Rubriik: Anekdoodid (2)

Mul on väike majapidamine. Lehm, kaks siga, lambad, kanad ja mõned küülikud, kaks koera ja kass.

Kõik oleks kena kui teaks veel, kuidas alumise korruse naabritega suhteid parandada?

“Kuidas see on võimalik? Sa oled kogu elu elanud Pirital aga ei oska ujuda?”

“Sina elad juba 30 aastat lennujaama kõrval, kas sa lennata oskad?”

Tõeline internatsionalism – ostad Ukrainas ameerika dollaritega kaukaasia päritolu isikutelt itaalia kaupa, mis on valmistatud Hiinas, pärast aga imestad, milleni on juudid asjad viinud.

Ma olin matemaatikas päris osav kuniks nad sinna tähestiku sisse segasid.

Hotelli köögis, ütleme New Yorgis, heliseb telefon ja välismaalasest klient nõuab:

“Tu tii tu tu tuu.”

Keegi ei taipa. Kui appi kutsutakse köögis töötav immigrant, mõistab too:

“Kaks teed 22. numbrisse!”

Õppeaasta lõpus küsib õpetaja viienda klassi õpilastelt:

“Mis oli see aasta teile kõige raskem?”

Õpilased: “Selgitada müüjale, kellele me suitsu ja õlut ostame!”

Nooruses arvasin, et kui kuus teenida 1500 €, siis nelja kuuga koguneb 6000 €, aastaga aga lausa 18000 €.

Oi kuidas ma eksisin…

“Ära närvitse niipalju, närvirakud ei taastu ju!”

“Ära targuta, hambad ka ei taastu!”

Algava kooliaasta puhul, panen ma tudengitele südamele:

Ärge pilduge prahti ühika akendest välja!

Lapsed korjavad need üles ja puhuvad täis…

Vana Juhan läheb Jukut päälinna ülikooli vaatama. Jõuab õhta hilja kohale. Koputab ühikas toa uksele.

“Kas Juhan elab siin?”

“Elab küll, pane ukse taha maha, hommikul tõstame sisse!”