Asukoht: Tartu maakond, Kambja vald, Sipe küla, Kõivusaare talu põld, Vastse-Kuuste-Lootvina teest 130 m edelas.
Koivusaare (Kõivusaare) kask Kambja vallas on siiani elav näide kase kasutamisest ohvripuuna. Õigemini on kaskesid kaks ja need on suured, igivanad korbatanud koorega võimsad puud. Asuvad Koivusaare kivikalme lähedal, mis on nooremast rauaajast säilinud ning mida seostatakse ka Jaroslav Targa sõjakäiguga.
Pilte Koivusaare kaskedest saab näha siit lehelt »
Kivikalme asub veidi kõrgemal künkal, millest paistavad läbi suuremad raudkivid ja on üsna hästi säilinud. Kivikalmete traditsioon on 2000 aastat vana, surnuid maeti sinna nii põletatult kui põletamata ja kaasa pandi hauapanuseid. Rahvapärimuse järgi asus kaskede kasvukohas kunagi iidne hiis. Koivusaare kased on pühapuud ilmselt kunagise hiie tõttu. Paika aitabki ära tunda kaks kaugele paistvat kaske, mille küljes võib näha roosasid ohvrilinte. Kask ei ole ohvripuuna Eestis kuigi levinud, vaid 8 % ohvripuudest on kased. Kase energia sobib paremini naistele ja lastele, see on kerge ja samas tugev energia. Kase najal on ennast hea tühjaks nutta ja talle oma muresid kurta. Kasepuule peab nagu igale teiselegi pühale puule lähenema siiralt ja armastusega. Naistele mõjub lohutavalt, nõrkadele ja haigusest paranevatele inimestele mõjub tervendavalt.
Kase energia tugevdab immuunsüsteemi, liigese- ja verehaigusi. Kase juurde minnakse varahommikul päikesetõusu ajal. Ohvripuu juurde ei minda kunagi tühja käega. Ennevanasti toodi puudele ohvriks loomi, verd, hiljem keeduleent, riidevarusid ja münte. Tänapäeval seotakse puu okste külge lõnga (enamasti punast) ja linte. Punane lõng sümboliseerib verd. Ohvripuu juurde minnes on vaja kanda heledat ja puhast riietust. Enne on vaja puhastada ka meeled ja mõtted. Ohvripuu juurde minnes kehtib põhimõte: “Mina annan Sulle, Sina annad mulle”. Omamoodi ohvriand on ju ka külakost, mida kellelegi külla minnes kaasa võetakse. Ohvriand on vajalik eelkõige ohverdajale, sest andmisrõõm on alati suurem kui saamisrõõm. Arvatakse, et puud tajuvad mingil imelikul kombel, kuidas neisse suhtume. Mured ja rõõmud on biovälja tasandil nähtaval, samuti ka haigused on nähtavad kõigepealt bioväljas ja alles siis füüsilises kehas. Kase tekkeloo kohta liigub legend, et ennevanasti elanud üks kuningaproua oma mehega õnnelikku elu, mees läinud aga sõtta ja langenud.
Suures kurvastuses palunud lesk, et Taevataat ta puuks moondaks ja ta kolm last kooreks peale. Taevataat moondaski lese kasepuuks ja ta kolm last ilusaks valgeks kooreks peale. Sestsaadik on kask maailmas. Kask on määratud rahvale rõõmu tooma. Kevadistel ja suvistel pühadel ning pulmades tuuakse kased tuppa või ehitakse nendega maja, kasevihaga minnakse sauna, aga meeles tuleb pidada seda, et ohvrikaselt ei tohi ühtki oksa murda ja teda ei vigastata mahla võtmiseks. Ohvripuu juurde ilma ohvriannita minna ei tohigi.
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Vabaduse väljak  Tallinna Linnateater  Päikeseloojangud Suurupis | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
