Hea unega inimesed elavad kauem

Edukust väärtustav ühiskond ja aina kiirenev elutempo nõuavad väljapuhanud inimest. Unehäired ja närvidega seotud probleemid aga süvenevad. On tehtud kindlaks, et inimesed, kes magavad öösel 7-9 tundi, elavad kauem. Hea uni on eelduseks saavutada elukutses edu, mistõttu viletsa unega närvilised inimesed leiavad end sagedamini madalamal palgaastmel. On palju elukutseid, mille puhul halb uni võib muutuda endale ja ka teistele lausa ohtlikuks (näiteks autoroolis).

Uni on tegelikult aktiivne füsioloogiline protsess, mälu korrastab unenägude faasis (kiire une faasis) päeva ajal laekunud infot. Ka aeglase une faasis on närvirakud aktiivsed paljudes ajupiirkondades. Kiire une ajal toimub info kordamine, mistõttu õhtul õpitu on järgmisel päeval paremini meeles, kui saab öösel piisavalt kaua ja segamatult magada.




Ööpäevane unevajadus on tegelikult isikupärane. Mida väiksem on laps, seda rohkem und vajab. Kaheaastane vajab 16-18 tundi, koolieelik 11-12 tundi, algkoolilaps 9-10 tundi, täiskasvanu 6-9 tundi, vanad inimesed 5-6 tundi. Koolieelik vajab kindlasti ka päevast und ja päevane kerge uinak kosutab ka täiskasvanut. Elu jooksul unevajadus oluliselt ei muutu. Kes liiga vähe magab, muutub närviliseks, võib haigeks jääda ja vananeb kiiremini. Une arvelt päeva pikendada saab vaid tervise hinnaga. Isikupärast unetarvidust saab lühendada pikema aja jooksul, et see ei tooks halbu kehalisi või psüühilisi tagajärgi. Kroonilise unepuuduse korvamiseks soovitatakse kord nädalas lubada endale üks magamispäev, mille jooksul saab uneaja tasa teha. Hommikul magatakse nii kaua, kuni und jätkub. Imikud uinuvad ja virguvad päeva jooksul mitmeid kordi, aga lapse kasvamise käigus see unemuster muutub. Täiskasvanul aitab une puudujääki korvata lühike pooletunnine lõunane uinak, mis tugevdab keha ja vaimu ega sega sisemist kella.




Pikem päevane uinak võib ööund hakata segama. Unehäirete põhjuseks on kõige sagedamini uinumisraskused, katkendlik uni, liiga varajane ärkamine, öötöö, pinged ja stress. Unehäiretega on tegemist, kui need korduvad üle kolme korra nädalas, püsivad kauem kui kuu aega, halvendavad päevast enesetunnet, kahjustavad töövõimet, muudavad närviliseks ja enesetunde päeval halvaks. Unetus haigusena annab sümptomiteks tähelepanuhäireid, väsimuse, roidumuse, ärrituvuse, rahutuse, masenduse, hirmutunde. Unehäirega on tegemist siis, kui see rikub ära lisaks ööle ka päeva. Unepuudust kaebavatel inimestel on sageli ülepingutatud uneootus, und ei saa sunniviisiliselt esile kutsuda. Kui keha ei ole väsinud, ei tule ka und. Üks halva une põhjustest on hingamisseiskused magades (uneapnoe). Inimesed, kes päeval korduvalt suigatavad, tunnevad ärgates suurt väsimust ja hommikuti tõusevad suurte raskustega. Uneapnoest annab märku vali norskamine. See on ohtlik, sest annab märku kõrgenenud vererõhust, südame rütmihäiretest, infarkti ja ajurabanduse ohust. Diagnoositakse seda häiret unemeditsiini keskustes. Und segavad ka alkohol ja narkootilise toimega ravimid. Paar klaasitäit veini võib küll muuta unisemaks, aga tugev purjutamine nõuab väljamagamist ega soodusta head und. Paljude ravimite kõrvaltoimeks on unehäired näiteks vererõhku alandavad ravimid, hormoonravimid, antibiootikumid, diureetikumid, antidepressandid, stimulandid. Moodsad uinutid on küll efektiivsed, aga nendelgi on oma pahupool. Soe jalavann, õhtune jalutuskäik, soe piim meega või rahustav tee aitavad uinuda. Und aitab tekitada ka raamatu lugemine voodis, aga see mõjub nägemisele halvasti.




Kuidas head und soodustada?

Magamiseks tuleks luua võimalikult ideaalsed tingimused: pime ja hästi õhutatud tuba, vaikus, mõnus ja mugav voodi. Elektroonilised seadmed magamistoas head und ei soodusta. Kui minna magama iga päev ühel ja samal ajal, hakkab tööle keha rütmikell ja uinuda on kergem. Magamistoa võib hämaraks teha juba tunnikese enne magamaminekut, nii valmistatakse keha ette uinumiseks. Hommikul pärast ärkamist võiks minna kohe valgel ajal päikese kätte ja pimedal ajal võiks põlema panna täistuled. See aitab kujundada une ja ärkamise rütmi. Voodi olgu magamise ja lembe paik, televiisorit vaadates või nutiseadmeid kasutades ei saa unele keskenduda. Kui uni veerand tunniga ei tule, pole mõtet voodis väherda, tuleks tõusta üles, teha midagi meeldivat, aga võimalikult üksluist (näiteks lugeda midagi lihtsat). Kui tööl käies pühapäeva hommikul liiga kaua magada, on õhtul raske magama minna ja esmaspäeval raske tõusta, lisaks ollakse kogu päeva väsinud.




Magama minnes tuleks viha- ja muremõtted voodist välja jätta. Pole mõtet ka voodipartneriga vaielda või tüli kiskuda. Mida vähem päeva jooksul tühja-tähja pärast ärrituda, teisi taga rääkida, oma nina teiste ellu toppida, seda rahulikum on uni. Uinuda aitab ka rahulik rütmiline hingamine, ainult hingamisele keskendumine. Hingata pikaliasendis nina kaudu hästi aeglaselt sisse, nii et kõht punni läheb ja siis suu kaudu aeglaselt välja, nii et kõht läheb sisse. Lihtsalt nautida, kuidas õhk kopsudes liigub. Käed hoida ümber naba kõhul või silitada naba piirkonda päripäeva. Kui soovitakse hästi välja puhata, ei ole hea õhtul vaadata politseisaateid, raskepäraseid, liiga tundelisi või võitlusrohkeid filme, mis samuti ei lase uinuda. Närvilised ja agarad inimesed ei tohiks vahetult enne uneaega rahmeldada ega pingutada. Vaid kerge jalutuskäik värskes õhus aitab paremini uinuda. Vaikne rahulik muusika mõjub hästi, rahulik vestlus, hea seks, headele asjadele mõtlemine. Mõelda võib kaugele suvele, ilusatele asjadele, lihtsalt unistada headest asjadest.




Soe vann enne magamaminekut aitab samuti uinuda. Liiga hilja söödud raske toit, suits, alkohol on hea une vaenlased. Söömise ja magamamineku vahele peaks jääma vähemalt paar tundi. Seedeelundkond ja neerud jäävad puhkeseisundisse peale üheksat õhtul. Siiski mõjub ka liiga tühi kõht unele halvasti. Soe piim meega või rahustav tee aitab. Rahustava toimega teetaimed on humal, palderjan, veiste-südamerohi, nurmenukk, mailane, põdrakanep, aed-liivatee, nõmm-liivatee, piparmünt, naistepuna, teekummel, meliss, kanarbik, pune ja neid võib ka omavahel kombineerida. Parem uni tuleb jahedas ja hästi tuulutatud toas. Kui on võimalik reguleerida toatemperatuuri, siis võiks magamistoas olla see paar-kolm kraadi madalam. Heale unele aitab kaasa mugav voodi, õige ööriietus, hea padi, kerge mõnus tekk. Liiga soe ja raske tekk paneb higistama. Pärast 4-5 õhtul ei tasuks juua kanget kohvi ega kanget musta teed. Ka tume šokolaad vähendab und, sest kofeiin ei lase magada. Rahustava toimega on lavendli, mõrumandli ja tsitrusviljade lõhn. Lapsel aitab uinuda kaisumänguasi, kaisupadi, unejutt ja kindel unerituaal. Lapse puhul tuleb enne und kõik pahandamised ära jätta. Positiivne häälestatus mõjub unele hästi. Hea une tagab ka see, kui päeva jooksul ennast piisavalt väsitatakse.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Aastahoroskoop - 75 lehekülge


Armastuse- ja seksihoroskoop + numeroloogia analüüs


Aastahoroskoop - 75 lehekülge


Söögiriistade komplekt (24 tk)


Ehitusmasinad ja kraana


Tööriistakomplekt: 215-osaline


Kaelakee: tiigrisilm


Kausid (19 cm) (4 tk)


Käevõru: punane tiigrisilm


Käevõru: lasuriit


Padjakate 45 x 45 cm (4 tk)


Seinapilt lõuendil või kapal: gerbera seebimulliga



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused