Nõuanne matkajatele.
Kui olete metsas ära eksinud, siis vaadake kummal pool puud kasvab sammal.
Loe edasiNõuanne matkajatele.
Kui olete metsas ära eksinud, siis vaadake kummal pool puud kasvab sammal.
Loe edasiHarju maakonnas Kuusalu vallas Andineemes kasvab kolm võimsat Samuli (Sammuli) tamme. Suurim õõnsa tüvega tamm meenutab avatud suuga inimpead.
Loe edasiPahkla külas Tõdva jõe kaldal on 3 ohvriallikat: Kurrika allikas, Silmaallikas ja Siniallikas, mida veel 1930-ndal aastal on peetud terviseallikaks. Vesi aitavat ravida paiseid ja vistrikke.
Loe edasiRahvapärimuse kohaselt elanud Kalarannas vaene lesk kalurinaine, kelle ainsaks rõõmuks olnud tema poeg Toomas. Tol ajal tegelenud kõik mehed ja poisid vibulaskmisega ja ka Toomasel olnud see meelistegevus.
Loe edasiViimsi vallas Randvere tee ääres asuv Tädu kuusk kinnitab seda, et looduses pole miski võimatu. Tädu kuusk kasvas hiiglasliku kivi otsas (1, 6 meetri kõrgusel 12 meetrise läbimõõduga kivirahnul), juured ulatusid siiski mulda.
Loe edasiÜks Eesti põlismändidest on Lääne-Virumaal Viru-Nigulas kasvav Padaoru mänd (Pada oru mänd), mille kõrgus on umbes 12 meetrit.
Loe edasiEnnemuiste olnud Tallinn väike linn. Ei kasvanud kuidagi, kuigi elanikud soovinud väga, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks ja palju kaupleks. Elanikud mõelnud, kuidas linna tähtsust tõsta.
Loe edasiTallinnast Rapla poole sõites Kohilast paar kilomeetrit lõuna pool paikneb maanteest vasakul Keila jõe käärus Loone linnus, mida on nimetatud ka Lohu Jaanilinnaks.
Loe edasiTallinnast tulles 60 kilomeetrit mööda Viljandi maanteed sõites näitab teeviit enne Kehtnat Keava peale. Endisest Keava mõisast kilomeetri võrra kirde pool asub Keava-Juuru tee ääres Keava mägede lõunapiiril järskude nõlvadega küngas. See ongi muistse Harjumaa kaitseehitis Keava linnus.
Loe edasiLääneranna vallas Virtsu alevikus asub suure lohuga ohvrikivi. Kivi oli ohvrikivina kasutusel veel 1930-ndail aastatel.
Loe edasi