Hea lapse kasvatus

On täiesti loomulik, et kui laps kogeb midagi ebameeldivat, reageerib ta teatud viisil. Sel juhul on vaja lasta tal rahuneda või end tühjaks rääkida. Lapse väljapoole suunatud reaktsioonid on agressiivsus, jonnimine, vastuhakk või ebaviisakus, aga laps võib suruda emotsioonid ka enda sisse ja vaikida. Lapse halb käitumine ei näita veel, et laps ongi halb. Kui väikelaps reageerib jonnimise, löömise või hammustamisega, siis tunneb ta end ebakindla ja ohustatuna. Täiskasvanu reageerib lapse halvale käitumisele sageli teadvustamata emotsiooniga, kas kas karjub, riidleb, annab laksu või isegi tutistab. Selline käitumine annab lapsele signaali, et seesugune käitumine ongi lubatud. Tähtis on lapse kasvatamisel jääda rahulikuks ja viisakaks, sest hea eeskuju on parim. Rahulik ja tasakaalukas täiskasvanu aitab lapsel rahuneda ja laps tunneb end tema kõrval turvaliselt. Lapse sobimatu käitumine tuleb küll kohe lõpetada, aga liigsete emotsioonideta. Rahu, soojus ja selgus hääles annavad lapsele kindlustunde kiiremini tagasi. Lapsed ei tule sageli oma tunnetega toime, sest isegi täiskasvanute jaoks on see raske. Laps ei oska sageli sõnadesse pannagi, kas ta on kurb, solvunud, vihane või hirmunud ja talle tuleb selgitada, et emotsioonide tundmine on normaalne. Tuleb õppida vaid nendega toime tulema aktsepteeritaval moel.




Nii lapse kui iseendaga tuleb olla aus. Kui on valesti käitutud, siis tuleb seda ka selgitada ja vabandada halva eeskuju pärast. Seda saab teha paremini siis, kui laps on juba maha rahunenud. Hea lapse kasvatamine nõuab kannatlikkust ja järjekindlust, sest kui see oleks lihtne, siis halvasti käituvaid lapsi polekski. Ka lapsel on oma väärikus ja tunded, mida täiskasvanul tuleb austada. Last saab õpetada enda eeskujuga teistest inimestest lugu pidama. Kui lapse nähes-kuuldes teiste inimestega halvasti käitutakse või teisi inimesi valimatult taga kirutakse, võtab ka laps lõpuks need mallid omaks või otsib suuremaks saades mingi teise väljundi kodust väljaspool. Lapse eksimusi pole vaja kogu aeg talle meelde tuletada. Kui need kord juba klaaritud on, siis olgu need ka unustatud. Ükski laps ei talu, kui teda pidevalt kamandatakse, keelatakse, käsutatakse, sikutatakse, tiritakse ja öeldakse, mida tohib ja mida mitte. Protestiks laps käitubki ebameeldivalt, sest tahabki kättemaksuks täiskasvanut ärritada. Halvasti käituva lapse võiks esialgu rahule jätta ja lasta tal ohutus olukorras ennast välja elada. Mõne aja pärast ta rahuneb ja võib kõigi üllatuseks ise meeldivamat suhtlust otsida. Näiteks ütles üks vanaisa, kui lapselaps hakkas keelu peale pead vastu seina taguma, et miks nii õrnalt lööd? Laps vastas, et valus on ja lõpetas mõttetu ning rumala tegevuse.




Lapsed vajavad kasvueas kindlaid reegleid ning piirid on väga olulised, aga need ei tohiks olla ei liiga ranged ega ka liiga leebed. Et laps tuleks toime hilisemas elus ka ebameeldivate olukordadega, tuleks talle õpetada juba lapseeas raskustega toimetulemist. Laps muutub ebakindlaks või kasvatamatuks siis, kui talle liiga palju vabadust anda, aga ka siis, kui talle üldse valikuvõimalusi ei anta. Kasvamisega koos peaks kasvama lapse valikuvabadus, aga ka lapse vastutus oma tegude ja sõnade eest. Oluline on varasest east õpetada lapsele viisakuse põhireegleid, hügieeniharjumusi, lauakombeid ja ka seda, et viisakas laps ei räägi kogu aeg vanemate inimeste jutule vahele. Pereringis istudes võib tõesti rääkida asjadest, millest ka väiksemad pereliikmed aru saavad ja mis neid huvitavad. Külaliste puhul on aga vanematel inimestel rääkimise eesõigus, siis võiksid lapsed pigem vaikselt istuda või omavahel mängida. Üks lõputu jant on laste magamaminekuga. Siin aitab kindla aja määramine, abi on rituaalidest (unejutu lugemine, päevast rääkimine, kaisuloom). Teler ja nutiseadmed ei peaks kogu aeg olema kasutuses, siin on vaja piiri pidada ja koos lapsega arutada, kui palju on mõistlik. Õppimiseks ja mänguks peaks lapsel olema oma koht ja ka omad kohustused selle korrashoiuks. Mida väiksem laps, seda väiksemad on kohustused ja õigused, lapse kasvades kasvavad õigused, aga ka kohustused.




Alates kolmandast eluaastast saab lapsele anda väikesi ülesandeid näiteks mänguasjade sorteerimine. Oma toa koristamisel ei peaks lapse tehtut ümber tegema, küll ta õpib ka ise korda hoidma. Lapsed ongi mõnes arengufaasis korratud. Vältida ja ennetada tuleks pidevat venitamist ja vastuvaidlemist. Poeskäigud aitavad rahakasutust õpetada ja mõistlik on enne poodiminekut reeglid paika panna. Laps võib aidata valida, mis ei lase tal jonnima hakata ja juhib mõtted mujale. Lapsi tuleks kindlasti õpetada raha kasutama ja suuremaid lapsi võib rahajuttudesse kaasata. Iga laps on omamoodi ja teda ei saa ega tohi teiste lastega võrrelda. Ühes asjas on lapsed aga sarnased, nad kõik vajavad armastust, tähelepanu ja hoolimist. Lapsega peaks rääkima ja mis veel olulisem, teda peaks ka kuulama. Probleemide korral peaks püüdma vaadata asju lapse vaatevinklist. Lapsele võiks jutustada lugusid ka enda lapsepõlvest. Liigne kriitika ja karmus ei tule kasuks, “präänik” on alati parem kui “piits”. Kui lastega koos tegutsetakse ja nad saavad vanemate tegemistest osa võtta, siis on halbu üllatusi vähem, sest vanemad teavad, kuidas laps ühel või teisel juhul käitub. Ka liigne muretsemine kandub lapsele edasi, kui valitseb usaldus, on muretsemist vähem. Lapse üle naermine ja tema pilkamine hävitavad usalduse. Lapsel võiks olla vabadus õppida ka oma vigadest (näiteks porilombis plätserdamine määrib ja teeb märjaks). Toetada tuleks lapse tugevaid külgi, mitte püüda talle peale suruda iseenda ambitsioone. Ükski laps ei peaks end tundma alaväärtuslikuna.




Kuidas õpetada austust elu vastu ja viisakust? Lugupidamine elu vastu on väga oluline, olgu tegu väikese putuka, taime või millegi muu elavaga. On hea, kui laps saab hoolitseda taime või lemmiklooma eest. Tuleb selgitada ka seda, et filmide ja arvutimängude maailm on tegelikust elust erinev. Pole vaja kõike lapse eest ära teha, sest austus töö ees tekib vaid ise tööd tehes, nii õpitakse ka teiste tööd hindama, isegi kõige lihtsamat tööd. Ka asju hoidma saab õpetada nii, et kui laps meelega mänguasja ära lõhub, ei saa ta kohe uut, vaid ongi ilma sellest. Ükski vanem ei tohiks lasta lapsel endaga lugupidamatult käituda, aga ta ei tohiks ka ise lapsega lugupidamatu olla. Viisakus ja üksteisest hoolimine perekonnas kandub lapsele üle ka tema koduvälises elus.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Aastahoroskoop (karmad)


Aastahoroskoop - 105 lehekülge


Kas Sinu nimi sobib eluteega kokku?


Seinakell


Tassid: Tree of Life - Gustav Klimt (2 tk)


Ford T Roadster


Taldrikud (27 cm) (6 tk)


Seinapilt lõuendil või kapal: päikeseloojang Võrtsjärve ääres


Taro kaardid: Wheel of the Year (ainult kaardid)


Söögiriistade komplekt (60 tk) - WMF


Taro kaardid: Runic Tarot (koos raamatuga)


Öökulli kujuke: roheline aventuriin



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused