatakse nii kaua kuni und jätkub), mille jooksul saab kaduma läinud uneaja tasa teha.




Imikud uinuvad ja virguvad ööpäevas palju kordi, mistõttu eriti suures unepuuduses on imikute ja väikelaste vanemad. Unevajadust saab tasa teha ka päevase uinakuga, mis on levinud eriti vahemeremaades (siesta). Pooletunnine lõunauinak tugevdab keha ja vaimu ega riku ööund, aga üle tunni päeval magada ei tasuks.

Unehäiretest ja uinumisraskustest kõneleb katkendlik uni või liiga varane ärkamine ja kui see kordub üle kolme korra nädalas või püsib kauem kui kuu aega, siis on tegemist unehäirega. Unehäiretest annavad märku halvenenud enesetunne ja väsimus päeval, mis kahjustavad töövõimet ja mõnede elukutsete puhul võib olla lausa (elu)ohtlik. Kui unetus avaldub haigusena, on selle tunnuseks väsimus, roidumus, ärrituvus, rahutus, masendus, ebamäärane hirmutunne või paanikahäired. Tõsised unehäired rikuvad ära mitte ainult öö, vaid ka päeva.




Sageli juhtub ka nii, et inimesel on hoopis ülepingutatud uneootus. Und ei saa aga sunniviisiliselt esile kutsuda. Kõik inimesed, kes päeva jooksul tahtmatult suigatavad, hommikul suure vaevaga tõusevad ja tunnevad päeval väga tugevat väsimust, peaksid mõtlema unehäiretest. Iseäranis peaks mõtlema uneapnoele (hingamise seiskumisele), millest annab märku vali norskamine. See unehäire on tegelikult ohtlik, sest räägib vererõhu kõrgenemisest, südame rütmihäiretest, südameinfarkti või ajurabanduse ohu suurenemisest. Uneapnoe uurmiseks on vaja eriuuringuid.

Und segavad sageli ka alkohol ja ravimite kasutamine. Alkohol ei soodusta und, nagu ekslikult arvatakse, pigem rikub. Paar klaasi veini muudab küll unisemaks, aga tugev peatäis nõuab juba korralikku väljamagamist. Uinutid, vererõhuravimid, diureertikumid, hormoontabletid, antibiootikumid, antidepressandid, stimulandid jpt. ravimid on kõrvaltoimete tõttu samuti heale unele halva mõjuga.




Omaette teema on öötöö, mis unerežiimi täiesti sassi keerab. Moodsad uneravimid on küll võimsa mõjuga, aga õhtune soe jalavann ja rahustav tee (või soe piim meega) mõjuvad unele ja ka tervisele paremini. Une parandamiseks on hea õhutada tuba, enne magamaminekut peaks laskma värsket õhku magamistuppa igal aastaajal. Vähendama peaks kiirgusvälja, mis tänapäeval peaaegu kõigis elupaikades on liiga suur. Ruuterid ja kiirgust väljastavad aparaadid ei tohiks asuda magamistoas. Mobiili võiks ööseks üldse välja lülitada või lennurežiimile panna, see peaks asuma vähemalt meetri kaugusel voodist. Magamistoas võiks võimaluse korral kasutada vaid hõõglampe. Säästupirnid, fluerestsentslambid ja LED lambid tekitavad saasteelektrit, mis tervisele hea ei ole. Võiks välja lülitada kõik elektrivõrku ühendatud seadmed (telerid, arvutid, tahvelarvutid, mängukonsoolid) ja Wifi võiks samuti ööseks välja lülitada.




Halva une korral võib välja vahetada madratsi või voodiraami, ka neis võib mõnikord halva une põhjus olla. Madratsi metallist spiraalidel on magnetilised omadused, mis võivad maa magnetvälja mõjutada kahjulikult. Naturaalsest puidust raamiga voodid tagavad parema une. Valgel ajal võib kasutage tumedat “maski” või tihedaid kardinaid, et tuba oleks magamise ajal pime. Unehormoon melatoniin tekib vaid ööreþiimil (pimedas). See hormoon mängib tähtsat rolli vabade radikaalide eest kaitsmisel ja stimuleerib immuunsüsteemi.

Öösel töötavate inimeste tervis on just seetõttu ohustatud. On kindlaks tehtud, et sügav öine uni aitab lisaks ärksa vaimu säilitamisele ka kehakaalu säilitada. Inimesed, kes halvasti magavad, võtavad kergemini kaalus juurde.

Mitmetes riikides tehtud uuringute põhjal on unetus levinud 10-50% täiskasvanute hulgas (eri riikides erinev). Uuringud näitavad, et suur osa liiklus- ja tööõnnetustest on põhjustatud üleväsimusest.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Nimemuutuse mõju eluteele + Kas Sinu nimi sobib eluteega kokku?


Kolme kuu horoskoop (päevade lõikes)


Millest räägib Sinu nimi?


Hundi kujuke: sinine aventuriin


LED küünlad (3 tk)


Skulptuur: kass


Päikesepüüdjad (3 tk): Päike, Kuu ja täht


Käevõru: unepüüdja


Taro kaardid: Vice Versa (ainult kaardid)


Seinapilt lõuendil või kapal: udu talvehommikul


Merkaba täht: maasika kvarts


Vaas



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused