Foto: FreeDigitalPhotos.net

Külmetushaiguste hooaeg on kätte jõudnud. Kuidas võidelda koduste vahenditega nohu vastu, sellest nüüd pikemalt juttu tulebki.

GRIPP (Gripp on äge nakkushaigus, mis kahjustab eelkõige hingamisorganeid, närvi- ja mõnikord ka südame-vereringesüsteemi. Haiguse allikas on viirus, mis paljuneb hingamisteede limaskestas, levib õhus koos sülje, ninast tuleva eritise ja köhast tulevate rögapiisakestega. Kõige sagedamini haigestuvad lapsed, vanurid ja täiskasvanud, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud.

Gripi eeltunnused on:
Halb enesetunne, isupuudus, külmavärinad, peavalu, liigeste, lihaste ja luude valud, mõnikord vappekülm. Peiteaeg 2 päeva, millele järgneb nohu, köha, kõripunetus, valud neelamisel, silmade punetus. Palavik püsib 3-6 päeva. Nõrkus ja peavalu (eriti otsaees ja meelekohtades) ja valulikud silmad püsivad ka peale palaviku taandumist. Gripi puhul on eriti oluline taastumisperiood, sest gripi hooletul väljaravimisel võib kaasneda ohtlikke tüsistusi (bronhiit, kopsupõletik, radikuliit, neerupõletik jne.). Gripiravi toimub tänapäeval arsti poolt välja kirjutatud medikamentidega, aga kasulikud on ka rahvameditsiinivahendid.

GRIPIHAIGELE ON KÕIGE OLULISEM RAHU JA VOODIREÞIIM ja piisavalt pikk taastumisperiood. Haige seisundi parandamiseks võib kasutada ka looduslikke vahendeid.

– Parim vahend on mustsõstratee 4 x päevas (talvel mustsõstravartest tee). Varred murda väikesteks tükkideks, leotada 4 tassi tee kohta peotäis varsi. Keeta 5 minutit ja hoida 4 tundi aurus. Juua 4 tundi enne magamaminekut kuumalt. Mustsõstar kuuma vee ja suhkruga on kõige tugevama mõjuga vahend (4 x päevas).

– Tükeldada suurem sibul, hingata 3-4 korda päevas sisse sellest lenduvat lõhna. Niisutada vatti küüslaugumahlas ja torgata võimalikult sügavale ninasõõrmetesse. Küüslauku on kasulik ka sisse võtta. Korraga 1 tilk keele peale (saab kätte sajast grammist küüslaugust, mida lastakse seista viinas, segatakse ja kurnatakse).

– Sokkidesse võib panna sinepipulbrit või tulist vedelat sinepit. Sokid olgu villased ja pika säärega. Hoida sokke jalas mitu päeva.

– Niisutada villane riie äädika, oliivõli ja kampri segus. Panna riie ööseks rinnale. Kaela tagaosale kompress riivitud mädarõikast.

– Süüa lõunasöögi juurde peenestatud sibulat hapukoorega (1 spl sibulat 1 spl hapukoore kohta).

– Süüa 2-3 küüslaugu küünt päevas.

– Palaviku korral aitab vaarikamahl suhkruga. Kõripõletike ja köha korral on parem siirup.

– Vaarikatõmmis (1 spl kuivatatud marju 1 klaasi vee koht lasta 20 min seista). Juua tulisena 2 x 1 klaas päevas. Talvel võib kasutada tee jaoks ka vaarikavarsi.

– Võrdses koguses vaarikaid ja pärnaõisi (1 spl segu 1 klaasi vee kohta). Lasta 20 min seista, juua 1 klaas tulisena enne uinumist.

– Võrdses koguses vaarikaid, paiselehti, punet (1 spl 1 klaasi keeva vee kohta). Lasta seista 20 min, kurnata ja juua tulisena 3-4 x päevas kui higistamaajavat vahendit.
NB! Tõmmiste tegemiseks sobib keev vesi, mis enam ei mullita.

– Vaarikad (1 osa), paiselehed (2 osa), pune (2 osa), vaarikalehed (2 osa) 1 spl segu 2 klaasi vee kohta, keeta nõrgal tulel 5-10 minutit. Kurnata ja juua 1/2 klaasi 3-4 korda päevas enne sööki tulisena.

– Pohlamarjadest morss joogina. Pohlaokstest tõmmis (1 spl lehtedega taimi lisada 1 klaasile keevale veele), lasta tõmmata 30 minutit ja kurnata. Tarvitada 2 spl 3-4 korda päevas.

Ennetava vahendina sobib külmetushaiguste puhul hästi sidrun. Esimeste halva enesetunde nähtude korral võtta 1 õhukese koorega keskmine sidrun. Pesta, lõigata pooleks ja keeta lõigatud pool allapoole 5-10 min. Vett võiks olla umbes 1,5 klaasi (1-2 klaasi). Vajutada viljaliha sidruni seest lusikaga keeduveele lisaks, juua aeglaselt lonkshaaval ilma suhkruta kogu vedelik korraga.