Novembrikuu on talveks valmistumise aeg, aga õige aeg on ka kevadele mõelda. Novembris võib plusskraadidega külvata mitmeid köögivilju, mis kevadel kohe juurduma saavad hakata. Külvata võib porgandit, kaalikat, redist, sibulat, küüslauku, tilli, peterselli, lehtsalatit. Kastma pärast külvamist ei pea, sest kasvamist alustavad need alles kevadel. Novembrikuu on sobiv aeg puude, põõsaste ja lillede istutamiseks. NB! Sügisel istutatakse vaid külmakindlaid taimi, külmakartlikke taimi istutatakse kevadel. Sobivad on kuusk, hõbekuusk, mägimänd, sibullilled (tulbid, krookused) jt. Viljapuude ja lehtpuude istutamiseks on september-oktoober parem aeg, aga sobib ka soojema novembri esimene pool. Istutatud taim peab jõudma enne külmade tulekut korralikult juurduda. Puude juured peavad olema vabalt, puid tuleb pärast istutamist ka kasta ja tüve ümbrus tuleb katta multši vms. soojustandva materjaliga 10-20 cm paksuselt. Noorte viljapuude ja lehtpuude tüve tuleb kaitsta ka kitsede, jäneste jt. eest. Sibullilled tuleb piisavalt sügavale istutada, et need saaksid juurduda.
Lehed on parem riisuda sügisel, aga selle võib ka kevadeks jätta. Riisutud lehed saab sügisel panna marjapõõsaste alla kaitseks. Viljapuude alt korjatakse kõik mädanenud viljad, et haigused ja kahjurid ei leviks. Muru peaks jääma 4-5 cm pikkuseks, viimaseid lehti saab purustada ka muruniidukiga. Külmakartlikud taimed tuleks kinni katta kuuseokste või spetsiaalse kattega. Liiga vara katta pole hea, vihmadega võib koguneda liigniiskus ja kattematerjal vettib läbi, siis ei kaitse see enam külma eest. Katta tuleb vahetult enne külmade tulekut.
Okaspuude ja ronitaimede kuivad oksad ja “haiged” kohad tuleks välja lõigata, peenraroose tuleks kärpida kolmandiku võrra. Lõigatud kohti peaks kaitsevahendiga peitsima, et haigused ei kahjustaks. Ronitaimed (viinapuu, roniroosid, elulõngad) tuleks korralikult kinni siduda, et talvised tuuled neid katki ei rebiks. Kinni tuleks siduda ka sellised taimed, mille võra suur lumi võib kahjustada. Lõigatud “haiged” oksad tuleks põletada. Roosipõõsaste alla tuleks panna sellist materjali, mis liigsel niiskusel ei laseks koguneda, katta tuleks peenraroosid samuti vahetult enne külmade tulekut. Potiroosid, hortensiad, pillerkoonid jt. mitmeaastased potis kasvanud taimed, mis talviseid välistingimusi ei talu, tuleks panna talvituma jahedasse ruumi (kasvuhoonesse, kuiva keldrisse, kuuri, garaaži või kütteta siseruumi).
Iluaed tuleks hiljemalt novembris puhtaks teha. Pinnas läbi kaevata ja kobestada, taimekastid ja konteinerid tuleks puhastada, savipotid ja ilukujud varju alla ja kuiva kohta viia, et need ei kahjustuks talvistes tingimustes. Aiatööriistad tuleks peale viimaseid töid pesta, kuivatada ja õlitada. Need tuleks panna talvel samuti kuiva kohta hoiule.
Kui viimased tomatid-kurgid on võetud, siis on hooaeg möödas ja ka kasvuhoone on vaja puhtaks teha. Kasvuhoone tuleks puhastada korralikult mustusest ja vetikatest, pesta ja desinfitseerida, vanad sidumisnöörid tuleks ära visata. Tomati ja kurgivarred võiks põletada. Komposti pannes võivad need haigusi levitada. Tomati varred on ka kergelt mürgised, mis ei tee kompostile head. Kasvuhoone peaks puhtaks uhama voolava veega, ka klaasid peaks puhtaks pesema, samuti seinad ja laed, nii seest kui väljast tuleks pesta. Võib kasutada nõudepesuvahendit, aga kasvuhoone pesemiseks on parem vahend roheline seep, pesta võiks pehme švammiga ja pärast puhta veega üle uhada. Kaaliumpermanganaadi lahusega võiks ka desinfitseerida, pärast kindlasti üle loputada. Vahendil võiks lasta mõjuda 10 minutit. Poest ostetud kasvuhoone vetthülgav kiht on õrn, deflonisarnast katet puhastatakse lihtsalt puhta veega. Kui tomateid ja kurke kasvatati anumates või kottides, siis võib mulla komposti panna, sellest tuleb hea muld. Lahtises pinnases kasvanud taimede puhul tuleb muld läbi kaevata, juurte jäänused eemaldada. Muld muutub siis õhuliseks ja külm hävitab bakterid. 10-15 cm mulda võiks enne kaevamist pealt koorida ja välja viia ning allesjäänud pinnas korralikult läbi kaevata. Võib lisada ka uue komposti või (hobuse)sõnniku ja uuesti läbi kaevata. Märtsikuus saab esimesena panna kasvama redised, tilli jt. maitsetaimed, siis kurgid ja tomatid. Kasvuhoones võiks vaadata ka üle, mida parandada ja tugevamaks muuta on vaja, et lumi talvel ei lõhuks, ka luugid tuleks üle vaadata.
Aialindudele võib panna külmade tulekul lisatoitu, tavaliselt hommikul, kui energiavajadus on kõige suurem. Aialindude lisatoitmine on hädavajalik vaid lumistel ja väga külmadel talvedel. Linnud on ise võimelised toitu loodusest otsima ja leidma.
Toalilled vajavad novembris rohkem valgust, on õige aeg lisavalgustuse peale mõelda. Paljudel toataimedel on puhkeperiood, siis ei tohiks kastmisega liialdada. Novembri algus on viimane aeg ajatada jõululilli.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.