Sõidavad isa, ema ja nende Downi sündroomi põdev poeg autos. Isa roolis, downikust poeg kõrval esiistmel ja ema taga. Järsku pöörab poeg isa poole ja küsib ärritunult:
“Isa, isa! Kus ema on?”
Loe edasiSõidavad isa, ema ja nende Downi sündroomi põdev poeg autos. Isa roolis, downikust poeg kõrval esiistmel ja ema taga. Järsku pöörab poeg isa poole ja küsib ärritunult:
“Isa, isa! Kus ema on?”
Loe edasiTõenäoliselt teeb iga noor mees oma elus palju vigu, sest kõik ju eksivad. Küsimus on vaid selles, kui palju ta neist vigadest õpib ja kas üldse õpib. Isa võiks selgitada, et parem on küll õppida teiste vigadest, aga ka enda vigadest õppimine teeb targemaks, isegi kui mitu korda samasse ämbrisse astudes lõpuks ikkagi õppust võetakse.
Loe edasi“Issi, issi, ma käivitasin su arvutis uue mängu!” hüüab Juku uhkelt.
“Ja mis mäng see siis on?” küsib isa huvitatult.
“Ma täpselt ei tea…”
Loe edasiJärjest rohkem on kodusid, kus ühe katuse all elab kaks või rohkemgi põlvkonda. Kiiresti tõusvate eluasemehindade ja rahvastiku vananemise tõttu jääb rohkem lapsi kauemaks koju ja eakad vanemad pöörduvad tagasi oma täiskasvanud laste juurde. Siit saad lugeda, mida on vaja teada, kui renoveerid või kujundad kodu, et see sobiks kõigile pereliikmetele, sealhulgas kõige väiksematele.
Loe edasiPere sõidab autoga maale.
Ema on roolis.
“Issi, emme sõidab paremini kui sina!” teatab tütar tagaistmelt.
“Miks sa nii arvad, tütreke?” küsib isa.
Õpetaja räägib Jukuga:
“Seekord ei leidnud ma sinu kodustööst ainsatki viga. Ütle nüüd ausalt…”
Loe edasiNaine peaks lapse kandmise ajal ennast hirmutavate, koledate ja ebameeldivate elamuste eest hoidma, aga kuna see iga kord võimalik pole, siis vähemalt oma mälestustest välja ajama kõik halvad asjad nii ruttu kui võimalik.
Loe edasiVäike Mann teatab koolis õpetajale, et tema ema on rase.
Loe edasiIga üliaktiivne laps ei ole veel hüperaktiivne, kuigi sellist diagnoosi kiputakse andma pea igale suurele rüblikule. Ebatavaline liikuvus ei ole selle haiguse peamine tunnus. Oluline on hoopis lapse puudulik tähelepanu- ja konsentreerumisvõime.
Loe edasiEsimesest kolmanda eluaastani on lapsel jonniiga ja seda perioodi iseloomustavad lapse ägedad tundepuhangud. Selles eas ei käitu lapsed nii nagu vanemad ootavad ja eeldavad. Nad võivad väriseda raevust, teha kõrvulukustavat kisa, viskuda põrandale, trampida jalgu, lüüa või hammustada kaaslasi ja isegi oma lähedasi inimesi.
Loe edasi