|
1. Vähene liikumine Tänapäeval on suurest osast inimestest saanud “tugitoolipõlvkond”, kolmandik inimestest liigutab end vähem kui pool tundi nädalas. Liigutada oleks vaja vähemalt vähemalt kolm tundi nädalas: kiiresti kõndida, jalgrattaga sõita, võimelda vm. Isegi suurpuhastus kodus on abiks liikumisvajaduse rahuldamisel. Minimaalne koormus oleks 4-7 korda nädalas, vähemalt pool tundi korraga. Kehalise aktiivsuse kõrge tase aitab aju töös hoida. Kõige parem liikumisviis küpsemas eas on jalgsi kõndimine, piisab pooletunnisest igapäevasest tempokast kõndimisest. Füüsilise aktiivsuse puudumine põhjustab enneaegset surma kaks korda sagedamini kui rasvumine. Just jalgsikäimine aktiveerib aju, pikemal istumisel on vaja aeg-ajalt tõusta ja ennast liigutada või teha liikumisharjutusi. Hästi mõjub ka jõukohane füüsiline töö. Eluea kasvades reaktsioonid ja keha liikuvus vähenevad, aga jõukohane füüsiline liikumine on ka siis hädavajalik. 2. Seleenipuudus Seleen on vajalik organismi igale rakule, et need saaksid areneda ja funktsioneerida, ühtlasi aeglustab see vananemisprotsesse. Seleenipuudus häirib organismi normaalset talitlust ja tekitab kroonilist väsimust. Seleeni abil tagatakse 80% inimese energiast, see suurendab tüvirakkude aktiivsust, soodustab tervete vererakkude moodustumist, säilitab DNA struktuuri, aitab säilitada lihasmassi ja taastada maksarakke, kaitseb südamelihast, pärsib seente paljunemist, alandab põletikke, vähendab doksiliste ainete mõju jpm. Seleeni imendumist pärsivad liigne suhkur, ravimite liigtarvitamine, kloor, fluor ja raskemetallid. Seleeni sisaldavad oliivõli ja oliivid, kala jt. mereannid, pähklid (eriti pistaatsia, kookospähklid, India ja Brasiilia pähklid), oad, odra- ja kaerajahu ning nisukliid, õllepärm, küüslauk, mais, tomatid, valged seened, soolatud searasv, loomade neerud (jt. subproduktid), munakollane. Seleeni preparaate on hea kombineerida Q10, vitamiinide C ja E, rohelise tee ekstrakti, hõlmikpuu preparaatide, B-grupi vitamiinide ja bioflavonoididega. |
|
3. Dementsus Roheliste lehtköögiviljade, muna ja avokaado söömine ning rohelise tee joomine on parimaid viise dementsust vähendada vanemas eas. Spinat, lehtkapsas jt. tumerohelised köögiviljad on samuti supertoidud, mis aitavad hoida aju tervist. Kognitiivsete võimete nõrgenemine võib alata juba keskeas. Kasuks tuleb mõne võõrkeele või uue oskuse õppimine vanemas eas, mis kognitiivseid võimeid suurendab. On tehtud kindlaks, et kakskeelsus (bilingvism) loob närvisüsteemi teatud varud, mis pidurdavad Alzheimeri tõve. Aju tööd aitavad säilitada ristsõnade lahendamine, malemäng jt. mõtlemist nõudvad tegevused. 4. Liiga suur kehakaal Rasvumine tekitab peamiselt südamehaigusi ja diabeeti. Rasvumist põhjustavad kõige rohkem vähene liikumine ja kunstlikult magustatud toiduained. Kunstlikud magustajad mõjutavad ainevahetust ja soolebaktereid ning tõstavad ka vererõhku. Süüa tuleks loomulikku toitu, aga pidada söömisega piiri. Ohtlikuks muutub kehamassiindeks üle 30, kui üle 20% normaalkaalule lisandub. Süüa võib kõike, aga mõõdutundega. Jäme kiuline toit teeb soolestikule head, samuti tera- ja köögiviljad ning kala. Kui süüakse rohkem, siis tuleb ka rohkem liigutada. Kui kehakaal kiiresti tõuseb, siis lohutusnäksidest oleks targem loobuda. Mida vähem toitu, seda pikem elu, aga see vähene toit peaks olema toitev, vitamiini- ja mineraalainete rikas, sisaldama kiudaineid, et hoida soolestikku töös. Nälgimine või liiga ühekülgne toit ei toeta immuunsüsteemi ja inimene muutub haigustele vastuvõtlikuks. |
|
5. Ohjeldamatu ravimite tarbimine On kindlaks tehtud, et vererõhuravimid kahjustavad neerusid, antibiootikumid immuunsüsteemi. Vererõhku on võimalik kontrolli all hoida toitumise, liikumise ja tervislike eluviisidega. Liigne ravimite tarbimine nõrgestab loomulikku immuunsüsteemi ja vähendab organismi kaitsevõimet võitluses nakkuste vastu. Erinevate ravimite koostoime võib olla sageli lausa hukutav, mistõttu tuleks ravimite võtmisel alati hoolikalt läbi lugeda ka juhendid. Sama mõju on ka liigsel alkoholitarbimisel ja suitsetamisel. Kes alkoholist loobuda ei suuda, peaks õiget mõõtu säilitama. 6. Üksindus ja depressioon Ka vanemas eas peaks olema põhjus elamiseks. Omavahel tihedalt seotud kogukond, mille liikmed hoolitsevad üksteise eest ning kus ka vanu inimesi ei isoleerita ühiskonnast, aitab toonust ja elutahet hoida. Lähedussuhted on vajalikud igas vanuses. Kui pensionieas jäädakse täiesti tegevusetuks ja loobutakse igasugusest suhtlemisest ning väljaskäimisest, siis on see tõsine ohumärk. Üksinduse vastu aitab ka lemmikloom või aias nokitsemine. |
|
7. Elurõõmu kaotamine Negatiivsed tunded on inimloomuse loomulik osa, aga vanemas eas kipuvad need domineerima. Avatud ja rahulik meel aitab muutusi omaks võtta ja nendega kohaneda. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal muutustega kaasa minna. Praktiline ja lihtne eluviis aitab mõista nähtusi nende kordumatuses. Lihtsate asjadega tegelemine ja nende märkamine rahustab meeli. Tark on küpses eas vältida äärmusi, aga elustiili muutmine vanemas eas aeglustab vananemist. Huumorimeele puudumine on üks eluiga lühendav tegur. Naer on ravim, mis aitab lõõgastuda, stressist vabaneda ja elumuredega toime tulla. Õnnelikud on inimesed, kes ka iseenda üle naerda suudavad. Optimistidel on tervem süda. 8. Paindumatus ja endasse kapseldumine suhtlemisel. Mida vanemaks inimene saab, seda enam ta kipub solvuma ja endasse “kapselduma”. Andestamise kunst on oluline just küpses eas. Noored on mõistmatud, sest elukogemust napib. Vanemas eas peaks see olema eeliseks, et on kogetud mõndagi. Kui hing on rahul, siis on ka elu elamisväärne. Hingerahu ei saavuta aga solvunud olekus või pahasena. Inimesed on ekslikud ja noored inimesed mõtlematud. Nad ei ole nii pahatahtlikud, kui vanemad inimesed ette kujutavad. Kibestunud ja pahura vanainimesega ei soovi lihtsalt keegi kokku puutuda. |
|
9. Liiga vähene uneaeg Unehäiretest ja uinumisraskustest kõneleb katkendlik uni või liiga varane ärkamine. Unetus annab märku halvenenud enesetunde ja väsimusena päeval, mis kahjustab tervist ja võib olla lausa (elu)ohtlik. Kui unetus avaldub haigusena, on selle tunnuseks väsimus, roidumus, ärrituvus, rahutus, masendus, ebamäärane hirmutunne või paanikahäired. Tõsised unehäired rikuvad ära mitte ainult öö, vaid ka päeva. Sageli juhtub vanemaealiste puhul nii, et neil on ülepingutatud uneootus. Päeval nad sageli ei liiguta end piisavalt või tukuvad teleri ees, siis ei olegi ööund loota. Und ei saa sunniviisiliselt esile kutsuda, kui pole piisavalt end väsitatud. Inimesed, kes päeva jooksul tahtmatult suigatavad, hommikul suure vaevaga tõusevad ja tunnevad päeval väga tugevat väsimust, peaksid mõtlema unehäiretest. Unehäirete puhul peaks mõtlema ka uneapnoele (hingamise seiskumisele), millest annab märku vali norskamine. See unehäire on lausa ohtlik, sest räägib vererõhu kõrgenemisest, südame rütmihäiretest, südameinfarkti või ajurabanduse ohu suurenemisest.
|
