Foto: pixabay.com

Oluline on külmal ajal vastavalt riietuda ja valida tuleks sobivad materjalid. Kihiline riietus aitab sooja paremini hoida, sest kihtide vahele jääv õhk hoiab sooja. Linnudki ju ajavad külma ilmaga suled puhevile. Külmast tingitud värisemine on keha kaitsereaktsioon alajahtumise vastu. Selle vastu aitab enda liigutamine või soe jook. Külmal niiskel ajal õue minnes tasuks meeles pidada, et ei ole kehva ilma, on vaid vale riietus. Kodust välja minnes tuleks alati enne aknast välja vaadata.

Järgnevalt mõned soovitused külma ja niiske aja tarbeks:

1. Liiga dramaatilised temperatuurimuutused suurendavad külmatunnet

Pole hea tuba liiga soojaks kütta. Kui liiga soojast toast minna õue külma ja niiske õhu kätte, siis tekitab see muutusi väikestes veresoontes, mis põhjustab väikeste veresoonte spasme, mis omakorda tekitavad külmatunde ja põhjustavad isegi valu soojast külma üleminekul. Liiga dramaatilised temperatuurimuutused mõjuvad nii. Soovitatakse hoida toatemperatuur 18-20 kraadi vahel, kuigi mõnusam ja mugavam on pisut soojem
toatemperatuur.

2. Külmatunnet vähendab enda liigutamine

Kui kodus istudes on külm, siis on kasulik kiiktoolis istuda, mis ei ole ainult rahustamiseks mõeldud, vaid aitab ka külmatundest jagu saada. Liikumatuna olles kehatemperatuur langeb ja lihased hakkavad tahtmatult värisema, lõdva pingutusega see aga kaob. Kiiktoolis kiikudes peab liigutama suuri lihasgruppe kätes ja jalgades, mis hoiab vere liikumises ja aitab kehal sooja toota. Liikumine ja kergete kehaliste harjutuste tegemine vähendab samuti külmatunnet. Kehaline aktiivsus on hea viis keha soojendamiseks, aga kui sellega kaasneb ka higistamine, siis on see külmal ajal üks levinumaid haigestumise põhjusi.

3. Kihiti riietumine aitab sooja hoida

Külmetamist aitab vältida kihiti riietumine, mitte paksud kasukad ja sulejoped. Pealmine kiht kaitseb tuule eest ja “hingab”. Keskmine kiht kaitseb külma eest ning imab higist tingitud niiskust. Sisemine kiht juhib higi kehapinnalt ära. Ehk siis soe aluspesu (termopesu), puuvillane pullover või flanellpluus ja fliisvoodriga jope on külmal ja niiskel ajal õue minnes väga sobiv riietus. Lisaks tuleb soojas hoida jalad ja pähe panna müts. Liikuv keha toodab sooja, mida omakorda jahutatakse higiga. Kihiti riietudes saab soovi korral riideid vähemaks võtta. Kaasaegsed “vetthülgavast ja hingavast” materjalist joped on külmal ja niiskel ajal just õige riietus.

4. Õnnelike hetkede meenutamine tõstab soojatunnet

Soojatunnet tekitavad rõõmsad mälestused. On tõestatud, et positiivseid mälestusi meenutades tajutakse ruumi soojemana. Positiivne nostalgia loob mingil kummalisel viisil füüsilist komforti. Õnnelikuna kas suureneb külmataluvus või siis lihtsalt tajutakse õnnetundest tekkivat soojust. Stress, väsimus ja halb tuju suurendavad külmatunnet.

5. Selg tuleb hoida sirge külmaga

Käed taskus ja küürus kõndimine takistab vereringe toimimist. Parem on külmal ajal ringi kõndida selg sirge, käed vabalt liikumas, võimalikult palju lihaseid töös, see aitab parandada vereringet ja ühtlasi toodab kehale sooja.

6. Külmal ajal on vaja süüa rohkem valke

Valkude seedimine tõstab kehatemperatuuri rohkem kui süsivesikute ja rasvade seedimine. Keha peab valkude seedimiseks palju rohkem vaeva nägema, kasutab seetõttu rohkem energiat ja toodab rohkem soojust. Tühja kõhuga tajutakse külma rohkem.

7. Külmal ajal on mõistlikum vältida kofeiiniga jooke

Tee pealt kaasaostetud kuum kohv võib tunduda küll hea mõte, aga joogis olev kofeiin paneb külmal ja niiskel ajal kehasoojust hoopis kaotama. Kofeiin blokeerib veresoonte retseptoreid ja need ei ahene korralikult. Kehasoojust kaotatakse seetõttu kiiremini. Väljas külmaga kuuma kohvi juues hakkab mõne aja pärast veel külmem. Kõige parem on juua kuuma teed (näiteks ingveriteed), millel on head soojendavad omadused. Sobivad hästi taimeteed ja sobib isegi kakao. NB! Külmal ajal on parem juua musta teed, soojal ajal rohelist. Alkohol annab samuti vaid lühikeseks ajaks sooja ja on õigustatud vaid siis, kui on alajahtumise oht ja kiiresti on vaja sooja saada. Abi on sel juhul kangest alkoholist.

8. Paks villane müts ei ole parim valik külmal ajal

30% kehasoojusest kaotatakse pea kaudu. Tuleks valida selline müts, millel oleks kõrvad ja kukal kaetud, kuna kõrvad on õhukesed ja kaotavad kergesti soojust, kukal aga kardab kõige rohkem külma. Soovitatakse isoleerivast materjalist mütsi (näiteks fliisist), mis hoiab kindlalt õhu pea ning mütsi vahel. Õhk omakorda toimib isoleeriva kihina ja aitab sooja hoida. Sobib ka villane voodriga müts. Kui pea mütsi all higistab, siis on suur oht mütsi äravõtmisel külmetuda.

9. Külmal ajal on vaja hingata nina kaudu

Nina soojendab kopsudesse minevat õhku, seega tuntakse end soojemalt. Ninaniisutajad aitavad nina lahti hoida, sama toime on näiteks ka aaloe mahlal. Külmal ajal väljas olles tuleks hingata aeglaselt ja pinnapealselt, et organism kohaneks külmakraadidega. Nahk vajab ka külmal ajal niisutamist. Kõige rohkem kaotab soojust põletikuline või ekseemi käes vaevlev nahk. Selle vastu aitab külmal ajal põletikuvastane hooldus.

10. Külmal ajal on mõistlik enne kodust väljumist jalanõusid soojendada

Jalgu on raske soojana hoida, sest külmaga koondab organism jäsemete arvelt vere elutähtsate organite tööshoidmiseks. Jalad on nagu termoskann, kui need on juba välja minnes külmad, siis külmaks need ka jäävad. Soojendada saab jalatseid radiaatori läheduses. Ka villased sokid aitavad jalgu soojana hoida, seda nii külmas toas kui õues. Külmetama hakkavad kõigepealt käed ja jalad, mistõttu enne kodust väljumist võiks neid pisut masseerida.

11. Kõht tuleb hoida soojana

Kõhtu võib spetsiaalselt soojas hoida, kas sooja salli või liibuva villase vestiga. Kui jäsemed on jahedamas kui torso, siis tõmbuvad veresooned jalgades ja kätes kokku ja veri voolab seejärel torsosse. Kui kõht on soojalt kinni kaetud, siis aitab see säilitada kehatemperatuuri ja keha ei kaota soojust, nii jäävad ka jalad ja käed soojaks. Kõhu kinnimässimine on tuntud eriti Jaapani kultuuris, kus öeldaksegi, et soe kõht võrdub sooja kehaga.

12. Kui on vaja tõusta külmas toas soojast voodist, siis on kohe teki all vaja teha mõned
soojendavad harjutused

Liigutada võiks varbaid ja sõrmi, jala- ja käelabasid ringjalt ja ringutada ennast. See paneb vereringe tööle ja aitab enne tõusmist sooja saada. Külmal ajal on vaja rohkem magada, sest külmaga kulutab organism kaks korda rohkem energiavarusid, just seetõttu ongi külmal ajal raskem vara tõusta.

Lõpetuseks

Pole mõistlik kodus üksi külmetada, sest ka sotsiaalne kõrvalejäetus suurendab külmatunnet. Igasugune meeldiv suhtlus tõstab toonust ja soojendab. Eriti hästi mõjuvad suhtlemisest saadavad positiivsed tundmused. Üksindustunnet aitab suurepäraselt vähendada ka lemmikloom, kellest samuti on abi külmatunde vähendamiseks. Lemmikloom sunnib rohkem liikuma ja tekitab ka parema tuju. Mis kokkuvõttes vähendab ka külmatunnet. Lisaks meeldib lemmikloomadele ka peremehe juures pikutada, mis omakorda soojendab.